Kohtulahend

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu Kristjan Paluojat süüdistatakse selles, et tema 03.01.2013 kell 00:30 paiku Tallinnas, XXX korteris lõi FH vastu nägu ja vastu selga, tekitades temale valu. Oma tegevusega pani Kristjan Paluoja toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema 02.01.2013 kell 22.30 paiku, olles ostnud 4 pudelit viina, läks Tallinnas XXX asuvasse korterisse, kus viibis hulgaliselt alaealisi vanuses 12-17 aastat, sealhulgas XXX sündinud XXX, XXX sündinud LV, XXX sündinud RR, XXX sündinud LP, XXX sündinud KP ning olles teadlik nende alaealisusest, tarvitas nende ees alkoholi ja pakkus joomiseks, kallutades alaealisi selliselt alkoholi tarvitamisele ja muutes viina tarvitamise neile võimalikuks selliselt, et ühine alkoholi tarvitamine kestis kuni 03.01.2013 kellani 00:30. Oma tegevusega pani Kristjan Paluoja toime Kars § 182 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o täisealise isiku poolt nooremate kui kaheksateistaastaste isikute kallutamise alkoholi tarvitamisele. Kuritegudega tekitatud kahju puudub ning tsiviilhagi esitatud ei ole. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 182 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist ühekuulise vangistusega. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist ühekuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg, s.o 1 päev, ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 29 päeva vangistust. KarS § 69 ja § 74 lg 5 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 58 tundi ning üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 3 kuud, mille jooksul peab Kristjan Paluoja KarS § 75 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel järgima kontrollinõudeid ja täitma järgnevaid kohustusi: 1) elada oma alalises elukohas; 2) ilmuda kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav kaitsjat kohtuistungile ei soovinud. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja teise astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et Kristjan Paluoja on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Kristjan Paluoja süüdi tunnistada KarS § 121 ja § 182 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludeks on määratud kaitsja tasu kokku 115,20 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (palga alammäär alates 14.01.2013 on 320 eurot). Vastavalt KrMS-i § 180 lõikele 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Kristjan Paluojal puudub kindel sissetulek, mistõttu on raskendatud menetluskulude tähtajaks tasumine. Seega KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Kristjan Paluoja võib tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Anne Rebane Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.