1-12-4292/17 - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

Välja mõista K.L ’ elt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 17001577198 Nordea Bank, arveldusarve nr 333416120002 Danske Bank, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-13-1819, menetluskulu, maksma kohustatud isiku nimi/: - sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot. Väljamõistetud sundraha tuleb K.L’ el tasuda igakuiste osamaksetena 12 (kaheteist) kuu jooksul, igakuise makse suurus sundrahal on 40,00 eurot. Igakuine sundraha makse tuleb teostada hiljemalt kuu 30. –ks kuupäevaks. Esimene osamakse teostada hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 30-ks kuupäevaks. KrMS § 180 lg3 alusel jätta arvestatud kaitsjatasu riigi kanda vabastades K.L-i arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse. Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Eelnimetatud tähtaegade möödumisel saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. KrMS § 310 lg1 alusel jätta kannatanu OÜ Forest Energy (reg. nr.11763037, esindaja Herki Sai,) tsiviilhagi 2825,92 eurot läbi vaatamata. Tsiviilhagi läbivaatamata jätmise korral on kannatanul õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtupidamise korras. Käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia toimetatakse KrMS § 164 lg3 ja 5 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne (15) päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub. Asjaolud ja menetluse käik K.L-i süüdistatakse selles, et tema töötades alates 16.06.2010 a OÜ-s Forest Energy suulise

tööandjaga sõlmitud suulise kokkuleppe vastaselt maakonnast ja asus tema valduses olevat autot kasutama enda äranägemisel, sealhulgas Soomes tööl käimiseks, muutes selle endale kuuluvaks ja jättes auto omaniku talle kuulunud asjast kestvalt ilma. 27.08.2010 kriminaalasjas nr 10250101475 peeti tagaotsitav K.L Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskonna töötajate poolt kinni ja temalt võeti ära OÜ Forest Energy poolt K Silt renditud, K Sile kuuluv ja K.L-i poolt omastatud sõiduauto Nissan Sunny reg nr XXX, milline anti 17.09.2010 omanikule K Sile üle. Sõiduauto Nissan Sunny reg nr XXX omastamisega tekitas K.L OÜ-le Forest Energy varalist kahju 32426.- Eesti krooni. Oma sellise tegevusega, mis seisnes isikule usaldatud ning tema valduses oleva võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramises, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani K.L toime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi kohtule ettepaneku jätkata üldmenetluses kohtusse tulnud asja edasist menetlust käskmenetluses ning tunnistada K.L süüdi KarS § 201 lg2 p1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 miinimumpäevamäära s.o. 150x3,20=480 eurot. KarS § 66 sätete kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga üks aasta, so. 480:12=40 eurot kuus. Tõkendit K.L suhtes kohaldatud ei ole. Maakohtu seisukoht Kriminaalasi on kohtusse tulnud 02. mail 2012.a. , kohus on andnud K.L-i oma 18.05.2012.a. määrusega kohtu alla süüdistatuna kuriteos KarS § 201 lg2 järgi asja läbivaatamisega üldmenetluses. Kriminaalasja arutamise ajaks määrati I korda 19.11.2012.a. Kohtuistungile K.L, kelle elukoht on XXX ei ilmunud, tuues põhjuseks tööalase hõivatuse, komandeeringutes viibimise jne. Vaatamata korduvatele kutsetele K.L ei ole ka edaspidi kohtusse ega prokuröri juurde ilmunud. Samas on K.L-ile esitatud süüdistus II raskusastme kuriteos, milline on toimepandud 2010. aasta suvel, so. pea kolm aastat tagasi. KarS § 201 lg2 p1 sanktsiooni järgi on võimalik mõista süüdlasele karistuseks rahalist karistust või vangistust kuni viis aastat. Prokuröri hinnangul on antud asjas tõendamisasjaolud selged ning arvestades KarS §-s 56 loetletud asjaolusid on võimalik ja põhjendatud kohaldada K.L-i suhtes rahalist karistust. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et K.L-i MTA andmete alusel 2009.a. , so. kuriteole eelnenud aastal, arvestatud keskmine päevasissetuleku suurus oli temal 2,20 eurot, seega rahalise karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta seadusega kehtestatud miinimumpäevamäära suurus 3,20. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei ole tuvastanud. Kohus leidis, et prokuröri ettepanek mõista karistuseks rahaline karistus alla sanktsiooni keskmist määra on põhjendatud. Kohus nõustus järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis tõendatuse ja karistuse määra kohta. KrMS § 251 lg1 alusel, kui II astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Käskmenetluse kohaldamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Asitõendid - ei ole.