1-13-2443/4 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta O.O-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. LS § 127 alusel on O.O kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista riigituludesse O.O-lt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 480 eurot, määratud kaitsja tasu 38.40 eurot ja ekspertiisitasu 120 eurot. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi, 1-13-2443, sundraha, muud menetluskulud. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. Asjaolud ja menetluse käik: O.O süüdistatakse selles, et tema 01.12.2012 kella 03.05 paiku juhtis Tallinnas A.H Tammsaare tee hoone 133 juures mootorsõidukit Toyota Corolla registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus veres 2,46 mg/g)). O.O rikkus sellega liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. O.O pani sellega toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Tsiviilhagi ei ole esitatud. Karistuse liik ja määr: Süüdistatav O.O, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid alljärgneva kokkuleppe: -2-

KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist rahalise karistusega 250 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks KarS § 44 lg 2, 3 ja 4 alusel 12,40 eurot, kokku 3100 eurot. KarS § 73 lg 1, 2 ja 3 alusel mitte pöörata mõistetud karistust osaliselt täitmisele ning KarS § 73 lg 3 alusel määrata, et kohesele täitmisele kuulub rahaline karistus 75 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 12,40 eurot, kokku 930 eurot. 175 päevamäära, e. 2170 eurot mitte pöörata täitmisele, kui O.O ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 12 kuu jooksul, määrates et iga kuu tasutakse vähemalt 77,50 eurot. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta O.O-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kohtuistungil jäi süüdistatav O.O sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, kaitsjatasu, ekeprtiisitasu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava ja kaitsja selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel O.O tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest.