Kohtulahend

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhatajal määrata Vladimir Toivokainenile kriminaalhooldaja. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

SÜÜDISTUS

Vladimir Toivokainen, viibides 02.12.2012 kella 04.00 paiku korteris aadressil: XXX, lõi kannatanut MB korduvalt rusikatega vastu pead ja vastu nägu, mille tagajärjel kannatanu tundis füüsilist valu. 02.12.12 vaatlusprotokolli kohaselt fikseeriti kannatanul järgmised kehavigastused: verevalum näol paremal põsel ja nina vasakul pool, paistes huuled, sinised plekid küünarvartel. Sellega pani V. Toivokainen toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese löömise, tervise kahjustamise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise.

Kokkuleppe sisu Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus V. Toivokaineni süüditunnistamist KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning tema karistamist 1-aastase vangistusega, millest arvata maha eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva (02.-03.12.2012). KarS § 74 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata, kui V. Toivokainen ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 lg 1 sätestatule ning § 75 lg 2 p 2, 8 alusel kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osaleda sotsiaalabiprogrammis. Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil V: Toivokainen tunnistas oma süüd, kahetses toimepandut ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Loobus kaitsjast kohtuistungil. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanu on andnud oma nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning oma õigustest oli ta teadlik. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning V. Toivokainen tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi. Karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstav tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 480 eurot. Arvestades V. Toivokaineni varalist seisundit annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna menetluskude kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõu. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.