Kohtulahend

Leelo Viil ja Toomas Bekker

RESOLUTSIOON

Kohus juhindub § 238, 306, 311, 312, 313, 315. Tunnistada süüdi A.E KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt A.E-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 8 (kaheksa) kuud. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 05.-06.07.2012.a, so 2 (kaks) päeva, ärakandmisele kuulub 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Tõkend - vahistamine - jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 21.12.2012.a. Tunnistada süüdi N.B KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt N.B-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 (kuus) kuud. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 05.-06.07.2012.a, so 2 (kaks) päeva, ärakandmisele kuulub 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Tõkend - elukohast lahkumise keeld - jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja karistuse algust arvata alates kinnipidamisest. Välja mõista A.E-lt ja N.B-lt riigituludesse sundraha 480 eurot. Välja mõista menetluskulud A.E-lt 459,00 eurot ja N.B-lt 172,80 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB Pank viitenumber 2800049777. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Välja mõista A.E-lt 378,82 eurot OÜ Endern (reg kood 10189719, a/a xxx) kasuks.

1-12-11247 Asitõend – CD-plaat – jätta kriminaalasja juurde, mootorratta Qingui QM125GY-2B, reg nr xxx süütevõti tagastada JL. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

A.E ja N.B on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et nad võtsid vargusi süstemaatiliselt toimepanevate isikutena, ajavahemikul alates 04.07.2012.a kell 21:30 kuni 05.07.2012.a kellani 06:00 ühiselt ja kooskõlastatult Tallinnas XXXmaja lukustatud hoovist ebaseadusliku omastamise eesmärgil JL kuuluva mootorratta Qingqi QM125GY-2B, reg.nr xxx, väärtusega 1500 eurot. Selleks väänasid A.E ja N.B XXXmaja hoovi piirava metallvõrgust piirdeaia serva kõrvale, tungisid hoovi ning lohistasid osundatud mootorratta hoovist välja Tallinnas Filtri tee 8b asuva tühermaani, kus nad peitsid varastatud mootorratta rohu sisse. Seega võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis ja sissetungimisega panid A.E ja N.B vargusi süstemaatiliselt toimepanevate isikutena toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti on A.E antud kohtu alla selles, et tema tungis vargusi süstemaatiliselt toimepaneva isikuna 10.07.2012.a kella 01:29 ajal Tallinnas Mustamäe 43 asuvasse Klameron OÜ-le kuuluvasse kaupluseruumi ning üritas seejärel ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtta kaupluseruumist erinevaid riideesemeid. Vargus jäi lõpule viimata A.E-st olenematutel põhjustel. A.E lükkas kaupluse akna lahti, ronis seejärel kaupluseruumi sisse, kuid ta vigastas purunenud aknaklaasiga enda jalga ja kaupluses olev signalisatsioon aktiveerus. Seetõttu A.E põgenes kauplusest ning jättis kaupluses olevad riideesemed sündmuskohale. Seega võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega pani A.E vargusi süstemaatiliselt toimepaneva isikuna toime KarS § 199 lg 2 p 8, 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Ülalnimetatud kriminaalasjad nr 1-12-11247 ja 1-13-658 on 23.01.2013.a määrusega ühendatud ühiseks menetlemiseks. Süüdistatav A.E tunnistab end täielikult süüdi mõlemas episoodis esitatud süüdistuses (I kd, tl 134-136). 04.-05.07.2012.a episoodi kohta seletab A.E , et ta sõitis 05.07.2012.a öösel Tallinnas jalgrattaga Nakamura ringi ning vastu hommikut märkas Bussijaama juures oma tuttavat, kellega koos kandis vanglas karistust umbes 5-6 aastat tagasi. Nad kõndisid Tallinnas ringi ja ajasid juttu, mingit eesmärki neil ei olnud. Nad läksid Bussijaama lähedal olevast puumajast mööda, maja ümber oli metallvõrgust aed. Selle maja hoovis seisis tumedat värvi mootorratas. Tuttav ronis hoovi, aias oli koht, kus võrk polnud kinnitatud ning hakkas mootorratast lükkama aiaaugu juurde. Kuna tuttav sellega ise hakkama ei saanud, ronis ta samuti hoovi ning aitas mootorratast tänavale lükata. Ta sai aru, et osaleb

