Kohtulahend

2 (52)

1-11-11841 Tegelikkusele vastav maksustatav käive ja käibemaks on tuvastatud järgmiste arvete alusel: kuupäev 07.01.2005 07.01.2005 10.01.2005 11.01.2005 11.01.2005 15.01.2005 21.01.2005 25.01.2005 25.01.2005 25.01.2005 25.01.2005 25.01.2005 25.01.2005 25.01.2005 28.01.2005 28.01.2005 31.01.2005 31.01.2005 31.01.2005 31.01.2005 31.01.2005 31.01.2005 jaanuar

arve nr 5-03 205005 205003 205006 205007 205033 205004 205008 205009 205011 205012 205013 205014 205015 205016 205017 205018 205019 205020 205020 205031 205040

kellele esitatud OÜ x OÜ x AS x AS x AS x OÜ x AS x AS x AS x x AS OÜ x OÜ x AS x AS x AS x AS x AS x AS x AS x OÜ x AS x OÜ x

arve summa 38971,90 17764,00 1919,88 26440,50 1625,50 50400,00 312161,00 244744,60 15885,50 5213,75 7004,98 3200,00 39815,35 2267,50 19134,60 2798,88 225641,55 153275,90 3371,20 42000,00 31656,00 10778,70 1256071,29

käibemaks 7014,94 3197,52 345,58 4759,29 292,59 9072,00 56188,98 44054,03 2859,39 938,48 1260,90 576,00 7166,76 408,15 3444,23 503,80 40615,48 27589,66 606,82 7560,00 5698,08 1940,17 226092,85

kokku 45986,84 20961,50 2265,46 31199,80 1918,10 59472,00 368349,98 288798,60 18744,90 6152,20 8265,90 3776,00 46982,10 2675,70 22578,80 3302,70 266257,03 180865,56 3978,02 49560,00 37354,10 12718,90 1482164,19

Tegelikkusele vastav sisendkäibemaks on tuvastatud järgmiste arvete alusel: kuupäev

arve number

arve väljastaja

kauba nimetus

Arve summa

käibemaks

kokku

5070,71 164,00 707,63 56,98 466,10 2409,11 3384,00 1400,00 48,43 325,84 2910,09 16942,89

832,73 0,00 127,37 0,00 83,90 284,93 0,00 252,00 8,72 58,66 523,81 2172,12

5903,44 164,00 835,00 58,98 550,00 2694,04 3384,00 1652,00 57,15 384,50 3433,90 19117,01

jaanuar 03.01.2005 11.01.2005 12.01.2005 13.01.2005 14.01.2005 17.01.2005 20.01.2005 31.01.2005 31.01.2005 02.02.2005 04.02.2005

8165016795 AS x 60008062 x OÜ A-05010779 OÜ x 8201561366 AS x MO500010911 x AS 8166413083 AS x 50848528 x OÜ A-05010829 OÜ x 42187 x OÜ 500833550 x AS 14222043 x AS

osamakse, intress kindlustusmakse tarkvara seadis viivisarve hooldus osamakse, intress kindlustusmakse tarkvara seadis raamatkalender kõned jaanuaris kõned jaanuaris

Lisaks sellel on jaanuarikuus arvestatud soetamist kokku 133 075 krooni (vt süüdistusakti lk 7). Seega valeandmete esitamise tulemusena jäi laekumata (tegelik käibemaks 226093 – tuvastatud sisendkäibemaks 135247 + enammakse 2774) = 93 620 krooni. 2005 veebruarikuu kohta 21.03.2005.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 3 920 985 krooni ja käibemaksu 705 777 krooni ning sisendkäibemaksu 707 584 krooni. Tegelikult kuulus 18 % määraga maksustatava käibena deklareerimisele 3 919 036 krooni ja käibemaksu 705 426 krooni ning õigus oli deklareerida 42 649 krooni sisendkäibemaksu. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaks 664 584 krooni. Tegelikkusele vastav maksustatav käive ja käibemaks on tuvastatud järgmiste arvete alusel:

3 (52)

1-11-11841 kuupäev

arve nr

kellele esitatud

arve summa

käibemaks

kokku

02.02.2005 04.02.2005 04.02.2005 04.02.2005 04.02.2005 07.02.2005 07.02.2005 07.02.2005 08.02.2005 08.02.2005 09.02.2005 10.02.2005 10.02.2005 10.02.2005 10.02.2005 11.02.2005 14.02.2005 15.02.2005 16.02.2005 16.02.2005 16.02.2005 17.02.2005 17.02.2005 17.02.2005 17.02.2005 18.02.2005 18.02.2005 18.02.2005 21.02.2005 21.02.2005 21.02.2005 21.02.2005 23.02.2005 25.02.2005 25.02.2005 25.02.2005 25.02.2005 28.03.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 veebruar

205021 205023 205025 205026 205039 205027 205028 5-38 205029 205030 205034 205035 205036 205037 205041 205038 205042 5-48 205044 205045 205046 205047 205048 205049 205053 205050 205051 205052 5-59 205053 205054 205055 5-64 205058 205059 205060 5-69 205111 205061 205062 205063 205064 205065 205066 205067 205068 205069 205070 205071 205075 205087 205076

AS x AS x AS x AS x AS x AS x AS x OÜ x AS x AS x OÜ x OÜ x AS x AS x AS x AS x AS x OÜ x AS x AS x AS x AS x AS x AS x AS x AS x AS x AS x OÜ x x AS AS x AS x OÜ x AS x AS x OÜ x OÜ x AS x AS x AS x AS x AS x AS x AS x AS x AS x OÜ x OÜ x OÜ x OÜ x OÜ x AS x

