Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. veebruar 2012.a Tallinn kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-12- 11192
Kohtukoosseis
Eesistuja Malle Preimer, liikmed Meelika Aava ja Pavel Gontšarov
Kriminaalasi
L.F-i süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 5, 8 - § 25 lg 2 järgi.
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 20.12.2012.a otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatava kaitsja adv Leelo Viil
Teised apellatsioonimenetluse pooled
Prokurör Natalia Miilvee, kannatanu Andrus Talihärm
Süüdistatav
L.F isikukood XXX, Eesti kodanik, kindla elukohata, varem kohtu poolt neljal korral karistatud, viimati 15.03.2006.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 113 järgi 6aastase vangistusega. Karistus kantud. Kahtlustatavana kinni peetud 18.07.2012.a.
Muuta Harju Maakohtu 20.12.2012.a otsuse põhiosa ja asendada lause „Eluohtliku kehavigastuse tekitamist saab käsitleda röövimise kõrvaltagajärjena, mis on toime pandud otsese tahtlusega...“ lausega „Eluohtliku kehavigastuse tekitamist saab käsitleda röövimise kõrvaltagajärjena, mis on toime pandud kaudse tahtlusega...“. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Kulutused õigusabile jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni
esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.
põhikoosseisu realiseeris L.F ettevaatamatusest.
tahtlikult, kuid enamohtliku tagajärje põhjustas
Kaitsja leiab ka, et kohus ei ole piisavalt arvestanud puhtsüdamlikku kahetsust kergendava asjaoluna. Kaitsja märgib, et L.F andis kohtueelses menetluses konkreetseid ja tõepäraseid ütlusi kõikide asjaolude kohta, aitas menetlusele kaasa.
tegelikult see tagajärg tema teo tõttu saabuski. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium, et L.F-i puhul ei saa rääkida ettevaatamatusest põhjustatud tagajärjest vaid ta tekitas kannatanu A. T eluohtliku tervisekahjustuse kaudse tahtlusega ( vt nt Riigikohtu otsus nr 3-11-57-10). Maakohtu otsuses on L.F-ile süüks arvatud eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise subjektiivne koosseis lahendatud vastuoluliselt. Kohus märgib, et
KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtukolleegium märgib, et otsese tahtluse puhul on oluline, et isik teab kindlasti, et teo tulemusena saabub selline tagajärg, kuigi pole see tema eesmärgiks. Tahtluse voluntatiivne element, mida refereeritud KarS §-s 16 lg-s 3 määratluses märgivad sõnad , on otsese tahtluse puhul sisuliselt tähtsusetu, omades vaid definitoorset tähendust. See on selgitatav sellega, et kui isik midagi täiesti kindlasti teab, kuid ähvardava tagajärje ärahoidmiseks sellest hoolimata midagi ette ei võta, siis ta paratamatult ka tahab seda. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, ja möönab seda. See tähendab, et erinevalt otsesest tahtlusest ei pürgi toimepanija kaudse tahtluse puhul tagajärje poole ega tunneta seda ka kindlalt saabuvana, vaid jätab selle pigem juhuse hooleks. Kohtukolleegium osutab, et otsese tahtluse eristamisel kaudsest tahtlusest tuleb lähtuda järgmisest põhimõttest: kui tegemist ei ole kavatsetusega ja süüdlasel puudub kindel teadmine süüteokoosseisule vastava asjaolu või tagajärje suhtes, ei ole kunagi tegemist otsese tahtluse, vaid üksnes kaudse tahtlusega, kusjuures täiendavalt tuleb alati kontrollida, kas tegemist ei ole hoopis kergemeelsusega. Ka Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-20-04 rõhutanud, et otsene tahtlus on määratletud isiku kindla teadmise kaudu. Sisuliselt ongi maakohus tuvastanud L.F-i kaudse tahtluse eluohtliku kehavigastuse tekitamisel, sest kohtuotsuse sõnakasutust on võimalik tõlgendada üksnes L.F kindla teadmise puudumisena tagajärje e antud juhul eluohtliku tervisekahjustuse suhtes. Seda, et tegemist ei olnud kergemeelsusega, kohtukolleegium oma otsuses juba käsitles. Seega tuleb maakohtu otsuse põhiosas teha parandus ning lugeda, et L.F tekitas A. T eluohtliku tervisekahjustuse kaudse tahtlusega. L.F-ile mõistetud karistusse (5-aastane vangistus) puutuvalt märgib kohtukolleegium, et see on seaduslik ja põhjendatud. Tähele tuleb panna, et KarS § 200 lg 2 näeb karistusena ette üksnes vangistuse ja seda kolmest kuni viieteistkümne aastani, sanktsiooni keskmine määr on seega üheksa aastat. Ainuüksi L.F-i süü suurusest (mida mõjustab olulisel määral põhjustatud tagajärje raskus) lähtudes ei ole võimalik talle tunduvalt alla KarS § 200 lg 2 sanktsiooni keskmist määra mõistetud karistuse leevendamine. Apellatsioonis väidetu, nagu poleks kohus piisaval määral arvestanud kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja
süü tunnistamist, on paljasõnaline, sest mõistetud karistuse määrast lähtudes on kergendava asjaolu arvestamise mõju ilmselge. Asjaolu, et L.F on kohtueelses menetluses ütlusi andnud, ei ole käsitatav menetlusele kaasaaitamisena. Apellatsioonis esitatu ei anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 3 muudab ringkonnakohus Harju Maakohtu 20.12.2012.a otsuse põhiosa ja loeb L.F-i poolt eluohtliku kehavigastuse tekitamise toimepanduks kaudse tahtlusega. Muus osas jätab kohtuotsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. L.F-i kaitsja adv Leelo Viil esitas taotluse määrata tema poolt L.F-ile apellatsioonimenetluseks ettevalmistamises osutatud õigusabi eest Vanalinna Advokaadibüroole makstavaks tasuks 57.60 eurot (sealhulgas 20% käibemaksu). Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1, 21 lg 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009.a otsuse punktidest 2, 4, 16 rahuldada. KrMS 185 lg 1 kohaselt jäävad § 337 lg-s 1 p-s 3 nimetatud lahendi tegemisel kulutused riigi õigusabile riigi kanda.
Malle Preimer
Meelika Aava
Pavel Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.