3-1-1-35-13 10. aprill 2013 Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Eerik Kergandberg ja Priit Pikamäe Kohtuasi Kriminaalasi Kristjan Läänesaare süüdistuses KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi, Indrek Pähna süüdistuses KarS § 209 lg 2 pde 2 ja 3 ning § 345 lg 1 - § 22 lg 3 järgi, Edmunds Savickise süüdistuses KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 345 lg 1 järgi, Eduard Kärneli süüdistuses KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 22. novembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 1-10-2218 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kristjan Läänesaare kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar, Eduard Kärneli kaitsja vandeadvokaat Mart Angerjärv, Indrek Pähna kaitsja vandeadvokaat Anne Tammer ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Külli Saks, määruskaebused Teised määruskaebemenetluse Edmunds Savickise kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja 13. märts 2013, kirjalik menetlus viis
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 22. novembri 2012. a määrus ja saata kriminaalasi Tartu Ringkonnakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus.
2.Määruskaebused rahuldada osaliselt.
3.Määrata Advokaadibüroole Angerjärv & Krautmann makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Eduard Kärnelile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sealhulgas käibemaks 16 (kuusteist) eurot. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
4.Määrata OÜ-le Sikuti Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Edmunds Savickisele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sealhulgas käibemaks 16 (kuusteist) eurot. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 18. mai 2011. a otsusega tunnistati Kristjan Läänesaar, Indrek Pähn, Edmunds Savickis ja Eduard Kärnel süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. E. Savickis tunnistati süüdi täiendavalt veel KarS § 345 lg 1 järgi ja I. Pähn KarS § 345 lg 1 - § 22 lg 3 järgi. K. Läänesaarele
mõisteti karistuseks 2-aastane vangistus, mille hulka arvati KarS § 68 lg 1 alusel 3 eelvangistuses viibitud päeva. KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel jäeti mõistetud karistus osaliselt täitmisele pööramata nii, et 2 kuud ja 27 päeva vangistust kannab K. Läänesaar ära kohe ning 1 aasta ja 9 kuud vangistust jääb 2-aastase katseajaga tingimisi kohaldamata. I. Pähnale mõisteti KarS § 63 lg-st 1 juhindudes KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi karistuseks 2 aastat vangistust, mis jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel osaliselt täitmisele pööramata nii, et 3 kuud vangistust tuleb ära kanda kohe ning 1 aasta ja 9 kuud vangistust jääb 2-aastase katseajaga tingimisi kohaldamata. E. Savickisele mõisteti KarS § 63 lg-st 1 juhindudes KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi karistuseks vangistus 1 aastaks ja 9 kuuks. KarS § 74 lgte 1 ja 2 alusel jäeti mõistetud karistus osaliselt täitmisele pööramata nii, et 3 kuud vangistust kannab E. Savickis ära kohe ning 1 aasta ja 6 kuud vangistust jääb 2-aastase katseajaga tingimisi kohaldamata. E. Kärnelile mõisteti karistuseks vangistus 1 aastaks ja 9 kuuks. KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel jäeti mõistetud karistus osaliselt täitmisele pööramata nii, et 3 kuud vangistust tuleb ära kanda kohe ning 1 aasta ja 6 kuud vangistust jääb 2-aastase katseajaga tingimisi kohaldamata. Samuti mõistis maakohus tsiviilhagi katteks kannatanu AS H (edaspidi H) kasuks süüdistatavatelt solidaarselt välja 387 667,62 eurot.
