Kohtulahend

mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 9 (üheksa) kuud ja 6 (kuus) päeva, millise karistusaja ärakandmist arvestada alates isiku kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 01.09.2012.a.

kuuluvat kaupa koguväärtusega 714,15 eurot ja nimelt: jumestuskreem L ́Oreal 12 tk koguväärtusega 143,88 eurot; niisutav huulepulk Isa Dora 6 tk koguväärtusega 69 eurot; lauvärv Isa Dora 2 tk koguväärtusega 24 eurot; puuder L ́Oreal 3 tk koguväärtusega 35,97 eurot; jumestuskreem L ́Oreal 4 tk koguväärtusega 68 eurot; lauvärv L ́Oreal 2 tk koguväärtusega 17,80 eurot; kinkekomplekt Esprit 2 tk koguväärtusega 32 eurot; kinkekomplekt Adidas 1 tk väärtusega 15 eurot; ripsmetušš L ́Oreal väärtusega 15,50 eurot; ripsmetušš L ́Oreal 5 tk koguväärtusega 72,50 eurot; huulepulk Isa Dora 4 tk. koguväärtusega 42 eurot; huulepulk L ́Oreal 15 tk koguväärtusega 178,50 eurot ja möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Samuti tema, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas viibides 25.08.2012 kella 20.55 paiku Tallinnas Viru Väljak 4 asuvas Tallinna Kaubamaja AS-ile kuuluvas Tallinna Kaubamajas, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist Tallinna Kaubamaja AS-ile kuuluvad 2 jakki „Taifun“ üldmaksumusega 311,90 ja möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Samuti tema, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas viibides 01.09.2012 kella 19:55 paiku Tallinnas Viru Väljak 4 asuvas Apranga Estonia OÜ-le kuuluvas kaupluses “ZARA“, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist Apranga Estonia OÜ-le kuuluva naiste nahast jope maksumusega 219 eurot ja möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Apranga Estonia OÜ esitas tsiviilhagi summas 219 eurot. Seega J.L pani toime KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi. 1.2 Kaitsja on seisukohal, et süüdistus on põhjendatud, õigesti kvalifitseeritud, tõendid lubatavad. 1.3 Süüdistatavale on süüdistus arusaadav, tunnistab end kõigis episoodides süüdi. On nõus asja lahendamisega lühimenetluses, jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde.

01.09.2012 episoodis: Apranga Estonia OÜ avaldus (tl 83); õigusvastase teo toimepanemise akt (tl 84); tunnistaja RL ütlused (tl 85); kahtlustatava ütlused, milles ta tunnistas ennast süüdi (tl 91-94); asitõendi (jope) vaatlusprotokoll ja fotod (tl 98-102); hagiavaldus (tl 105-106); teatis Karistusregistrist (tl 107-109); 21.01.2011 Harju Maakohtu otsus (tl 110-111).

