Kriminaalasi nr.1-13-1752
28.märtsil 2013.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova juuresolekul prokuröri abi Marina Kalistratova kaitsja Liis Toomsalu osavõtul arutas lühimenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja O.H Ik XXX, EV kodanik, kesk-eriharidusega, emakeel – eesti keel, ei tööta (pensionär), elukoht: XXX, kriminaalkaristused kustunud, väärteokorras karistamata, tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 216 lg 1 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: O.H süüdistatakse selles, et elades korteris aadressil XXX, Tallinn, tarbimisvõrku ebaseadusliku sisselülitumise teel kasutas ebaseaduslikult elektrienergiat ajavahemikul 23.05.2011 kuni 23.05.2012 ning sellise teoga tekitas Eesti Energia AS-ile varalist kahju summas 526,11 eurot. Seega pani O.H toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 216 lg 1 järgi, s.o elektrienergia kasutamise võrku ebaseadusliku lülitumise teel. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud O.H seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist ei taotlenud. Tsiviilhagile vastu ei vaielnud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistused on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: Elektrilevi OÜ avaldus, mille kohaselt 23.05.2012.a. tuvastas elektrik Jaan Mehiste aadressil XXX Tallinn toimub elektrienergia ebaseaduslik kasutamine. 2003. aastal oli võrguettevõtja katkestanud tarbimiskoha võrguühenduse ja arvesti demonteeriti. 23.05.2012.a. tuvastati, et tarbimiskoha elektriga varustamiseks oli koridoris asuvatele kaitsmetele ühendatud juhe, mis läks korterisse 4. Elektrienergia tarbimiseks puudus õigust andev elektrileping. Ebaseaduslik tarbimine katkestati. Eesti Energia AS-ile on ebaseadusliku elektrienergia kasutamisega põhjustati kahju 526,11 eurot. Arvestuse aluseks oli tarbimiskohal mõõdetud hetkekoormus.
Seega perioodil 23.05.2011.a. kuni 23.05.2012.a. on tekitatid Eesti Energia AS-ile kahju 526,11 eurot. /tl 3/; 27.09.2012 olukorra fikseerimise akti nr 124320 koos lisadega , mille kohaselt 23.05.2012.a. kell 11:00 on tuvastatud, et XXX korter on pingestatud. Koridoris asuval kaitsmel oli mõõdetud koormus 9,8A. Olukord fikseeriti 3 fotoga. Vool suleti peakaitsmest. /tl 4-9/; Tunnistaja Jaan Mehiste ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et töötab Elektrilevi OÜ elektrikuna. 23.05.2012.a. kella 11:00 ajal teostades plaanilist kontrolli Tallinna linnas, XXX, kus tuvastasid ebaseadusliku elektrienergia kasutamise. Korterisse nr 4 oli elektriga varustamiseks koridoris asuvatele kaitsmetele ühendatud juhe ning tarbimine toimus koormusega 9,8 amprit läbi 16 mm2 ristlõikega kaabli. Antud korteril puudub elektrileping. Ta katkestas ebaseadusliku tarbimise. Naisterahva sõnade kohaselt pidi korter 4 tühi olema. /tl 1011/; Kirjavahetus e-mailiga Talllinna Linnavalitsusega, millest nähtub, et aadressil XXX, Tallinn on sissekirjutatud O.H alates 1975 aastast. /tl 12-15/; Kahtlustatava ülekuulamise protokolli, milles ta tunnistas oma süüd ja selgitas, et elab Pebre tänav 5 majas alates 1975. aastast ning korter on tema nimel. Tema elab korteris nr 4. Kuna korteris ei ole küttevõimalust, siis on viibinud rohkem onupoja pool. Kellelegi korterit ta üürile andnud ei ole. Temal on elekter alati korteris olnud olemas, teab et üks üldelektri arvesti on teisel korrusel ning minu korteris elektriarvestist ei ole. Eesti Energia käis ja võttis tema korterist maha arvesti ja lubasid uue panna. Tema teada on tal nõukoguajast Eesti Energiaga leping sõlmitud, ise uuendamas ega muutmas ei ole käinud. Temale Eesti Energia ühtegi arvet esitanud ei ole. Tema on saanud oma korterisse elektrit juhtme kaudu, mis on ühendatud ühiskoridoris olevate kaitsekorkidega. Kui tema korterist voolumõõtja ära võeti jäi ta korter pimedaks ja siis ta kutsus elektriku, kes midagi koridoris tegi ja tal tuli vool tagasi. Sellest ajast saati on ta voolu kasutada saanud. Kui ta läks Pebre tänava korterisse, siis ta