Kriminaalasi nr 1-13-1068
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Kohtuistungisekretär
Margit Veike
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.veebruaril 2013 Jõgeva
Kriminaalasja number
1-13-1068
Kriminaalasi
F.P vastu esitatud süüdistus KarS § 424 järgi;
Menetlusosalised ja nende esindajad
süüdistatav: F.P (isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; emakeel – eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, töökoht Puit Profiil AS, tööline, varem kriminaalkorras karistatud 1 korral: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas 13.01.2012.a. KarS § 424 järgi rahalise karistusega 200 päevamäära, s.o. 640 eurot. Tõkend: ei ole kohaldatud. Prokurör: Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margit Luga. Kaitsja: vandeadvokaadi abi Arri Tooming, AB Arri Tooming OÜ Rakvere 44311 Tallinna t. 21, telefon 6604 669, 5037733, e-post: [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg
Juhindudes KrMS § § 2561-5, maakohus o t s u s t a s:
§311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4,§ 180 lg.1, lg.3,
Edasikaebamise kord
2(5)
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on KarS -i järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui on mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik Süüasi on saabunud menetlemiseks kokkuleppemenetluses. Kohtule on esitatud kriminaalasja toimik ning prokuratuuris sõlmitud kokkulepe. Kohtunik kontrollis kriminaalasja materjali hulgas kohtualluvust määravat alust KrMS § 24 lg.1 järgi- et tegu on toime pandud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja tööpiirkonnas. Vastavalt KrMS § 2564 lg.1, lg.2 tegi kohus määruse süüdistatava F.P kohtu alla andmiseks kiirmenetluses kokkuleppemenetluse reeglite järgi. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, F.P-le on esitatud süüdistus selles , et tema, olles alkoholijoobes (ühes liitris väljahingatavas õhus 0,85 mg/l alkoholi), juhtis 28.01.2013.a. kella 03.43 ajal Jõgevamaal Põltsamaa vallas, Adavere asulas Tallinn- Tartu-Luhamaa maantee 120. km-l mootorsõidukit Audi 80 reg.nr.788 ASD. Sellise teoga pani süüdistatav toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör, süüdistatav ning tema kaitsja on sõlminud alljärgneva kokkuleppe, mille kinnitamist nad kohtult paluvad:
karistuse mõistmise järgselt: ilmselt eelmine karistus - rahaline karistus- ei mõjunud vajalikul määral. Juhtimisõigust isikul üldse ei ole. Järgmine valikuvõimalus oligi tingimuslik vangistus. Prokurör palus kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse. Süüdistatav kinnitas, et ta saab aru talle esitatud süüdistusest, tunnistab end süüdi ning on nõus kokkuleppega. Ta tahtis sõita Adaverest koju, sõitis sõbra autoga. Eelnevalt oli joonud õlut ja viina, õhtupoolikust alates. Lubasid ei ole kunagi olnud, autokursusel käimine jäi pooleli. Väga sageli ta sõidukit ei juhi. Kriminaalhooldusest on kindlasti kasu, ta hakkab vähem jooma. Kaitsja esitab taotlused kinnitada kokkulepe, mis on seaduslik ja süüdistatava vaba tahe, ning määrata menetluskulude tasumine nelja kuu jooksul. Sundraha vähendada seadusekohaselt. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud. Vastavalt KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 p1 ja § 306 lg 1 leiab kohus, et Beivo Ismael tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 sätestatud kuriteo toimepanemises ning prokuröri, süüdistatava ja kaitsja osavõtul sõlmitud kokkuleppe alusel teha kohtuotsus. Asjas ei ole vaidlust teo kvalifikatsiooni ega faktiliste asjaolude üle. Neid kinnitavad toimikus olevad tõendid. F.P tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi. Olukorras, kus isik on esimesel korral karistatud kriminaalkorras rahalise karistusega13.jaanuaril 2012 ehk aasta tagasi- ja aasta hiljem on pannud toime uuesti samaliigilise teo, ei saa piirduda enam rahalise karistuse mõistmisega. On põhjendatud mõista karistuseks vangistus ja kohaldada seda tingimuslikult. Menetluskulud. KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega ja KrMS § 192 lg.1 alusel määrab kohus kuluhüvitise suuruse. Menetluskulud jäävad KrMS § 180 lõike 1 kohaselt süüdimõistetu kanda ning need tuleb välja mõista F.P-lt. Kaitsja on taotlenud tasu määramist kohtumenetluses osutatud õigusabi eest summas 19,20 eurot, mis vastab kehtestatud määrale ja tuleb määrata. Tl.37 ja 29 leidub määrus kaitsjale tasu määramise kohta kohtueelses menetluses summas 19,20 eurot ja 79,68 eurot ja kogu õigusabi tasu ja kulu tuleb süüdistatavalt välja mõista summas 118,08 eurot. Menetluskuluks on sundraha (KrMS § 179 lg 1 p 1), mille vähendamise kuni poole võrra näeb ette KrMS § 2565 lg.2. Kohus vähendab sundraha (algselt 480 eurot) 260 euroni. Kokku menetluskulud 378,08 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on- tagamaks menetluskulude tegeliku hüvitamise võimaluskaitsja taotlus võimaldada süüdimõistetul menetluskulud tasuda 4 kuu jooksul võrdsete osamaksetena alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.
Kohtunik Ülle Raag
4(5)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.