2.1.Maakohus tunnistas K. Läänesaare, I. Pähna, E. Savickise ja E. Kärneli KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi selles, et nad said ajavahemikul alates maist kuni 12. juulini 2005 H-lt pettuse teel varalist kasu. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolude kohaselt esitas E. Savickis OÜ S juhatuse liikmena biojäätmete käitlemistehase Biokompomax liisingusse võtmiseks H-le valeandmeid sisaldavad dokumendid - liisingutaotluse, OÜ S äriplaani ja jäätmekäitlustehase müüja OÜ N pakkumise. Äriplaani kohaselt pidi OÜ S alustama jäätmekäitlust ja tasuma sellest saadava tulu eest liisingumaksed. Samuti olid Keskkonnaministeerium ja Tallinna Linnavalitsus kavandatava käitlustehase äriplaanist nähtuvalt heaks kiitnud ning OÜ-l S olid väidetavalt olemas ka lepingud Tallinna Linnavalitsuse ja tehase territooriumi rendileandjaga. Tegelikkuses polnud OÜ-l S liisingutaotluse esitamise ajal äriplaanis märgitud kooskõlastusi ega lepinguid. Biojäätmete käitlemiseks vajalikke lube ega kooskõlastusi ei taotletud ka hiljem. Kuna OÜ S ei asunud ka jäätmekäitlustehase töölerakendamiseks vajalikke töötajaid värbama, leidis maakohus, et tegelikkuses ei kavatsetudki jäätmekäitlusega tegelema hakata. Samuti ei kavatsetud liisingumakseid tasuda. Jäätmekäitlustehase müüja OÜ N pakkumise kohaselt oli tehas ehitatud aastal 2000 ja selle pakkumise oli allkirjastanud R. T. Ka liisingutaotluse kohaselt oli OÜ N esindajaks R. T. Tegelikkuses ehitati tehas aga tunduvalt varem ja R. T.-l polnud OÜ-ga N mingisugust seost. Olles OÜ S äriplaanis ja OÜ N pakkumises märgitud valeandmetest eksitusse viidud, sõlmis H 16. mail 2005 OÜ-ga N jäätmekäitlustehase ostu-müügilepingu ja OÜ-ga S liisingulepingu. Müügilepingu alusel kandis H 24. mail, 22. juunil ja 12. juulil 2005 OÜ N arveldusarvele kokku 7 457 760 krooni.
2.2.Jäätmekäitlustehase Eestisse toomist ja liisimist organiseerisid I. Pähn ja K. Läänesaar. I. Pähn tegi E. Savickisele ettepaneku tehas liisida ja edastas E. Savickisele H-le esitamiseks ka valeandmeid sisaldanud OÜ S äriplaani ja OÜ N pakkumise. Müügilepingu sõlmimisel 16. mail 2005 esindas OÜd N E. Kärnel, kes allkirjastas müügilepingu K. Läänesaare initsiatiivil. Tegelikkuses oli E. Kärnel
variisik ning OÜ N tegevust jäätmekäitlustehase müümisel juhtis K. Läänesaar. Müügilepingu alusel OÜ N arveldusarvele kantud raha said I. Pähn, K. Läänesaar ja E. Kärnel edasiste ülekannete ja sularahas väljavõtmiste teel endale. Süüdistatavad said pettuse tulemusel varalist kasu, kuna jäätmekäitlustehas müüdi H-le ostetust kallimalt.
3.KarS § 345 lg 1 järgi tunnistati E. Savickis süüdi selles, et ta esitas OÜ S juhatuse liikmena I. Pähna kaasaaitamisel biojäätmete käitlemistehase Biokompomax liisingusse võtmiseks H-le jäätmekäitlustehase müüja OÜ N pakkumise, mis sisaldas valeandmeid tehase ehitamisaasta kohta ja millel oli võltsitud R. T. allkirja.
4.KarS § 345 lg 1 - § 22 lg 3 järgi tunnistati I. Pähn süüdi selles, et ta edastas E. Savickisele biojäätmete käitlemistehase Biokompomax liisingusse võtmise eesmärgil H-le esitamiseks jäätmekäitlustehase müüja OÜ N pakkumise, mis sisaldas valeandmeid tehase ehitamisaasta kohta ja millel oli võltsitud R. T. allkirja.
5.Tartu Maakohtu 18. mai 2011. a otsuse peale esitasid apellatsioonid kõigi süüdistatavate kaitsjad, kes taotlesid maakohtu otsuse tühistamist ja oma kaitsealuste õigeksmõistmist. I. Pähna ja E. Kärneli kaitsjad taotlesid alternatiivselt süüdistatavate karistuse kergendamist.
6.Tartu Ringkonnakohtu 29. detsembri 2011. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu 18. mai 2011. a otsus ja süüdistatavad mõisteti neile esitatud süüdistustes õigeks. H tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata ja kaitsjate apellatsioonid rahuldati.
7.Tartu Ringkonnakohtu 29. detsembri 2011. a otsuse peale esitas kassatsiooni Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Külli Saks, kes taotles ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja Tartu Maakohtu 18. mai 2011. a otsuse jõustamist.