on riiulite vahel. Vanem naisterahvas keerab vasakule, midagi vaadates ja sel ajal noorem naisterahvas midagi võtab ostukorvist, mis on vanema naisterahva käes (foto nr 13-14). Kell 18:34.20 mõlemad naisterahvad lahkuvad riiulite vahelt (foto nr 15-16). Kell 18:38.29 vanem naisterahvas liigub üksinda müügisaalis. (foto nr 17). Kell 18:40.58 vanem naisterahvas väljub kauplusest (foto nr 18). Kell 18:50.32 vanem naisterahvas on turvaruumis (foto nr 19). Kell 18:52.51 mõlemad naisterahvad on turvaruumis ning noorem naisterahvas võtab oma kotist välja kosmeetika tooteid, mida ta paneb ostukorvi (foto nr 20-21). Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud J.L poolt võõraste vallasasjade (kosmeetikatoodete) äravõtmise katse. J.L objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – läks poodi, võttis erinevaid kosmeetikatooteid, pani kotti – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti turvatöötajate poolt kinni. Seega on kuritegu on toime pandud kavatsetult. 3.2 25.08.2012.a. episoodi osas on teo aset leidmine ja selle toimepanemine süüdistatava poolt täielikult tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: 1) süüdistatava J.L ütlustega, mille kohaselt tunnistab süüd. Oli 25.08.2012 Tallinna Kaubamajas ema TT. Ema tõi proovikabiini 3 jakki, läks seejärel ise proovikabiini ja tõmbas kahel jakil näpitsatega turvaelemendid küljest, pani jakid kotti, kolmanda jaki viis tagasi. Ema ei teadnud, et jakid kaasa võtab. Peeti turvatöötaja poolt kinni; 2) TT ütlustega, mille kohaselt läks 25.08.2012 tütre Nataljaga kaubamajja jakke vaatama. Andis Nataljale proovimiseks 3 jakki ja kleidi. Ise vaatas samal ajal ringi. Natalja väljus proovikabiinist, pani riided tagasi ja nad väljusid, kuid peeti turvatöötaja poolt kinni ning Natalja juurest leiti kaks jakki; 3) prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusega, mille kohaselt lõpetati kriminaalasjas nr 12230112221 menetlus TT suhtes; 4) tunnistaja LS ütlustega, mille kohaselt oli 25.08.2012 kell 20:35 tööl videooperaatorina Tallinna Kaubamajas. Nägi, kuidas V2 naisteosakonnas naisterahvas võttis riiulilt kaupu ja viis kabiini, lahkus. Seejärel läks kabiini teine naisterahvas, kes tuli kabiinist välja kahe asjaga, asju oli algselt rohkem. Naisterahvad liikusid väljapääsu poole, peeti kinni. Ühe naisterahva juurest avastati kaks jakki „Taifun“ maksumusega 311.90 eurot. Kaup korra, kauplusele tagastatud; 5) Tallinna Kaubamaja avaldusega, mille kohaselt 25.08.2012 peeti Gonsiori 2 Viru Väljak 4 asuvas Tallinna Kaubamajas kinni J.L, kelle juurest avastati Tallinna Kaubamajast ebaõigel teel omandatud kaupu 311.90 euro väärtuses; 6) õigusrikkuja kinnipidamise aktiga, mille kohaselt peeti 25.08.2012 kell 20:55 Tallinna Kaubamajas aadressil Gonsiori 2 Viru väljak 4 kinni J.L, kelle juurest leiti 2 jakki firmalt „Taifun“ maksumusega 155.95 eurot jakk. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud J.L poolt võõraste vallasasjade (kahe jaki) äravõtmise katse. J.L objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – läks poodi, lõikas jakkidelt turvaelemendid, pani kotti – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega on kuritegu on toime pandud kavatsetult. 3.3 01.09.2012.a. episoodi osas on teo aset leidmine ja selle toimepanemine süüdistatava poolt täielikult tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: 1) süüdistatava J.L ütlustega, mille kohaselt tunnistab süüd. Läks 01.09.2012 õhtul Viru keskuse Zara kauplusesse, kus võttis nahast jope, asetas kaasas olnud fooliumkotti, väljus turvaväravatest. Peeti turvatöötaja poolt kinni; 2) tunnistaja RL ütlustega, mille kohaselt oli 01.09.2012 turvatöötajana tööl Viru Keskuses. Umbes kella 19:55 ajal märkas kahtlast naisterahvast, kes sisenes Zara poodi. Kauplusest väljudes pidas isiku kinni ja turvakontrolli käigus avastati tema juurest naiste jope maksumusega 219 eurot. Naisterahvas ei olnud jope eest tasunud. Toode oli rikutud, kauplusele ei tagastatud. Isik ütles enda nimeks J.L; 3)

