1-13-946/10 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

10.Asitõendid – 2 CD-d, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures pakituna ümbrikusse – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovis teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse võ selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistus I.D süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud varguse, mille eest teda on karistatud, 26.02.2012.a. kella 02:30 paiku, Tallinnas, Kurmu tänaval, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära avalikult, kuid vägivalda kasutamata AMT käest Zara käekoti väärtusega 50 eurot, milles olid mobiiltelefon Sony Ericsson, (IMEI 357986043673747) väärtusega 89 eurot; kõrvaklapid Monster Special Edition Beats by Dr Dree väärtusega 200 eurot; I-pod Shuffle väärtusega 55 eurot; juuksehari väärtusega 5 eurot; lõhnaõli John Galliano väärtusega 60 eurot; rahakott väärtusega 10 eurot; ID-kaart; kliendikaardid; võtmed – kokku kannatanule kuuluvaid esemeid 469 euro väärtuses, tekitades kannatanule sellega varalise kahju. I.D, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult kuid vägivalda kasutamata, pani toime varguse s.o KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Men etl us käik j a koh tu otsu se põ hj end us ed Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Lumiste, süüdistatav I.D ja tema kaitsja Leelo Viil sõlminud kokkuleppe selles, et vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 199 lg 2 p 4, 5 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatav I.D-le karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Juhindudes KarS § 64 ja KarS § 65 lg 1 mõista liitkaristus Harju Maakohtu 22.01.2013.a.

otsusega. Juhindudes KarS § 64 mõista liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga ja lisakaristus viia täide iseseisvalt. Eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus arvata liitkaristusest maha. Harju Maakohtu 22.01.2013.a. otsuse kohaselt mõisteti karistuseks 6 kuud 18 päeva vangistust ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 5 kuuks. Liitkaristuseks mõista 6 kuud 18 päeva vangistust. Karistusest arvata maha osaliselt ärakantud karistus, lugedes karistuse kandmise alguseks 20.01.2013.a. Lisakaristuse kandmise tähtaeg ja kulgemine jätta muutmata ning seda arvestada Harju Maakohtu 22.01.2013.a. otsuses sätestatud tingimustel. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepete juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et I.D kuulub KarS § 199 lg 2 p 4, 5 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Juhul, kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda, samas võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu kohtule erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust menetluskulude ositi tasumiseks. Varade, milliste realiseerimine vajaks menetluskude tasumiseks antavast ühekuulisest tähtajast pikemat aega, olemasolu kohtuistungil ei ilmnenud. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 249,60 eurot (kakssada nelikümmend üheksa eurot ja kuuskümmend senti); - KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis senti). Menetluskulud tuleb KrMS § 423 alusel tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „I.D, 1-13-946, menetluskulud“. Käesolevas kriminaalasjas tuvastatu kohaselt on tegu toime pandud enne Harju Maakohtu 22.01.2013.a poolt I.D suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemist. 22.01.2013.a. kohtuotsusega on süüdistatavalt välja mõistetud menetluskuludena sundraha. Seega on tegemist liitkaristuse mõistmisega KarS § 65 lg 1 alusel. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-2411 asunud seisukohale, et sellisel juhul võib menetluskulud jätta riigi kanda. Sellest tulenevalt