8.Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. juuni 2012. a otsusega kriminaalasjas nr 3-1-1-61-12 tühistati Tartu Ringkonnakohtu 29. detsembri 2011. a otsus nõuetekohaste põhistuste puudumise tõttu ja saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Prokuröri kassatsioon rahuldati osaliselt. Riigikohtu otsuse kohaselt jättis ringkonnakohus analüüsimata mitmed maakohtu otsuse argumendid ja tähelepanuta nende aluseks olevad tõendid. Samuti polnud ringkonnakohus hinnanud, kas maakohtu poolt tuvastatuks loetud süüdistuse väide, et süüdistatavad esitasid H-le valeandmeid ka jäätmekäitlustehase valmimisaasta kohta, oli tõendatud ja kui oli, siis milline oli selle asjaolu õiguslik tähendus.
9.Kriminaalasja uue arutamise tulemusena tühistas Tartu Ringkonnakohus 22. novembri 2012. a määrusega Tartu Maakohtu 18. mai 2011. a otsuse ja saatis kriminaalasja maakohtu samale kohtukoosseisule uue kohtuotsuse tegemiseks. Ringkonnakohtu määruse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
9.1.Maakohtu otsus on nõuetekohaselt motiveerimata. Esiteks pole selles selgitatud, kuidas mõjutasid kannatanu varakäsutuse tegemist asjaolud, et OÜ N pakkumise kohaselt ehitati jäätmekäitlustehas aastal 2000 ja et sellel pakkumisel oli R. T. allkiri. Teiseks jääb kohtuotsuse lugejale
arusaamatuks,
millistele
tõenditele
tuginevad
seisukohad,
et
E.
Savickis
sai
jäätmekäitlustehasega seotud dokumendid I. Pähnalt, et jäätmekäitlustehas müüdi H-le ostetust
kallimalt ning et E. Savickis ja E. Kärnel olid valeandmete esitamisest H-le teadlikud. Samuti märkis maakohus, et E. Savickis esitas H-le valeandmeid vastavalt kokkuleppele, kuid pole nimetanud isikuid, kes valeandmete esitamises kokku leppisid. Kolmandaks pole kohtuotsuse pinnalt võimalik mõista sedagi, millised kelmuse koosseisu tunnused luges maakohus tõendatuks asjaoludega, et E. Kärnel võttis OÜ D arveldusarvelt välja sularaha ja vahetas AS-s T kroone eurodeks, või kuidas tõendavad K. Läänesaare süüd asjaolud, et OÜ-d N ja D müüdi 2008. aasta maikuus, et nende osanikuks sai A Panamast, et mõlema äriühingu juhatuse liikmeteks said N. B. ja K. V. ning et äriühingute uuteks nimedeks said S ja M. Maakohtu otsuse lugejale jääb arusaamatuks ka see, kuidas tõendavad K. Läänesaare ja I. Pähna süüd see, et süüdistatavad olid üheskoos Ö juhatuses ning et K. Läänesaar andis aastatel 2004 kuni 2005 I. Pähnale laenu. Viimaks pole maakohus selgitanud sedagi, kuidas tõendab K. Läänesaare ja I. Pähna süüd asjaolu, et H-lt rahade laekumise perioodil maksti K. Läänesaare isiklikule arveldusarvele E-pangas sisse 350 000 krooni, ega näidanud ära tõendit, mis andis aluse asuda seisukohale, et K. Läänesaar ja I. Pähn teadsid, et jäätmekäitlustehas ehitati varem kui aastal 2000.
9.2.Maakohus rikkus E. Savickise ja I. Pähna süü tuvastamisel E. Savickise kohtueelses menetluses antud ütlustele tuginedes oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Riigikohtu praktika kohaselt saab kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine KrMS § 289 lg 1 alusel teenida eranditult vaid ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. Seega, kui on tegemist diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistusepäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kui isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks on ta erineval ajaperioodil andnud erinevaid ütlusi, saab usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. märtsi 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-1-07, p 7.2). I. Pähna ütlused on maakohus sootuks analüüsimata jätnud.
