1-13-607/5 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

9.Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistus D.S juhtis 24.12.2012 kella 18:09 ajal Maardus XXX maja kõrval mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,06 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10mg/l, lõplik tulemus 0,96 mg/l). Sellise käitumisega rikkus D.S liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Seega pani D.S toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Menetl uskäik j a kohtuots us e põhj endus ed J uhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kairi Kaldoja, süüdistatav D.S ja tema kaitsja Jelena Benevolenskaja sõlminud kokkuleppe selles, et vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör D.S-i karistamist KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistuse 130 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks miinimumpäevamäära, mõistes D.S-ile rahaliseks karistuseks 416 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 24.12.2012 – 25.12.2012, s.o 2 päeva, karistusaja hulka arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab kolm rahalise karistuse päevamäära, mõistes süüdistatav D.S-ile lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 124 päevamäära ehk 396,80 eurot. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse kandmine ositi 12 kuu jooksul igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest, kuid mitte vähem kui 33 eurot kuus. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel määrata süüdistatav D.S-ile mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepete juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et D.S kuulub KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud välja alljärgnevalt: • KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 57,60 eurot (viiskümmend seitse eurot ja kuuskümmend senti); • KrMS § 179 alusel sundraha 480 eurot (nelisada kaheksakümmend eurot). Süüdistatav esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks kaheteistkümnele kuule. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. Süüdistataval ei ole tema sissetulekuid arvestades võimalik kohtukulude kohene tasumine, küll on see võimalik suhteliselt lühikese aja jooksul. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks süüdistatavale kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Menetluskulud tuleb KrMS § 424 alusel tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et iga kuu 10. kuupäevaks tasuda 44,80 eurot (nelikümmend neli eurot ja kaheksakümmend senti), milline summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr