Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
4. märts 2013 Tartu, (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-13-1081
Kohtukoosseis
Paavo Randma, Mati Kartau, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud lahend
Tartu Maakohtu 6. veebruari 2013 määrus riigi õigusabi andmata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Valdek Lubja määruskaebus
Jätta Tartu Maakohtu 6. veebruari 2013 määrus muutmata ja Valdek Lubja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
3.1 Maakohus märkis, et RÕS § 37 lg 1 kohaselt võib Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lg 1 nõuetele, saada riigi õigusabi seaduses ettenähtud korras riigi õigusabi kaebusega EIK-isse pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 35 lg 3 kohaselt tunnistab EIK vastuvõetamatuks iga individuaalavalduse, mida ta peab kokkusobimatuks konventsiooni või selle juurde kuuluvate protokollide sätetega, selgelt põhjendamatuks või kaebeõiguse kuritarvituseks. RÕS § 37 lg 3 kohaselt keeldub maakohus riigi õigusabi andmisest EIK-isse pöördumiseks, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 35 kohaselt vastuvõetav. 3.2 V. Lubja taotleb riigi õigusabi Tartu Maakohtu 15.02.2012 otsusega lahendatud süüküsimuse ümbervaatamiseks. V. Lubja iseenesest tunnistab kuritegu ja leiab, et tema teod tuleb kvalifitseerida kergemate kuriteokoosseisude järgi. V. Lubja EIK-isse pöördumise kaebuse aluseks ei ole inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide rikkumine. Siseriikliku kohtuotsuse revideerimine ja süüküsimuse kontrollimine ei ole EIK-i pädevuses. Maakohus asus seisukohale, et eeltoodud põhjustel ei võtaks EIK V. Lubja kaebust menetlusse. Riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseks on RÕS § 37 lg 3. Ka RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
taotlebki ta selleks, et nimetatud küsimuses kaitsjaga konsulteerida. Sisuliselt väidab V. Lubja, et ta ei oma piisavaid õigusalaseid teadmisi juba riigi õigusabi taotluse koostamiseks, mistõttu ta vajabki advokaadi abi. Ringkonnakohus nendib, et iseenesest on RÕS § 4 lg 3 p 9 alusel võimalik anda õigusabi isiku õigusnõustamiseks, kuid taotluse riigi õigusabi saamiseks peab RÕS § 9 lg 1 kohaselt esitama siiski isik ise, st õigusabi riigi õigusabi taotluse esitamiseks ei anta. Eeltoodu on põhjendatav sellega, et riigi õigusabi taotluse esitamine ei nõua isikult õigusalaste eriteadmiste olemasolu. Riigi õigusabi taotleja peab üksnes kirjeldama probleemi sisu, mille lahendamiseks õigusabi taotletakse, mitte andma sellele õiguslikku hinnangut. Kirjeldatud asjaolude pinnalt otsustab taotlust lahendav kohus ise, kas esinevad riigi õigusabi andmist välistavad asjaolud, sh kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene, või kuulub taotlus rahuldamisele.
Paavo Randma
Mati Kartau
-3-
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.