9.3.Tuvastades, et E. Kärnel oli OÜ-s N variisik ja et ta tegutses K. Läänesaare juhiste järgi, tugines maakohus E. Kärneli ütlustele ning jättis K. Läänesaare ütluste sisu analüüsimata. Maakohus ei hinnanud E. Kärneli ütlusi kogumis K. Läänesaare ütlustega.
9.4.Maakohtu otsuse põhjendused on puudulikud ka karistuste mõistmise osas. Maakohus märkis, et ta arvestab K. Läänesaarele, I. Pähnale ja E. Savickisele karistuste mõistmisel kelmusest osavõtu osakaalu ja aktiivsust, kuid ei selgitanud, mida ta selle all silmas peab. E. Kärneli karistamine on sootuks motiveerimata jäetud. Samuti pole maakohus selgitanud, miks tuleb süüdistatavaid karistada šokivangistusega.
9.5.Tsiviilhagi lahendamisel on maakohus jätnud vastamata kaitsjate väidetele tsiviilhagi aegumise, nõude põhjendamatuse, vale õigusliku aluse ning hagi eseme ja aluse muutmise kohta. Maakohus piirdus vaid ühelauselise tõdemusega, et hagi on esitatud õigeaegselt ja vastavuses tekitatud kahjuga.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
10.Tartu Ringkonnakohtu 22. novembri 2012. a määruse peale esitasid määruskaebused Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör K. Saks, K. Läänesaare kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar, I. Pähna kaitsja vandeadvokaat Anne Tammer ja E. Kärneli kaitsja vandeadvokaat Mart Angerjärv.
11.Prokurör taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist ringkonnakohtu teisele koosseisule uueks arutamiseks. Kokkuvõtlikult on prokuröri seisukohad järgmised.
11.1.Maakohtu otsuse põhiosa vastab KrMS §-s 312 sätestatud nõuetele ja süüdistatavate süüditunnistamiseni viinud mõttekäik on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Ringkonnakohtu etteheited väljendavad üksnes mittenõustumist maakohtu otsuse motiividega. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole kohtulahendi põhistustega mittenõustumine samastatav põhistuste puudumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes ega anna alust maakohtu otsust tühistada.
11.2.Tunnistaja K. S. kinnitas kohtuistungil E. Savickise kohtueelses menetluses antud ütluste sisu. Seega ei toonud E. Savickise kohtueelses menetluses antud ütlustele tuginemine kaasa ebaseaduslikku kohtuotsust ega ole järelikult käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Samuti võimaldab KrMS § 341 lg 3 saata kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks tagasi vaid selliste KrMS § 339 lg-s 2 märgitud rikkumiste puhul, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Praeguses asjas oleks ringkonnakohus saanud maakohtu minetuse ise parandada.
11.3.Maakohtul polnud kohustust analüüsida E. Kärneli ütlusi kõrvuti K. Läänesaare ütlustega. Kuna maakohtu hinnangul polnud K. Läänesaare väide, et ta osutas E. Kärnelile üksnes raamatupidamisteenust, eluliselt usutav, on kohus K. Läänesaare ütluste kõrvalejätmist arusaadavalt põhjendanud. Samuti on maakohus selgitanud, miks ta pidas I. Pähna ütlusi ebausaldusväärseteks.
11.4.Kuna maakohus märkis ära asjaolud, mida ta karistuste mõistmisel arvesse võttis, on kohtuotsus nõuetekohaselt motiveeritud ka karistuste mõistmise osas.
11.5.Maakohtu otsuse tühistamisel tsiviilhagi rahuldamise osas kohaldas ringkonnakohus ebaõigesti TsMS § 656 lg 1 p-s 5 sätestatut. Ringkonnakohus oleks praegusel juhul saanud ise tsiviilhagi lahendada.
11.6.Saates kriminaalasja uue kohtuotsuse tegemiseks maakohtule, eiras ringkonnakohus Riigikohtu 19. juuni 2012. a otsuses esitatud seisukohti. Kuna Riigikohus saatis kriminaalasja uueks arutamiseks ringkonnakohtule, leidis ta järelikult, et maakohus pole kriminaalmenetlusõigust rikkunud. Ringkonnakohus oleks pidanud tegema sisulise lahendi.