1-12-11247 varguses. Neil ei õnnestunud mootorratast käivitada, tuttav üritas seda põõsastesse ära peita, ent nad peeti politsei poolt kinni (I kd, tl 21-25). 10.07.2012.a episoodi kohta seletab A.E, et 2012.a suvel tungis ta Tallinnas Mustamäe teel ühte kaupluse ruumi sisse, et sealt midagi varastada. Signalisatsioon hakkas tööle ja ta jooksis ära. Kaupluse aken oli tuulutusasendis, ta avas selle ja lükkas eemale, kuid kauplusesse sisse ronides ta astus akna peale ning see purunes. Ta vigastas enda jalga klaasikilluga, verd tuli palju (II kd, tl 53-55). Süüdistatav N.B tunnistab end täielikult süüdi esitatud süüdistuses ja seletab, et ta tarvitas alates 04.07.2012.a tuttavatega Kalevi staadioni lähedal pargis alkoholi. Ta võttis mehelt hüüdnimega Dotsent (eesnimega Sergei) jalgratta Nakamura ning sõitis sellega viina järele. Ta märkas bussijaama lähedal ühes hoovis mootorratast ning üritas seda varastada, et sellega veidi ringi sõita. Maja ümber oli metalltraadist piirdeaed. Ta ronis üle aia, läks mootorratta juurde ja nägi, et süütelukust ulatub välja mingi võti. Kuna tal ei õnnestunud seda käivitada, painutas ta traataia ära ja lükkas mootorratta kuni tühermaani selle pargi lähedale, kus nad jõid. Ta jättis mootorratta tühermaale rohu sisse ja lahkus. Seejärel kohtas ta bussijaama lähedal oma tuttavat A.E , kellega ta istus koos vangis. A.E oli joobes. Ta palus A.E aidata mootorratast lükata, ent neil ei õnnestunud see. Nad jätsid mootorratta tühermaale rohu sisse ja lahkusid. Seejärel peeti nad politsei poolt kinni (I kd, tl 33-38, 134). Süüdistatavate A.E ja N.B süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises 04.05.07.2012.a episoodis on peale nende omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - kannatanu J. L ülekuulamisel antud ütlustega, millest nähtub, et J. Lle kuuluv mootorratas Qingqi QM125GY-2B, reg.nr xxx, varastati ööl vastu 05.07.2012.a Tallinnast XXXmaja hoovist. Kannatanu sai varastatud mootorratta 05.07.2012.a Tallinnast Kalevi staadioni lähedalt tühermaalt kätte, kus see oli leitud. Rattal oli lõhutud süütelukk. Ratta väärtus on 1500 eurot (I kd, tl 2-5, 6-9); - Maanteeameti Liiklusregistri andmebaasi väljatrükiga, millest nähtub, et mootorratas Qingqi QM125GY-2B, reg.nr xxx, on esmaselt registreeritud 04.04.2012.a ning sõiduki omanikuna on registrisse kantud J. L (I kd, tl 9A); - sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos fototabeliga, milles vaadeldi Tallinnas aadressil Filtri tee 8b asuval tühermaal rohu sisse peidetud mootorratast Qingqi, reg.nr xxx (I kd, tl 11-16); - A.E kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, millest nähtub, et A.E peeti 05.07.2012.a kell 06:26 Tallinnas Võistluse 23 juures kuriteo toimepanemisel kahtlustatavana kinni ning ta vabastati 06.07.2012.a kell 09:50 (I kd, tl 18-20); - N.B kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, millest nähtub, et N.B peeti 05.07.2012.a kell 06:26 Tallinnas Võistluse 23 juures kuriteo toimepanemisel kahtlustatavana kinni ning ta vabastati 06.07.2012.a kell 09:40 (I kd, tl 29-30); - Harju Maakohtu 01.04.2011.a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-1067, millega tunnistati A.E süüdi muu hulgas ka KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning A.E on selliselt vargusi süstemaatiliselt toime panev isik (I kd, tl 63-69); - väärteootsustega asjades nr 231712000180 (10.01.2012.a) ja 231612003373 (21.03.2012.a), millest nähtub, et N.B mõisteti süüdi KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavate varguste toimepanemises ning N.B on selliselt vargusi süstemaatiliselt toime panev isik (I kd, tl 83-86).

1-12-11247

Süüdistatava A.E süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises 10.07.2012.a episoodis on peale tema omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - kannatanu Klameron OÜ esindaja KKülekuulamisel antud ütlustega selle kohta, et 09.07.2012.a kella 17:00 ajal lahkus K. K Tallinnas Mustamäe tee 43 asuvast riidekauplusest ning enne lahkumist pani ta kaupluse AlfaStar turvafirma signalisatsiooni alla. Öösel helistati talle turvafirmast ja teavitati, et kella 01:29 ajal on registreeritud osundatud kaupluses häire. K. K jõudis kell 02:00 sündmuskohale ja avastas, et kaupluse aknaklaas on purustatud, kaupluses olevatel klaasikildudel on vereplekid ning kauplusest midagi varastatud ei ole (II kd, tl 2-5, 62-63); - sündmuskoha (Mustamäe tee 43, Tallinn asuv kauplus) vaatlusprotokolliga ja sellele lisatud fototabeliga, millest nähtub, et 10.07.2012.a kella 04:00 paiku on Tallinnas Mustamäe tee 43 asuva maja esimesel korrusel asuvas riidekaupluses (aknal kiri Klamix Stock) tuvastatud purustatud aken, kauplusesaalis on põrandal näha riidepuud ja riietusesemed ning verekahtlased jäljed (II kd, tl 7-16); - DNA ekspertiisiaktiga nr 12E-GE0929, millest nähtub, et aknaklaasi kildudelt võetud proovidest saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit ühelt isikult. Andmebaasiotsingu tulemuste alusel on need DNA profiilid kokkulangevad A.E võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga (II kd, tl 19-22); - Harju Maakohtu 01.04.2011.a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-1067, millega tunnistati A.E süüdi muu hulgas ka KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning A.E on selliselt vargusi süstemaatiliselt toime panev isik (II kd, tl 91-96). Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et A.E ja N.B isikutena, keda on varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi, ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid ära võõraid vallasasju, tegutsedes otsese kavatsetult. Seega A.E ja N.B panid toime süstemaatilise varguse, mis on toime pandud isikute grupi poolt ning sissetungimisega ja nende tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavaid edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Karistust kergendavaks asjaoluks mõlema süüdistatava puhul on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatavad ei tööta, neid on varem karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras. Väärteokorras süüdistatavatele määratud rahatrahvid on tasumata ning ei ole neid mõjutanud süütegude toimepanemisest loobuma, mistõttu neid ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, kuna see oleks vastuolus kohtupraktikaga ning sellise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine. Arvestades A.E ja N.B isikut, on välistatud nende suhtes KarS § 74 sätete kohaldamine. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku

1-12-11247 suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlaste puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (neile on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. A.E ja N.B on kriminaal- ja väärteokorras korduvalt karistatud, sh KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi. Viimase karistuse kandmisest vabanes A.E 01.02.2012.a ning lühikese aja möödumisel pani toime uued varavastased kuriteod (s.o 04.-05.07.2012.a episoodi ja 10.07.2012.a episoodi). N.B vabanes viimase karistuse kandmisest 22.07.2011.a ning on samuti lühikese aja möödumisel toime pannud varavastaseid süütegusid. Teda on väärteokorras muu hulgas karistatud 10.01.2012.a ja 21.03.2012.a KarS § 218 lg 1 järgi. Kohus leiab, et sotsiaaltööga ei ole võimalik mõjutada A.E ega N.B kuritegude toimepanemisest loobuma. A.E ja N.B on oma käitumisega näidanud, et nad ei ole suutelised vabaduses õiguskuulekalt elama. Isegi reaalse vangistuse kohaldamine ei ole neid mõjutanud õiguskuulekalt käituma. Kuna varasemad karistused ei ole mõjutanud A.E ega N.B loobuma süütegude toimepanemisest, siis leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavaid karistada reaalse vangistusega. Vangistuse määra üle otsustamisel arvestab kohus A.E ja N.B süüd kuritegude toimepanemises. A.E ja N.B panid mootorratta varguse 04.-05.07.2012.a episoodis toime grupis, sissetungimisega ja kavatsetult. Seejuures on nende mõlema puhul tegemist vargusi süstemaatiliselt toime panevate isikutega. Samuti arvestab kohus süü suuruse hindamisel varastatud eseme väärtust (mootorratas maksis 1500 eurot) ning seda, et 04.05.07.2012.a episoodi toimepanemisel oli kandvam roll N.B ja abistavam roll A.E . Lisaks 04.-05.07.2012.a episoodi toimepanemisele on A.E toime pannud kaupluse varguse katse sissetungimisega (s.o 10.07.2012.a episoodi). Kaupluse varguse katse pani A.E toime mõned päevad pärast N.B-ga grupis toime pandud mootorratta vargust. Arvestades eeltoodud asjaolusid, asub kohus seisukohale, et A.E-le ja N.B-le mõistetav karistus (vangistus) peaks jääma karistusraami esimese kolmandiku lähedale. A.E suhtes kohaldati kriminaalasjas algselt tõkendina elukohast lahkumise keeldu, mida muudeti 10.12.2012.a määrusega ning kohaldati tõkendina vahistamist. Kohus peab põhjendatuks nimetatud tõkend jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni. Karistuse algust tuleb A.E osas arvata alates tema kinnipidamisest 21.12.2012.a. N.B suhtes on kriminaalasjas kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeld tähtajaga kuni 06.07.2013.a. Kohus peab põhjendatuks nimetatud tõkendi jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Karistuse algust tuleb N.B osas arvata alates tema kinnipidamisest. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetutel KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt ekspertiisi kulud, määratud kaitsjatele makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5

