1-08-5559
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
19. veebruar 2013 Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-08-5559
Kohtukoosseis
Mati Kartau, Paavo Randma, Maarika Kuusk
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 21. jaanuari 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu K.V (K.V) kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebus
Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:
Asjaolud Tartu Maakohtu 21.01.2013 määrusega jäeti K.V temale Tartu Maakohtu 13.06.2008 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Tartu Maakohtu 13.06.2008 otsusega mõisteti K.V süüdi KarS §-de 263 p 1 ning 25 lg 1, 2 - 199 lg 2 p 4 järgi ning teda karistati 8-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 23.11.2006 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 24.06.2012 ja lõpp on 21.08.2013. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et K.V tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Maakohus tuvastas, et K.V on alates 2002. a karistatud kriminaalkorras 4-l korral. Lisaks varavastastele kuritegudele on teda karistatud ka väljapressimise, üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise ja avaliku korra raske rikkumise eest. Samuti on teda korduvalt karistatud varavastaste väärtegude ja alkoholi tarvitamisega seotud väärtegude toimepanemise eest. Teda on allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, kuid katseajal pani ta ikkagi toime uued kuriteod, ehkki tal oli sel ajal kindel elukoht ja lähedaste toetus. Lisaks on teda Helsinki I astme kohtu 28.11.2008 otsusega karistatud inimkaubanduse toimepanemise eest 2008. a suvel ning antud teo eest tuleb tal asuda vangistust (1 aasta 2 kuud 5 päeva) kandma Soomes peale Tartu Maakohtu 13.06.2008 otsuse täitmist. Eeltoodud asjaoludest järeldas maakohus, et K.V on käitunud suhteliselt pika ajavahemiku vältel ja korduvalt õigusvastaselt ning varasemad karistused ja vangistusest tingimisi vabastamine kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamisega ega kindla elukoha ja lähedaste olemasolu pole teda uutest kuritegudest eemale hoidnud. Tal on kalduvus varavastaste kuritegude toimepanemisele, vägivaldsusele ja alkoholi tarvitamisele. Maakohus pidas usutavaks vangla iseloomustuses märgitu, et K.V võib vabaduses jätkata varasemat käitumist, sest ta on mõjutatav teiste poolt ning on impulsiivse ja teiste suhtes agressiivse käitumisstiiliga. Ka ei ole ta vangistuse kandmisel ajal jõudnud läbida individuaalses täitmiskavas märgitud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, mis võiks talle anda olulisi teadmisi ja oskusi õiguskuulekal teel püsimiseks ning vähendada oluliselt tal uue kuriteo toimepanemise riski. Seega eksisteerib maakohtu arvates suhteliselt kõrge risk, et vabaduses võib K.V sõltuvusainete tarvitamise või kehva majandusliku olukorra tõttu panna toime uue kuriteo vaatamata sellele, et tal on kindel elukoht, lähedaste toetus ja teda pole vangistuse kandmise ajal distsiplinaarkorras karistatud. Eeltoodu alusel ei tekkinud maakohtul kindlat veendumust, et K.V ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik ja võimeline alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile elektroonilise järelevalvega. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määrusele on esitanud määruskaebuse K.V kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning K.V vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kaitsja leiab, et maakohus ei võtnud arvesse kõiki K.V elus ja käitumises viimasel ajal toimunud positiivseid muutusi. K.V on vanglas viibides aru saanud, et enesemuutmine tuleb talle endale ainult kasuks. K.V ei ole rikkunud vangla kodukorda – tal puuduvad distsiplinaarkaristused. -2-
Kaitsja märgib, et K.V abiellus vangistuse jooksul oma elukaaslase E. L ning 15.10.2012 sündis neil poeg. Kasvatamisel on veel abikaasal 2007. aastal sündinud poeg. Laste ülalpidamine ja kasvatamine on ühele abikaasale liiga suur koormus. K.V hoolib oma perest ja lastest ning tema eluviis on viimasel ajal olnud perekeskne. K.V on omandanud mitmed erialad – ta võib töötada elektrikuna, keevitajana, puidu- ja ehitustöödel. Lisaks sellele on ta ka kelner ja baarimees. Vanglas töötab K.V koristajana. Kaitsja on seisukohal, et K.V on võimalik vabaduses raskusteta tööd leida. Samuti puuduvad K.V rahalised nõuded, mis on positiivne asjaolu. Kaitsja sedastab, et alkoholi ja narkootikume K.V ei tarvita, kuna mõistis, et selline eluviis on laastav. Samuti soovib K.V lõpetada suhtluse kriminaalse taustaga isikutega. K.V on perekond – naine, laps, ema, õde ja vend. Suhted lähedastega on head ja toetavad. K.V on kindel elukoht aadressil XXX. Elektroonilise järelevalve tingimused on täidetud. Kaitsja leiab, et karistuse kandmine on K.V puhul täitnud oma eesmärgi. Tema käitumises on ilmnenud positiivsed muutused ja ta ei hakka rohkem seadust rikkuma. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
järeldada, et kriminaalhooldus ning katseaeg ei avalda K.V-le soovitud mõju ning kohtukolleegiumil ei teki veendumust, et K.V tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine kriminaalhooldusele allutamisega on põhjendatud.
Mati Kartau
Paavo Randma
-4-
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.