12.K. Läänesaare kaitsja K. Kutsar ja I. Pähna kaitsja A. Tammer taotlevad ringkonnakohtu määruse tühistamist osas, millega saadeti kriminaalasi uue kohtuotsuse tegemiseks maakohtu samale koosseisule, ja tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega saata kriminaalasi uueks arutamiseks maakohtu teisele koosseisule. Kaitsjate hinnangul on ringkonnakohtu määrus vastuolus KrMS § 341 lg 4 teise lausega, mis võimaldab ringkonnakohtul saata kriminaalasi maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks juhul, kui kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine puudutab üksnes kohtuotsuse tegemist. Praeguses asjas heitis ringkonnakohus maakohtule lisaks kohtuotsuse
põhjendamiskohustuse rikkumisele ette veel ka lubamatutele tõenditele tuginemist ja I. Pähna ning K. Läänesaare ütluste kogumis hindamata jätmist. Eeltoodust nähtuvalt ei puuduta maakohtu minetused üksnes kohtuotsuse tegemist.
13.E. Kärneli kaitsja M. Angerjärv taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist osades, millega saadeti kriminaalasi uue kohtuotsuse tegemiseks maakohtu samale koosseisule ja millega jäeti läbi vaatamata
kaitsja
taotlus
riigi
õigusabi
tasu
suuruse
ja
kulude
hüvitamise
ulatuse
kindlaksmääramiseks. Tühistatud osas palub kaitsja teha uue otsuse, millega saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus ja rahuldada ringkonnakohtule esitatud taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kokkuvõtlikult on kaitsja seisukohad järgmised.
13.1.Regulatsioon, mis võimaldab kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral saata kriminaalasja maakohtu samale kohtukoosseisule uue kohtuotsuse tegemiseks, piirab süüdistatava kaitseõiguse teostamist. Juhul, kui kohtuotsus tühistatakse oluliste asjaolude väljaselgitamata jätmise tõttu, peab kriminaalasja arutama teine kohtukoosseis. Samas asjas uue otsuse tegemine sama kohtuniku poolt on erapoolik.
13.2.Ringkonnakohus lubas kaitsjal esitada taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks pärast kohtu siirdumist nõupidamistuppa 15. oktoobri 2012. a jooksul. Kuna kaitsja esitas taotluse 15. oktoobril 2012 enne kella 23.59, jättis kohus selle alusetult läbi vaatamata. 16. oktoobril 2012 esitas kaitsja ringkonnakohtule üksnes allkirjastatud taotluse ja selle lisana kuludokumendi. Kaitsja taotluse läbivaatamata jätmine on praegusel juhul vastuolus riigi õigusabi andmise eesmärgiga. Kohtul on riigi õigusabi osutava kaitsja menetluskulude ligikaudne suurus teada ja seega saab kohus rahuldada taotluse ka ilma menetluskulude nimekirjata. Samuti on kohtul võimalik kaitsjalt küsida, kui palju aega tal mingi toimingu tegemiseks kulus ja kaitsja vastuste alusel taotlus lahendada.
14.Prokuröri määruskaebusele esitasid vastused K. Läänesaare kaitsja K. Kutsar, I. Pähna kaitsja A. Tammer, E. Kärneli kaitsja M. Angerjärv ja E. Savickise kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut. Kaitsjate hinnangul on prokuröri määruskaebus alusetu. Kuna maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, pidi ringkonnakohus maakohtu otsuse tühistama ja kriminaalasja KrMS § 341 lg-s 2 sätestatut arvestades vältimatult maakohtule uueks arutamiseks saatma.
