1-12-9799
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. veebruar 2013. a Tallinn
Kohtuasja number
1-12-9799
Kohtukoosseis
Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Urmas Reinola
Kohtuistungi sekretär
Kea Lemming
Tõlk Kohtuasi
Svetlana Talli Natalja Semjonova süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 5. novembri 2012. a otsus üldmenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav Natalja Semjonova ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil Taavi Pern Natalja Semjonova isikukood 47201137013 elukoht XXXXXXX, töötas XXXXXXXXX, varem 2 korda kohtu poolt karistatud, viimati 31. märts 2008.a Harju Maakohtu poolt KarS § 184 lg 2 p 1 alusel 3 aasta vangistusega, kinni peetud 24. mail 2012. a
Prokurör
Süüdistatav
Kaitsja
Vandeadvokaat Leelo Viil
Harju Maakohtu 5. novembri 2012. a kohtuotsus Natalja Semjonova suhtes jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Välja mõista Natalja Semjonovalt Eesti Vabariigi kasuks 230,40 eurot (kakssada kolmkümmend eurot ja nelikümmend senti) määratud kaitsjale makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049748 ning selgitus: „Natalja Semjonova“, 1-12-9799“.
Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebe kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
2(5)
Ei ole peetud vajalikuks DNA ekspertiisi määramist, mis kinnitaks N. Semjonova puutumust narkootilise ainega. Kahtlustatavale ega süüdistatavale ei saa panna kohustust tõendada oma süü puudumist ning seega ekspertiisi mittetaotlemine ei ole N. Semjonovale ega kaitsjale etteheidetav. Kaitsjale jääb arusaamatuks kasiino turvakaamerate salvestiste kontrollimata jätmine. Maakohtu otsuse kohaselt ainus taotlus, mis kohtueelse menetluse kestel esitati, oli videosalvestise väljanõudmine, mis ilmselt osutus võimatuks. Kohtuotsusest ei nähtu põhjendused, millised asjaolud takistasid käesoleval juhul videosalvestiste vaatlemist. N. Semjonova on esimestest ülekuulamistest alates kinnitanud, et leitud narkootiline aine kuulus S. R, mitte temale ning taotlenud ka menetlustoimingute tegemist oma väidete kontrollimiseks. Kaitsja leiab, et süüdistatava versioon, mille kohaselt fentanüül temale ei kuulunud, ei ole ümber lükatud ja süüdistatav on loonud võimaluse koguda tema väidete õigsust kinnitavad tõendid. Kaitsja leiab jätkuvalt, et tunnistajate S. R ja A. Kütlused on vastuolulised osas, mis puudutab N. Semjonova poolt narkootilise aine edasiandmise kirjeldust. Tunnistaja A. K väitis, et süüdistatav pani aine tunnistaja S. R pihku, kuid tunnistaja S. R kinnitas, et süüdistatav viskas aine temale kätte. Arvestades asjaolu, et fentanüül leiti ja võeti ära just S. R käest, samuti leiti tunnistaja juurest amfetamiini, võisid tema ütlused olla mõjutatud eelkõige soovist ise vabaneda vastutusest. Kohus ei ole arvestanud, et kinnipidamise järgselt käitus N. Semjonova rahulikult. S. Rl ei olnud mingit vajadust püüda vabaneda 19 fooliumvoldikust, kuna teda kinni ei peetud ning politseitöötajad koos N. Semjonovaga eemaldusid temast. Samuti on kohus tähelepanuta jätnud, et S. R ei teinud midagi selleks, et vabaneda temal kotis olevast amfetamiinist. Amfetamiini leidmine S. R juurest kinnitab N. Semjonova väiteid selle kohta, et tunnistaja ostab narkootilisi aineid. N. Semjonova varasem puutumus narkootiliste ainetega nähtub üksnes tema suhtes 31. 03. 2008. a tehtud kohtuotsusest. Tunnistajana kohtuistungil küsitletud politseitöötaja A. Ki ütlustest nähtuvalt liikus ta N. Semjonova kinnipidamise järel vahetult tema kõrval ja jälgis teda, teine politseitöötaja kõndis nende taga. Ei ole eluliselt usutav süüdistatava poolt narkootilise aine pakendi käeshoidmine olukorras, kus ta oli kinnipeetav ja professionaalsete politseitöötajate järelvalve all.