Apranga Estonia OÜ avaldusega, mille kohaselt palutakse võtta vastutusele J.L , kes 01.09.2012 kella 19:55 ajal võttis kaasa ja väljus müügisaalist kauplusele Zara kuuluva kaubaga, milleks oli naiste nahast jope maksumusega 219 eurot. Kaup rikutud, kauplusele tagastamata; 4) õigusvastase teo toimepanemise akt, mille kohaselt 01.09.2012 Viru keskuses aadressil Viru väljak 4/6 väljus isik poest „Zara“ kauba eest tasumata. Kaubaks nahast jope maksumusega 219 eurot, kaup rikutud. Õigusrikkujaks J.L; 5) asitõendi vaatlusprotokolliga koos fototabeliga, mille kohaselt vaadeldavaks objektiks Apranga Estonia OÜ Viru Keskuses asuvast kauplusest saadud naiste Basic tuulejope, musta värvi nahast, esiosa karusnahast, mille vasakpoolse tasku juures karusnaha sees on auk; 6) hagiavaldusega, mille kohaselt on Apranga Estonia OÜ esitanud tsiviilhagi seoses kauplusest varastatud jopega, mille maksumus 219 eurot, millises summas esitatakse ka tsiviilhagi. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud J.L poolt võõra vallasasja (jope) äravõtmise katse. J.L objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – läks poodi, pakkis jope fooliumkotti, väljus kauplusest – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti turvatöötajate poolt kinni. Seega on kuritegu on toime pandud kavatsetult. J.L poolt omastamise eesmärgil äravõetud esemed (vallasasjad) ei kuulunud süüdistatavale, seega olid tema jaoks võõrad. Ebaseaduslik omastamine tähendab selle omaniku kestvat (alatiseks või pikemaks ajaks) ilmajätmist asjast ning hõivaja poolt asja enda kasuks pööramist ehk selle lühi- või pikemaajalist kasutamist (KarS Komm 2009 § 199, komm 31.2). Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks – näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt (RKKKo 3-1-1-87-08 p 10). Karistusregistri teatisest (tl 107-109) ja kohtuotsusest (tl 110-111) nähtub, et J.L on eelnevalt kriminaalkorras korduvalt karistatud, sh korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Samuti on isikut korduvalt väärteokorras karistatud. Viimati karistati J.L 21.01.2011.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 2 kuud, vabanes 19.03.2012 peale karistuse kandmist. Samuti on käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks kolm varguse katse episoodi ühe kuu jooksul, seega on süüdistatava puhul tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. J.L tegevus kolme varguse katse episoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kui süstemaatiliselt võõraste vallasasjade äravõtmise katse nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. J.L on süüvõimeline ning KarS 2. ptk. 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest jaa õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 p 9 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Süüdistatav on varem korduvalt toime pannud varavastaseid süütegusid, teha on kriminaalkorras karistatud 13 korral. Eelnev vabaduskaotuslik karistus ei ole mõjutanud teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ning süüdistatav on kuue kuu möödudes toime pannud uued teod. Kergemaliigilise karistuse – rahatrahvi – kohaldamine ei ole sellise isiku puhul võimalik. Karistusena tuleb kohaldada vangistust. J.L-ilt karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on avaldanud kahetsust toimepandud tegude suhtes, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna. Kohus arvestab karistuse määra valikul seda, et tegemist on kolme episoodiga. Varastatu väärtus on peovarguse kohta arvestatavalt suur. Kõik episoodid jäid katse staadiumisse. Nimetatu tingib karistuse mõistmise sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. Kõigest eelnevast johtuvalt on kohus seisukohal, et J.L tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 9 (üheksa) kuud ja 10 (kümme) päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 4 (neli) päeva, s.o 17.08.2012.a. – 18.08.2012.a., 25.08.2012.a. – 26.08.2012.a., mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 9 (üheksa) kuud ja 6 (kuus) päeva, millise karistusaja ärakandmist arvestada alates isiku kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 01.09.2012.a.

Eeltoodu alusel tuleb Apranga Estonia OÜ tsiviilhagi rahuldada ja J.L-ilt välja mõista kannatanu Apranga Estonia OÜ kasuks 219 eurot (kakssada üheksateist eurot), milline summa kanda Apranga Estonia OÜ arveldusarvele nr 10220036674018 SEB pangas.

Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.