1-13-894
Kohus
Pärnu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
27. märts 2013. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-13-894
Kohtukoosseis
Täitmiskohtunik Piia Jaaksoo
Erakorraline ettekanne
Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku T.Üksik erakorraline ettekanne taotlusega määrata T.L-ile (ik xxx, elukoht *) katsejaks täiendav kohustus
Kohustuse mittetäitmine - ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 30.01.2012 Pärnu Maakohtu otsusega mõisteti T.L-ile lisakohustus – mitte tarvitada alkoholi.18.02.2013 tuvastas patrullpolitseinik Juta Lepvalts hooldusalusel alkoholijoobe 1,48 mg/l,
1-13-894 mille kohta esitati paberkandjal indikaatorvahendi kasutamise protokoll 01.03.2013. T.L kinnitas, et oli teadlik sellest, et kohustus hakkas kehtima kohe peale kohtuotsuse kuulutamist 30.01.2013. Seega on T.L-i poolt rikutud kohtu poolt määratud kohustust ja KarS § 75 lg 2 alusel on alus erakorralise ettekande esitamiseks kohtule.
Seletuskirjas T.L kirjutas, et 18.02.2013 tarvitas * R L elukohas alkoholi koos H P. Jõi nii kanget alkoholi kui ka õlut Bock.
Kriminaalhooldusaluse kohta on toimik avatud 18.02.2013. Sisulist tööd on nüüd hooldusalusega juba tehtud ja esmakohtumisel oli teemaks alkoholi võõrutuskuuri läbimine. T.L lubas tõesti end käsile võtta, kuna saab aru sellest, et alkoholi tarbimine on ületanud igasugused normaalsed piirid. 08.03.paigaldati OÜ Arstlik Perenõuandla poolt alkoholismiravi preparaat Disulfiram Depo toimeajaga 3 aastat. Selle kohta esitas T.L kriminaalhooldajale teatise 18.03.2013. Teatises on teave ka selle kohta, et teda on informeeritud ohtudest, mis kaasnevad alkoholi tarvitamisega nimetatud perioodi vältel. Erakorralise ettekande esitamise hetkel on hooldusalusega kohtutud kahel korral. Õigusi ja kohustusi tutvustati talle 26.02.2013, kuid seletuskirjas hooldusalune kirjutas, et oli teadlik sellest, et kohustus hakkas kehtima 30.01.2013.
Määrata täiendavaid kohustusi - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Võttes arvesse asjaolu, et hooldusalune on aru saanud, et kuritegeliku käitumise käivitajaks on alkohol ja võtnud tarvitusele abinõud alkoholi võõrustuskuuri läbimiseks, siis leian, et otstarbekas on tema puhul mitte pöörata karistust täitmisele ega pikendada katseaega vaid määrata lisakohustus läbida sotsiaalabiprogramm Õige hetk. Nimetatud programmi läbimine loob eeldused, et hooldusalune hakkab senisest rohkem mõtlema oma käitumise võimalikele tagajärgedele. Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) § 427 sätestab, et KarS § 74 lg 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega ja KrMS § 432 lg 1 lubab asja lahendada kirjalikus menetluses osapooli kohtusse kutsumata. Vastavalt Pärnu Maakohtu 30.01.2013 otsusele on T.L kohustatud 18-kuulise katseaja jooksul järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2 alusel täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Erakorraline ettekanne on esitatud põhjusel, et T.L on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Ettekande kohaselt T.L on kriminaalhooldajale kohustuse rikkumist tunnistanud. Samuti tõendab T.L poolt temale kohtu poolt määratud kohustuse rikkumist 18.02.2013 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt T.L suhtes kasutati 18.02.2013 kell 14.08 indikaatorvahendit, mille näit oli positiivne – 1,418 mg/l. Seega on tõendamist leidnud, et T.L on rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldaja erakorralisest ettekandest tuleneb, et juba T.L ja kriminaalhooldaja esmakohtumisel oli teemaks alkoholi tarvitamine, T.L on tunnistanud, et alkoholi tarvitamine on probleem, mille osas tuleb end käsile võtta. Seetõttu leiab kohus, et T.L suunamisel õiguskuulekale elule on oluline tähtsus sellel, et isik ei tarvitaks alkoholi. Vastavalt erakorralisele ettekandele on T.L kohustuse rikkumise toime pannud 18.veebruaril 2013, seega vähem kui kuu peale katseaja algust. Kohtule on esitatud tõend, et T.L-ile on 07.03.2013 implanteeritud alkoholismiravipreparaat toimeajaga 3 aastat. Kohus leiab, et eelnimetatud asjaolu näitab, et T.L on endale teadvustanud, et alkoholi tarvitamine on probleem ja et sellega tuleb tegeleda ning on
1-13-894 astunud juba ka reaalse sammu, et alkoholi mitte tarvitada. Sellest lähtudes leiab kohus, et käesoleval ajal ei ole vajadust karistuse täitmisele pööramiseks. Samuti leiab kohus, et praegu ei ole vajadust pikendada katseaega, kuna kohustuse rikkumine on toimunud katseaja varases staadiumis, mil kriminaalhoolduse mõju veel ei saanudki avalduda. Kohus leiab, e katseaja kestus on veel piisav, et saavutada karistuse eesmärke. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku ettepanek, et määrata T.L-ile katseaja kohustuseks osaleda sotsiaalabiprogrammis Õige hetk, on põhjendatud. Kohus leiab, et määratav kohustus toetaks kindlasti karistuse eesmärkide saavutamist - toetaks T.L õiguskuulekale teele suunamist. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb rahuldada ja T.L-ile tuleb määrata katseajaks täiendav kohustus KarS § 74 lg 4 ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel – osaleda sotsiaalabiprogrammis Õige hetk. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.