3(5)
puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite põhjaliku analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse tühistamiseks ja N. Semjonova suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks. 5.2 Vastuseks apellatsiooni etteheitele, et kohus on süüdistatava N. Semjonova ütlused põhjendamatult kõrvale jätnud ja arvestanud vaid tunnistajate S. R ja A. Ki ütlustega, märgib kohtukolleegium, et see on küsimus süüdistatava ütluste usaldusväärsusest. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. aprilli 2005. a otsuses nr 31-1-19-05 ja 26. septembri 2005. a otsuses 3-1-1-77-05 väljendatud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Käesoleval juhul on kohtukolleegium seisukohal, et maakohus on tõendeid hinnates seda põhimõtet järginud, sest kohtuotsusest nähtub selgesti, millise kaalu ja miks, on kohus ühele või teisele tõendile omistanud. Kohtukolleegium ei nõustu apellantide väitega, et tunnistajate S. R ja A. Ki ütlused on vastuolulised. Kohtukolleegium leiab, ei nende ütlustes sisalduv informatsiooni maht on küll erinev, kuid see ei sea kahtluse alla nende ütluste usaldusväärsust. Süüdistatav N. Semjonova ega tema kaitsja ei ole maakohtu istungil tunnistajate kohtuistungil antud ütlusi kahtluse alla seadnud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et pigem seaks tunnistajate ütlused kahtluse alla asjaolu, kui need oleks antud väga detailselt ja kokkulangevalt. Asjaolu, et tunnistaja S. R on tarvitanud või tarvitab ise narkootikume, ei sea kahtluse alla tema ütluste õigsust sellel päeval aset leidnud sündmuste kohta. Puuduvad tõendid selle kohta, et S. R oleks sündmuste toimumise ajal või sellele eelneval ajal tarvitanud narkootilisi aineid. Seetõttu nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et puudub alus arvata, et tunnistaja S. R ei tajunud tõendamiseseme asjaolusid objektiivselt, so kuriteo toimepanemise aega, kohta ja viisi ning muid kuriteo tehiolusid adekvaatselt. Asjaolu, et N. Semjonova poolt ringkonnakohtu istungil väidetu kohaselt viibib tunnistaja S. R praegu vanglas, ei muuda tema poolt antud ütlusi ebausaldusväärseks. 5.3 Kohtukolleegium leiab, et DNA-ekspertiisi teostamata jätmisega ei ole kohtueelses menetluses kriminaalmenetlusõigust rikutud. Ekspertiisiakt on vaid üks tõendi liik KrMS § 63 lõikes 1 toodud tõendite loetelust. Seega ei näe kriminaalmenetlusseadustik ette loetelu tõenditest, mida kohtueelsel uurimisel koguda ning kohtuistungil uurida tuleks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma hiljutises 7. detsembri 2012. a otsuses nr 3-1-1-120-12 jätkuvalt rõhutanud, et prokuratuuril ja uurimisasutustel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad teostavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Käesolevas kohtuasjas ei olnud kuluka ekspertiisi tegemine kohtukolleegiumi hinnangul tõepoolest otstarbekas, sest N. Semjonova süüd kinnitasid tunnistajad S. R ja A. K. Lisaks sellele oli ekspertiisi teostamata jätmine ka N. Semjonova huvides, sest süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetu. Kohtukolleegium peab alusetuks ja ennastõigustavaks N. Semjonova väiteid selle kohta, et tegelikult DNA-ekspertiis teostati, kuid selle käigus N. Semjonova DNA-d ei leitud. Kui selline ekspertiis oleks teostatud, siis oleks ekspertiisiakt koos ekspertiisitasu maksmise taotlusega kohtutoimikus. Ekspertiisiasutused ei teosta ekspertiise ilma selle eest tasu saamata. 5.4 Samuti peab kohtukolleegium põhjendamatuks apellatsioonides tehtud etteheidet kasiino turvakaamera salvestise vaatamata jätmise kohta.
4(5)
Kohtuasja materjalidest nähtub, et N. Semjonova tegi taotluse turvakaamerate salvestiste väljanõudmiseks alles siis, kui nendel olev salvestis oli juba ümbersalvestamise tõttu hävinenud. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium apellantide väitega, et apelleeritud kohtuotsusest ei nähtu, miks videosalvestisi vaadelda ei õnnestunud.
Meelika Aava
Ivi Kesküla
Urmas Reinola
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.