15.Kaitsjate määruskaebustele esitas vastuse Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör K. Saks, kelle hinnangul on kaitsjate etteheited paljasõnalised. Kuna ringkonnakohtu tuvastatud kriminaalmenetlusõiguse rikkumised ei puuduta kriminaalasja kohtulikku arutamist, vaid üksnes kohtuotsuse tegemist, puudub alus saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
16.Kolleegiumi hinnangul tuleb ringkonnakohtu määrus kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise
tõttu tühistada. Ringkonnakohtu pädevus tühistada maakohtu otsus ja tagastada kriminaalasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks tuleneb KrMS §-st 341. Kolleegium märgib, et nimetatud sätte kohaselt sõltuvad ringkonnakohtu volitused taolise otsustuse tegemisel maakohtu menetluses aset leidnud kriminaalmenetlusõiguse rikkumisest. Jõudnud kohtuliku arutamise tulemina järeldusele, et maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p-de 1-11 tähenduses, tuleb ringkonnakohtul, juhindudes KrMS § 341 lg-st 1 või 2, maakohtu otsus vältimatult tühistada ja saata kriminaalasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Sellisel juhul puuduvad ringkonnakohtul volitused asuda kriminaalmenetlusõiguse rikkumist ise kõrvaldama. Olukorras, kus apellatsioonimenetluses tuvastatakse aga KrMS § 339 lg 1 p-s 12 või lg-s 2 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, võib ringkonnakohus esimese astme kohtulahendi tühistada ja kriminaalasja maakohtule
uueks
arutamiseks
saata
KrMS
§
lg
kohaselt
vaid
juhul,
kui
kriminaalmenetlusõiguse rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Arvestades, et ringkonnakohtu volitused kriminaalasja apellatsioonikorras arutamisel hõlmavad menetluslikult ka esimese astme kohtu vastavat pädevust, saab ringkonnakohus otsustada maakohtu lahendi tühistamise ja kriminaalasja uueks arutamiseks saatmise kasuks vaid siis, kui ta jälgitavalt põhjendab, miks tuvastatud menetluslike nõuete rikkumise kõrvaldamine ringkonnakohtu enda poolt pole võimalik.
17.Praeguses asjas tehtud ringkonnakohtu määruse kohaselt rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 ja lg 2 mõttes. Kohtuotsuse põhjendamiskohustuse rikkumisele osutab ringkonnakohtu määrusest nähtuvalt esiteks see, et maakohus pole näidanud ära tõendeid, mis andsid aluse asuda seisukohtadele, et E. Savickis sai jäätmekäitlustehasega seotud dokumendid I. Pähnalt, et süüdistatavad müüsid tehase H-le ostetust kallimalt ning et nad olid valeandmete esitamisest H-le üldse teadlikud. Kolleegiumi hinnangul on need etteheited alusetud. Asjaolu, et OÜ S äriplaani ja OÜ N müügipakkumise tõi E. Savickisele I. Pähn, kinnitavad maakohtu otsuse leheküljel 10 märgitu kohaselt E. Savickise ja tunnistaja K. S.-i ütlused. Sellele, et jäätmekäitlustehas müüdi ostetust kallimalt, osutab maakohtu otsuse samalt leheküljelt nähtuvalt aga V müügiarve D OÜ-le. Mis puudutab süüdistatavate teadlikkust valeandmete esitamisest, siis on maakohus oma otsuse leheküljel 10 selgitanud, et kuna E. Savickis pidanuks ise jäätmekäitluseks vajalikke kooskõlastusi taotlema ja lepinguid sõlmima, siis pole võimalik, et ta polnud nende puudumisest teadlik. Samuti märkis maakohus oma otsuse leheküljel 11, et E. Savickis ei teinud pärast liisingulepingu sõlmimist midagi selleks, et jäätmekäitlustehast sihipäraselt käivitada. E. Kärneli osas pole maakohus asunud aga seisukohale, et E. Kärnel oli valeandmete esitamisest teadlik, vaid märkinud oma otsuse leheküljel 12 üksnes seda, et E. Kärnel pidi aru saama, et H-le esitatakse tehase kohta valeandmeid. Riigikohtu kriminaalkolleegium on juba varasemalt märkinud, et
selline
formuleering
iseloomustab
ettevaatamatust
hooletuse
vormis
(vt
Riigikohtu
kriminaalkolleegiumi 30. aprilli 2012. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-34-12, p 12.4). Kuna eeltoodust nähtuvalt on maakohus näidanud ära tõendid, millistele tuginedes süüdistatavate süüditunnistamise aluseks olnud faktilised asjaolud tuvastati, puudus ringkonnakohtul alus heita ette KrMS § 339 lg 1 ps 7 sätestatud rikkumist ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks maakohtule. Kui ringkonnakohus
soovis
kriminaalasjas
kogutud
tõenditele
antud
hinnangu
või
süüdistatavate
tegevuses
kuriteokoosseisu olemasolu osas asuda maakohtu otsusega võrreldes teistsugusele seisukohale, tulnuks tal juhinduda KrMS §-s 340 apellatsioonikohtule antud pädevusest ja teha ise uus otsus.
18.Maakohtu otsus on ringkonnakohtu arvates nõuetekohaselt põhjendamata ka põhjusel, et maakohtu otsusest ei selgu, kuidas mõjutasid kannatanu varakäsutust asjaolud, et esitatud dokumentide kohaselt ehitati jäätmekäitlustehas aastal 2000 või et OÜ N pakkumisel oli võltsitud R. T. allkirja. Ka märkis maakohus, et E. Savickis esitas H-le valeandmeid vastavalt kokkuleppele, kuid ei nimetanud isikuid, kes valeandmete esitamises kokku leppisid. Samuti jäi ringkonnakohtule arusaamatuks, millised kelmuse koosseisu tunnused luges maakohus tõendatuks asjaoludega, et E. Kärnel võttis OÜ D arveldusarvelt välja sularaha ja vahetas AS-s T kroone eurodeks, või kuidas tõendavad K. Läänesaare süüd asjaolud, et OÜ-d N ja D müüdi 2008. aasta maikuus, et nende osanikuks sai A Panamast, et mõlema äriühingu juhatuse liikmeteks said N. B. ja K. V. ning et äriühingute uuteks nimedeks said S ja M. Ringkonnakohtu hinnangul polnud võimalik mõista sedagi, kuidas tõendavad kelmuse ühist ja kooskõlastatud toimepanemist K. Läänesaare ja I. Pähna poolt asjaolud, et süüdistatavad olid üheskoos Ö juhatuses ning et K. Läänesaar andis aastatel 2004 kuni 2005 I. Pähnale laenu. Maakohus pole ringkonnakohtu arvates selgitanud ka seda, kuidas tõendab K. Läänesaare ja I. Pähna süüd asjaolu, et H-lt rahade laekumise perioodil maksti K. Läänesaare isiklikule arveldusarvele E-pangas sisse 350 000 krooni. Loetletud minetusi kokkuvõtvalt hinnates märkis ringkonnakohus viimaks, et maakohus on jätnud tuvastatud asjaolud süüdistuses märgitud kuriteokoosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnustega seostamata. Kolleegiumi arvates osutas ringkonnakohus sel moel sisuliselt mitte menetlusõiguse rikkumisele, vaid materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasema praktika kohaselt tähendab kohtuotsuse põhistatus seda, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse lugejale jälgitav. Järelikult tuleb KrMS § 3051 lg-s 1 sätestatud nõude täitmiseks otsuses ära näidata, millised asjaolud kohtuliku arutamise tulemina tõendatuks loeti ja missugustele tõenditele ning miks seejuures tugineti (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. mai 2012. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-41-12, p 8). Leides, et seos maakohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude ja kuriteokoosseisu objektiivsete ning subjektiivsete tunnuste vahel pole arusaadav, seadis ringkonnakohus kolleegiumi hinnangul kahtluse alla aga süüdistatavate tegudele antud karistusõigusliku hinnangu õigsuse ja osutas järelikult materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on ka varasemalt selgitanud, et küsimus süüdistatavate käitumise vastavusest mõnele karistusseaduse eriosa koosseisule kujutab endast otsustamist materiaalõiguse kohaldamise õigsuse üle KrMS § 338 p 2 tähenduses
mitte
aga
menetlusõiguslike
nõuete
järgimise
kontrolli
(vt
Riigikohtu
kriminaalkolleegiumi 6. mai 2011. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-37-11, p 13.1). Ringkonnakohtu pädevus olukorras, kui tuvastatakse materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, on sätestatud KrMS §s 340. Selle sätte kohaselt võib ringkonnakohus ise teha uue kohtuotsuse kas kaebuse alusel või sõltumata kaebusest, kui tuvastamist on leidnud süüdistatava olukorda raskendav materiaalõiguse ebaõige kohaldamine. Kehtiv kriminaalmenetlusõigus ei näe seega materiaalõiguse ebaõige
kohaldamise korral ette kriminaalasja tagastamist uueks arutamiseks maakohtule. Maakohtu otsuse tühistamine ja kriminaalasja saatmine ringkonnakohtu määrusega uueks arutamiseks viitega karistusseaduse ebaõigele kohaldamisele kujutab endast kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 2 mõttes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. mai 2011. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-37-11, p 13.1).
19.Tühistades maakohtu otsuse ja saates kriminaalasja uue kohtuotsuse tegemiseks maakohtule tagasi, juhtis ringkonnakohus tähelepanu veel ka mitmetele tõendite hindamisel aset leidnud minetustele. Nii tugines maakohus kohtuotsuse tegemisel ringkonnakohtu arvates ebaseaduslikult E. Savickise kohtueelses menetluses antud ütlustele, jättis hindamata kogumis E. Kärneli ja K. Läänesaare ütlused ning analüüsimata I. Pähna ütlused. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et nimetatud minetused on abstraktselt käsitatavad kriminaalmenetlusõiguse oluliste rikkumistena KrMS § 339 lg 2 mõttes, kuid märgib, et KrMS § 341 lg 3 järgi tulnuks maakohtu otsuse tühistamiseks ja kriminaalasja tagastamiseks uueks arutamiseks ära näidata, et tegemist on rikkumistega, mida apellatsioonimenetluse raames kõrvaldada ei ole võimalik. Praeguses asjas tehtud ringkonnakohtu määruses sellekohased põhjendused puuduvad.
20.E. Kärneli kaitsja vaidlustab ringkonnakohtu määruse ka riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse läbivaatamata jätmise osas, tunnistades, et ta esitas taotluse küll pärast kohtu siirdumist nõupidamistuppa, kuid väites, et praegusel juhul andis ringkonnakohus talle selleks loa. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja väide loa andmise kohta paljasõnaline. Arvestades, et miski kriminaaltoimikus sisalduvast ei osuta asjaolule, et ringkonnakohus lubas kaitsjal esitada taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks pärast kohtu siirdumist nõupidamistuppa, jättis ringkonnakohus hilinenult esitatud taotluse kolleegiumi hinnangul õigustatult läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas korduvalt märkinud, et taotlused nii valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks kui ka riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks tuleb KrMS § 189 lg 2 ja § 306 lg 1 p 14 kohaselt esitada enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. detsembri 2009. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-100-09, p 36; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. aprilli 2010. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-10-10 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. novembri 2012. a määrus nr 3-1-1-102-12, p 16). Kaitsja seisukoht, et kohus peaks kaitsja taotluse sisu omaalgatuslikult välja selgitama, ei põhine seadusel.
21.Kuna eeltoodust nähtuvalt tuleb käesolevas asjas tehtud ringkonnakohtu määrus tühistada ainuüksi süüdistatavate süüküsimuse lahendamise õiguspärasuse kontrollimisel aset leidnud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, jätab kolleegium nii karistuste mõistmisega ja tsiviilhagiga kui ka kriminaalasja maakohtu samale koosseisule uue kohtuotsuse tegemiseks saatmisega seotud etteheidetele vastamata. Kuna ringkonnakohus pole ära näidanud, et tal polnud võimalik KrMS § 339 lg-s 2 sätestatud rikkumisena käsitatavaid minetusi apellatsioonimenetluses kõrvaldada, jätab kolleegium vastamata ka prokuröri etteheidetele, et maakohus ei rikkunud praeguses asjas oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Lähtudes määruse
punktidest 16-19 ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 362 p-st 2, § 339 lg-st 2, § 361 lg 1 p-st 6 ja lg-st 2 ning § 341 lg-test 3 ja 4, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
22.novembri 2012. a määruse ning saadab kriminaalasja uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Määruskaebused rahuldab kolleegium osaliselt.
22.E. Kärneli kaitsja M. Angerjärv esitas koos määruskaebusega Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks määruskaebuse koostamise eest Advokaadibüroole Angerjärv & Krautmann summas 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse (1. juulil 2012 jõustunud redaktsioonis) punktidest 2 ja 23 juhindudes rahuldada. KrMS § 187 lg 1 alusel tuleb see menetluskulu jätta riigi kanda.
23.E. Savickise kaitsja M. Sikut esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks määruskaebustele vastuse koostamise eest OÜ-le Sikuti Advokaadibüroo summas 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse (1. juulil 2012 jõustunud redaktsioonis) p-dest 2 ja 24 juhindudes rahuldada. KrMS § 187 lg 1 alusel tuleb see menetluskulu jätta riigi kanda. Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Priit Pikamäe
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.