Kohtulahend

Esitatud süüdistus M.R juhtis 11.11.2012.a. kella 02.52 ajal Lääne-Virumaal, Rakvere linnas, Arkna tee 26 maja juures mootorsõidukit Opel Sinatra reg nr. XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,11 mg /l, laiendmääramatusega ± 0,10mg/l, lõplik tulemus 1,01 mg/l), samuti tema juhtis 11.11.2012.a. kella 08.40 ajal Harjumaal, Rae vallas, Tallinn-TartuLuhamaa mnt 14.km-l mootorsõidukit Opel Sinatra reg nr. XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,92 mg /l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l , lõplik tulemus 0,83 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani M.R toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

M enetluskäik ja kohtuotsuse põ hjendus ed Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Natalja Kutepova, süüdistatav M.R ja tema kaitsja Kristina Suvalova sõlminud kokkuleppe selles, et vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör M.R-i karistamist KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust /11.11.-12.11.2012.a./, seega karistuseks mõista 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta nimetatud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui M.R ei pane 18-kuulise katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS § 75 lg.1-ga ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: Elama kohtu määratud alalises elukohas; Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja eluvahendite kohta; Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepete juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et M.R kuulub KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud välja alljärgnevalt: • KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 19,20 eurot (üheksateist eurot ja kakskümmend senti); • KrMS § 179 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; • KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis senti). Süüdistatav esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks kuuele kuule. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. Süüdistataval ei ole tema sissetulekuid arvestades võimalik kohtukulude kohene tasumine, küll on see võimalik suhteliselt lühikese aja jooksul. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks süüdistatavale kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Menetluskulud tuleb KrMS § 424 alusel tasuda 6 (kuue) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et esimesel 5 kuul tasuda iga kuu 10. kuupäevaks 82 (kaheksakümmend kaks) eurot ja 6. kuul tasuda 89,65 eurot (kaheksakümmend üheksa eurot ja kuuskümmend viis senti) Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „M.R , 1-13-570, kaitsjatasu, sundraha, koopiakulu“.

Ingrid Kullerkann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.