Kohtulahend

G.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 4 (neljaks) kuuks. Lisakaristuse 4 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ja möödub 4 kuulise tähtaja möödumisel.

või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani G.J toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Natalja Kutepova, süüdistatav G.J ja tema kaitsja Aivar Ennok sõlminud järgmise kokkuleppe: KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus G.J karistamist rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses ehk 1529 € . KarS § 66 lg 1, 3 alusel maarata, et rahaline karistus kuulub tasumiseks ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades (vähemalt 127.42 € igakuiselt). KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 4ks kuuks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 3; 248 lg 1 p 4, 249; 311; 313; KarS §dest 424, 66 lg 1, 3, 50 lg 1 p 1, asub kohus seisukohale, et G.J kuulub KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüditunnistamisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu, joobe tuvastamise kulu, koopiate tegemise kulu ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. G.J on täisealine ja töövõimeline isik, tal on alaline töökoht ja sissetulek ning kohus leiab, et kuivõrd süüdistatavat karistatakse temale inkrimineeritud süüteo toimepanemise eest rahalise karistusega ning süüdistatav on kokkuleppes sellega nõustunud, on süüdistatav seega maksejõuline ning puudub õiguslik alus osa menetluskuludest riigi kanda jätmiseks. Seetõttu peab kohus vajalikuks G.J ́lt välja mõista kõik menetluskulud täies ulatuses. Samas peab süüdistatav otsuse kohaselt kandma rahalist karistust, mis süüdistatava keskmist sissetulekut arvestades ei ole kuigi väike. Seetõttu peab kohus, arvestades menetluskulude kogusummat, vajalikuks anda süüdistatavale KrMS § 180 lg 3, § 423 ja § 424 alusel võimalus hüvitada menetluskulud seaduses sätestatud maksimaalse tähtaja jooksul, so ühe aasta jooksul. Seejuures leiab kohus, et kõige väiksema menetluskulu, so kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 45 eurosenti on süüdistatav siiski võimeline tasuma 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Märt Toming kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.