1-12-12411
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. aprill 2013. a Tallinn
Kohtuasja number
1-12-12411
Kohtukoosseis
Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Pavel Gontšarov
Apelleeritud kohtuotsus
Mihhail Hatšaturjani süüdistuses KarS § 120, § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 ja § 3312 järgi lühimenetluses Harju Maakohtu 23. jaanuari 2013. a otsus
Apellatsiooni esitaja Teised apellatsioonimenetluse pooled
Prokurör Eneli Pau Süüdistatav Mihhail Hatšaturjan, kaitsja advokaat Dmitri Školjar ja ja kannatanu E K
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Kohtuasi
Tühistada Harju Maakohtu 23. jaanuari 2013. a kohtuotsus Mihhail Hatšaturjani õigeksmõistmises süüdistuses KarS § 3312 järgi ja talle KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise osas ning teha uus otsus, millega Tunnistada Mihhail Hatšaturjan süüdi KarS § 3312 järgi ja mõista talle karistuseks 8 (kaheks) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud 10 (kümme) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud 7 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud 3 (kolm) päeva. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks 12. juuli 2012. a. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
Prokuröri apellatsioon rahuldada. Edasikaebe kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
2(6)
1.2 KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1 järgi süüdistati M. Hatšaturjani selles, et tema, isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, 17.12.2011 kella 13.30 paiku Tallinnas Paldiski mnt 102 asuva Rocca Al Mare keskuse Prisma Peremarket AS-ile kuuluvas kaupluses võttis võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt võttis ta 2.49 eurot maksva kartulisalati, kolm tumedat šokolaadi „Black“ maksumusega 2.08 eurot, juustu maksumusega 1.83 eurot, kaks suitsuvorsti „Moskva“ maksumusega 3.2 eurot, kanapuljongi maksumusega 0.65 eurot, kaks suitsuvorsti „Mõisa“ maksumusega 1.4 eurot, sibulad võrgus maksumusega 0.59eurot, 2 teed maksumusega 2.10 eurot ja 2.17 eurot ning või maksumusega 1.25 eurot, seega kaupu koguväärtuses 26.52 eurot. M. Hatšaturjani tahtlik õigusvastane tegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumatutel asjaoludel, ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema, isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, 10.01.2012 kella 18.11 paiku võttis Tallinnas Kiili 16 asuvast Maxima kauplusest võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt võttis M. Hatšaturjan kaks küüslauku kogumaksumusega 0.58 eurot, kaks vorsti „Rakvere“, kogumaksumusega 3.16 eurot ning ühe pakendatud juustu maksumusega 3.42 eurot, seega kaupu koguväärtuses 7.16 eurot. M. Hatšaturjani tahtlik õigusvastane tegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumatutel asjaoludel, ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema, isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, 23.01.2012 kella 18.50 paiku võttis Tallinnas Männiku tee 98 asuvast Pihlaka Säästumarketist (Rimi Eesti Food AS) võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt võttis M. Hatšaturjan kaks Kalevi šokolaadi kogumaksumusega 2.08 eurot ja tee maksumusega 1.19 eurot, seega kaupu koguväärtuses 3.27 eurot. M. Hatšaturjani tahtlik õigusvastane tegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumatutel asjaoludel, ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Seega, M. Hatšaturjan isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, võttis võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kuid tema tahtlikud õigusvastased teod jäid lõpule viimata tema enda tahtest sõltumatutel asjaoludel, mis on KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 1 kirjeldatud kuritegu. 1.3 KarS § 3312 järgi süüdistati M. Hatšaturjani selles, et ta on korduvalt rikkunud Harju Maakohtu 14.12.2011 määrusega kohaldatud lähenemiskeelu E K ja K K suhtes. Nimelt on M. Hatšaturjanil keelatud viibida E. K ja K. K elukoha so Tallinn XX juures, E. K töökoha so Tallinn XX juures, K. K kooli asukoha so Tallinn XX juures, samuti on M. Hatšaturjanil keelatud võtta ühendust E. K ja K. Kga kirja ja telefoni (internet, XX, XX, XX) teel. Pärast lähenemiskeelu kohaldamist on M. Hatšturjan korduvalt rikkunud talle kohaldatud lähenemiskeeldu, helistades E. K kasutuses olevale abonentnumbrile XX ja viibinud aadressi Tallinn XX juures. 20.01.2012 kella 19:30-20:30 ajal, kui E. K viibis oma kodus aadressil Tallinn XX, tuli korterile lähemale kui 100 meetrit ja helistas uksekella. 15.03.2012 kella 19:30 paiku ajal, kui E. K viibis oma kodus aadressil Tallinn XX, tuli korterile lähemale kui 100 meetrit ja helistas uksekella, ähvardas E. Kt ja loopis kive vastu korteri aknaid. 21.05.2012 kella 19:59 ajal, kui K. K ja E. K viibisid oma kodus aadressil Tallinn XX, tuli korterile lähemale kui 100 meetrit M. Hatšaturjan ja helistas uksekella ning ähvardas E. Kt. 06.07.2012 kella 15 ajal, kui E. K viibis Tallinnas, Estonia pst 9 asuvas Solarise Keskuses, helistas talle tema kasutuses olevale abonentnumbrile XX. 07.07.2012 kella 13 ajal, kui E. K viibis oma kodus aadressil Tallinn XX, helistas E. Kle tema kasutuses olevale abonentnumbrile XX ja seejärel tuli aadressile Tallinn XX. 08.07.2012 kella 10 ajal, kui E. K viibis oma kodus aadressil Tallinn XX, helistas E. Kle tema kasutuses olevale abonentnumbrile XX ja seejärel tuli aadressile Tallinn XX. 11.07.2012 kella 15 ajal helistas E. Kle tema kasutuses olevale abonentnumbrile XX.