avastas, et voolu ei ole. Siis pani ta ise need juhtmed, mis olid kaitsmetelt lahti võetud tagasi ja praegu on tal elekter olemas. Saab aru, et on ilma lepinguta ei tohi elektrit kasutada. /tl 23-25/; Hagiavaldust, mille kohaselt esitab Eesti Energia tsiviilhagi summas 526,11 eurot. /tl 28-29/; Eesti Energia arvet, mille kohaselt on 20.09.2012.a. saadetud O.H-le arve, mille kohaselt tuleb tal elektri eest tasuda 04.10.2012.a. 526,17 eurot. /tl 31-32/; Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja viinud läbi kohtulike tõendite uurimise kogumis leiab, et O.H tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü on KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteoepisoodides tõendamist leidnud. Süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub kohus seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on O.H süü kuriteos, mis olid suunatud elektrienergia, maagaasi või soojusenergia ebaseadusliku kasutamise eest võrku ebaseadusliku lülitumise teel toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et O.H pani kuriteo toime otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu ning ka soovis seda. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätestatut. Kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve.
Süüdistatav pani otsese tahtlusega toime teise astme kuriteo. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et O.H on varem kriminaalkorras karistatud, kuid tema karistus on kustunud. Väärteokorras O.H varem karistatud ei ole. Kohus leiab, et süüdistatavat võib karistada rahalise karistusega, millise võib jätta täielikult täitmisele pööramata. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad O.H KrMS § 175, § 179 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras ning samuti riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud. Kohus leiab, kuivõrd süüdistatava näol on tegemist vanaduspensionäriga, tegemist ei ole keeruka kriminaalasjaga, võib temalt väljamõistetavaid menetluskulusid vähendada, andes nende tasumiseks mõistliku aja. Tsiviilhagid Tsiviilhagi puudutavalt märgib kohus järgmist. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju õigusvastane, kui sellega kahjustati kannatanu omandit. Kuivõrd vargusega on kahjustatud kannatanu omandit, oli tegemist õigusvastase kahjuga. Tulenevalt VÕS § -st 1043, õigusvastaselt tekitatud kahju puhul peab õigusvastaselt kahju tekitaud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus leiab, et tsiviilhagi ja selle suurus on täielikult tõendatud teiste käesolevas kriminaalasjas kogutud ning eelpool kohtuotsuses käsitletud tõenditega, samuti süüdistatav tunnistas kohtuistungil tsiviilhagi. Kohus asub eeltoodut arvestades seisukohale, et kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi on põhjendatud täies ulatuses ning see kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312; § 313, 315, VÕS § 1043; KarS § 73 lg 1,3 kohus
o t s u s t a s: Süüdi tunnistada O.H KarS § 216 lg 1 järgi ja karistada rahalise karistusega 45 päevamäära, võttes päevamääraks 3.20 eurot s.o summas 144 eurot. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 96 eurot. Vastavalt KarS § 73 lg 1 ja lg 3 jätta rahaline karistus O.H suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud rahalist karistust ei pöörata täitmisele kui O.H 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada O.H-le määratud 3 aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 28.03.2013.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist.
Välja mõista O.H tsiviilhagi summas 526,11 eurot Eesti Energia AS kasuks (a/a XXXXXXXXXXXXX Swedbank). Välja mõista O.H sundraha 240 eurot ja kaitsjatasu summas 57.60 eurot riigi tuludesse, millised kuuluvad tasumisele hiljemalt 28.12.2013.a.. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. 10220034796011 SEB või 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteokantseleile. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Margot Mikler kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.