1-12-11247 kuupalga alammäära. Süüdimõistetud on kohustatud tasuma menetluskulude summa täies ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul (KrMS § 423 ja § 417 lg 2). Kannatanu OÜ Endern on esitanud süüdistatava A.E vastu tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes. Sissetungimisega Tallinnas Mustamäe tee 43 asuvasse kauplusesse Klameron OÜ on tekitatud kahju hoone omanikule OÜ-le Endern. Lõhutud oli aken mõõtmetega 1778 x 1210 mm, alumiinium turvakardin ja selle taastamine läks maksma kokku 1564,80 eurot. Kindlustusfirmalt on OÜ-le Endern hüvitatud kahju täies mahus, v.a omavastutus 319 eurot ja kulutatud raha turvafirma valveteenuse osutamise eest 59,82 eurot. OÜ Endern soovib kahju hüvitamist kokku summas 378,82 eurot. Kannatanu Klameron OÜ on esitanud süüdistatava A.E vastu tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes. Seoses sissetungimisega oli kahjustatud Tallinnas Mustamäe tee 43 asuva kaupluse Klameron OÜ vara, mis oli kukkumise tagajärjel lõhutud ja kaup oli verega määrdunud ning klaasikildudega vigastatud. Lõhutud oli klaasvitriin väärtusega 280 eurot, puidust riiul väärtusega 85 eurot, metallist kaubakorvid 2 tk kokku väärtusega 140 eurot. Määrdunud ja vigastatud olid riided ning saapad kokku väärtusega 865 eurot. Klameron OÜ soovib kahju hüvitamist kokku summas 1370 eurot. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS 53. ptk 1. jaos sätestatust tulenevalt on süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespool nimetatud järjekorras. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Otsene varaline kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 kohaselt hõlmab kahjuhüvitis asja kahjustamise korral eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid ning võimalikku väärtuse vähenemist. Sellest sättest nähtub, et kannatanu võib lisaks asja parandamise kulude ja võimaliku väärtuse vähenemise hüvitamisele nõuda ka asja kahjustamisega seotud muu kahju hüvitamist. OÜ-le Endern kuuluv hoone oli kindlustatud Codan Forsikring A/S Eesti filiaalis ning ta kasutas AS Turvateenistus AlfaStar valveteenust. Kriminaalasjas on tõendatud, et süüdistatav A.E pani toime kuriteo (s.o 10.07.2012.a episoodi), millega põhjustas OÜ-le Endern kahju. Kindlustusfirma hüvitas OÜ-le Endern tekitatud kahju, v.a omavastutus ja kulutatud raha turvafirma valveteenuse osutamise eest. Seega moodustab kannatanule OÜ-le Endern sissetungimisega tekitatud kahju kindlustuse omavastutusest 319 eurot ja valveteenusest 59,82 eurot, kokku summas 378,82 eurot. Selle tõendamiseks on OÜ Endern esitanud kindlustuse

1-12-11247 garantiikirja (II kd, tl 46) ja AS Turvateenistus AlfaStar arve nr M254298 (II kd, tl 47). Kohtu hinnangul on A.E tegu tõendatud, see on põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga ning kuna tegemist on omandi rikkumisega, siis tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 on tegemist õigusvastase teoga. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kahju tekitanu süüd eeldatakse. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu süüdistatava A.E vastutust välistavaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus kannatanu OÜ Endern poolt tõendatuks, et talle on tekitatud omandi rikkumisega järgmised kulud: kindlustuse omavastutus 319 eurot ja valveteenus 59,82 eurot. Seega kuulub kannatanu OÜ Endern varalise kahju hüvitamise nõue summas 378,82 eurot rahuldamisele. Kannatanu Klameron OÜ väidete kohaselt moodustab sissetungimisega tekitatud kahju lõhutud klaasvitriinist 280 eurot, puidust riiulist 85 eurot, metallist kaubakorvidest (2 tk) 140 eurot ning määrdunud ja vigastatud riietest ja saabastest 865 eurot, kokku 1370 eurot. Kohus leiab, et Klameron OÜ väited lõhutud mööbli ning määrdunud ja vigastatud riiete ja saabaste kohta ei ole tõendatud. Seda ei kinnita kohtu arvates ka sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotod (vt II kd, tl 7-16), kannatanu ütlused (II kd, tl 62-63) ega Klameron OÜ avaldus (II kd, tl 64-65). Eeltoodust lähtuvalt on Klameron OÜ nõue tõendamata ja tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Vastavalt KrMS § 126 lg 3 p 1 jätab kohus CD-plaadi kriminaalasja juurde ning KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastab mootorratta Qingui QM125GY-2B, reg nr xxx, süütevõtme J. Lle.

Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.