3(6)
Seega on M. Hatšaturjan korduvalt rikkunud kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeeldu, mis on KarS § 3312 kirjeldatud kuritegu.
4(6)
Karistusseadustiku muutmise seaduse juurde kuuluvas seletuskirjas on selgitatud, et seadust muudetakse selliselt, et KarS § 3312 dispositsiooni uus sõnastus võimaldaks kuriteokaristusega karistada edaspidi ka ajutise lähenemiskeelu rikkujat, seda eelkõige seetõttu, et lisada perevägivallaohvritele kindlust, andes võimaluse karistada kriminaalkaristusega isikut, kes rikub ajutist lähenemiskeeldu. Olukorra tingiski asjaolu, et tegelikkuses terroriseerivad vägivallatsejad tihti hoolimata neile kohaldatud ajutisest lähenemiskeelust oma pereliikmeid, hoidudes samas uut vägivallategu toime panemast. Riigil puudus võimalus kannatanuid kaitsta. Seega on prokurör seisukohal, et kohus on ekslikult lähtunud karistusseadustiku varasemast redaktsioonist, juhindudes ekslikult ka karistusseadustiku kommentaaridest ning ka hiljem, so 2012 väljaantud kriminaalmenetluse seadustiku kommentaarid viitavad varasemale olukorrale ehk siis olukorrale, mis kehtis enne 20.12.2009, mil KarS § 3312 dispositsioon muudeti. Eelnevast tulenevalt on prokurör seisukohal, et M. Hatšaturjani käitumine täidab kuriteokoosseisu objektiivse külje. Samuti on prokurör seisukohal, et M. Hatšaturjani tegu on tahtlik, puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. KarS § 3312 näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni ühe aastani. Prokurör ei pea võimalikuks taotleda M. Hatsaturjani suhtes rahalise karistuse kohaldamist, sest tegemist on isikuga, kelle puudub sissetulek, kes varastab elementaarsete toiduvajaduste rahuldamiseks ning kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kuivõrd M. Hatšaturjan rikkus tema suhtes kohaldatud ajutist lähenemiskeeldu väga mitmel korral, selle aja kestel isegi ähvardas kannatanut tapmise ja tervisekahjustuse põhjustamisega ning tema suhtes ei esine karistust kergendavaid asjaolusid, siis on prokuröri arvates põhjendatud tema karistamine sanktsiooni keskmäärast mõnevõrra rangema karistusega, so 8 kuu pikkuse vangistusega.
5(6)
sõnastus võimaldaks kuriteokaristusega karistada edaspidi ka ajutise lähenemiskeelu rikkujat, seda eelkõige seetõttu, et lisada perevägivallaohvritele kindlust, andes võimaluse karistada kriminaalkaristusega isikut, kes rikub ajutist lähenemiskeeldu. Seadusemuudatuse tingiski asjaolu, et vägivallatsejad terroriseerivad tihti hoolimata neile kohaldatud ajutisest lähenemiskeelust oma pereliikmeid, hoidudes samas uut vägivallategu toime panemast. Sellises olukorras puudus riigil võimalus kannatanuid kaitsta. Eeltoodut arvesse võttes nõustub kohtukolleegium prokuröri apellatsioonis toodud seisukohaga, et maakohus on ekslikult lähtunud KarS § 3312 varasemast redaktsioonist. Õige on ka see, et kriminaalmenetluse seadustiku kommenteeritud väljaande tekst ei ole selles osas kooskõlas käesoleval ajal kehtiva KarS § 3312 sätetega. Lisaks sellele ei ole seaduse kommenteeritud väljaanne seadus, vaid pelgalt õigusteadlaste seisukohad kehtiva seaduse tõlgendamise suhtes. Seega on M. Hatšaturjani käitumises tuvastatud KarS § 3312 objektiivne ja subjektiivne koosseisus. M. Hatšaturjan sai aru, et talle on Harju Maakohtu 14. detsembri 2011. a määrusega pandud kohustused, kuid vaatamata sellele rikkus ta neid tahtlikult. Seetõttu tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse M. Hatšaturjani õigeksmõistmises süüdistuses KarS § 3312 järgi ja teeb selles osas uue süüdimõistva otsuse. Kohtukolleegium nõustub prokuröri seisukohaga, et rahalise karistuse mõistmine M. Hatsaturjani suhtes ei ole otstarbekas, sest tegemist on isikuga, kelle puudub sissetulek, kes varastab elementaarsete toiduvajaduste rahuldamiseks ning kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Rahalise karistuse mõistmine ei ole sellise isiku puhul reaalselt täidetav. Kuivõrd M. Hatšaturjan rikkus tema suhtes kohaldatud ajutist lähenemiskeeldu korduvalt ja ähvardas kannatanut tapmise ja tervisekahjustuse põhjustamisega ning tema suhtes ei esine karistust kergendavaid asjaolusid, siis on kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatud tema karistamine üle sanktsiooni keskmise määra, so 8 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 7 kuud 10 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud 7 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 7 kuud 3 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks 12. juuli 2012. a. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2 ja § 340 lg 4 p-st 3 kohtukolleegium tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja teeb uue otsuse. Apellatsioon kuulub rahuldamisele.
Meelika Aava
Ivi Kesküla
Pavel Gontšarov
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.