25682,20 28340,69 27711,50 1822,14 29162,80 24168,80 1706,60 91019,00 24126,40 44645,85 107100,00 1089,00 31653,80 1333,33 22677,30 280043,60 40906,90 69923,40 15572,60 31404,14 1787,46 21353,00 18240,90 20737,62 44615,05 400226,77 25072,10 30307,70 132301,40 16796,00 26327,02 17403,80 269047,70 202325,60 53766,60 4713,25 61474,20 38200,50 34410,60 28793,50 58779,20 476161,38 597092,06 16773,20 244914,33 32510,85 14458,91 36218,30 15312,98 71000,00 2729,82 -1706,60 3919035,85

4622,80 5101,32 4988,07 327,99 5249,30 4350,38 307,19 16383,42 4342,75 8036,25 19278,00 196,02 5697,68 240,00 4081,91 50407,85 7363,24 12586,21 2803,07 5652,75 321,74 3843,54 3283,36 3732,77 8030,71 72040,82 4512,98 5455,39 23814,24 3023,28 4738,86 3132,68 48428,58 36418,61 9677,99 848,39 11065,36 6876,09 6193,91 5182,83 10580,26 85709,05 107476,57 3019,18 44084,58 5851,95 2602,60 6519,29 2756,34 12780,00 491,37 -307,19 705426,43

30305,00 33442,00 32699,60 2150,10 34412,10 28519,20 2013,80 107402,42 28469,20 52682,10 126378,00 1285,00 37351,50 1573,30 26759,20 330451,45 48270,10 82509,61 18375,70 37056,90 2109,20 25196,50 21524,30 24470,40 52645,80 472267,58 29585,10 35763,10 156115,64 19819,28 31065,90 20536,50 317476,28 238744,20 63444,60 5561,60 72539,56 45076,60 40604,50 33976,30 69359,50 561870,43 704568,63 19792,40 288998,90 38362,80 17061,50 42737,60 18069,30 83780,00 3221,20 -2013,80 4624462,37

Tegelikkusele vastav sisendkäibemaks on tuvastatud järgmiste arvete alusel: kuupäev arve number arve väljastaja kauba nimetus arve summa

4 (52)

käibemaks kokku

1-11-11841 veebruar 01.02.2005 8167183846 02.02.2005 A-5020848 07.02.2005 M0000236 10.02.2005 26 10.02.2005 10153293 14.02.2005 760890 16.02.2005 8168796850 28.02.2005 42293 01.03.2005 14312160 02.03.2005 501275466

AS x OÜ x AS x OÜ x x AS x AS AS x x x AS xAS

osamakse, intress tint Epson haagisekonks transportteenus kindlustusmakse auto hooldus osamakse koopiapaber kõned veebruaris kõned veebruaris

5069,84 355,93 2969,28 1261,05 103,00 6971,19 2409,11 151,76 2579,58 512,83 22383,57

833,60 64,07 534,47 226,99 0,00 1254,81 287,07 11,49 464,32 92,32 3769,14

5903,44 420,00 3503,75 1488,04 103,00 8226,00 2696,18 163,25 3043,90 605,15 26152,71

Lisaks sellel on veebruarikuus arvestatud soetamist kokku 38 880 krooni (vt süüdistusakti lk 7). Seega valeandmete esitamise tulemusena jäi laekumata (tegelik käibemaks 705426 – tuvastatud sisendkäibemaks 42 649 + enammakse 1807) = 664 584 krooni. 2005 märtsikuu kohta 20.04.2005.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatavana käibena 3 889 401 krooni ja käibemaksu 700 092 krooni ning sisendkäibemaksu 674 546 krooni. Tegelikult kuulus 18 % määraga maksustatava käibena deklareerimisele 4 156 750 krooni ja käibemaksu 748 215 krooni ning sisendkäibemaksu 89 430 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaks 633 239 krooni; Tegelikkusele vastav maksustatav käive ja käibemaks on tuvastatud järgmiste arvete alusel:

kuupäev

arve nr

kellele esitatud

arve summa

käibemaks

kokku

01.03.2005 01.03.2005 02.03.2005 02.03.2005 02.03.2005 03.03.2005 07.03.2005 07.03.2005 07.03.2005 08.03.2005 09.03.2005 10.03.2005 11.03.2005 15.03.2005 15.03.2005 15.03.2005 16.03.2005 16.03.2005 17.03.2005 17.03.2005 17.03.2005 17.03.2005 18.03.2005 19.03.2005 19.03.2005 21.03.2005 21.03.2005

205094 5-75 205072 205073 205077 205084 205078 205079 205085 205086 5-95 5-97 205082 5-107 205093 205125 205097 205104 5-115 205095 205098 205099 5-121 205101 205105 205100 205102

AS x OÜ x AS x AS x AS x AS x AS x AS x AS x AS x OÜ x OÜ x AS x OÜ x AS x AS x AS x AS x OÜ x AS x AS x AS x OÜ x AS x AS x AS x AS x

18576,90 138735,60 76557,80 24517,90 24662,20 28223,50 29863,98 17969,10 33676,63 26074,30 149410,30 118066,20 330398,66 73123,30 99486,20 25698,74 21174,90 28785,00 105901,60 28514,00 18852,98 15302,30 98460,40 22671,80 29184,30 38699,60 48141,40

3343,84 24972,40 13780,40 4413,22 4439,20 5080,23 5375,52 3234,44 6061,79 4693,37 26893,86 21251,92 59471,76 13162,20 17907,52 4625,77 3811,48 5181,30 19062,29 5132,52 3393,54 2754,41 17722,87 4080,92 5253,17 6965,93 8665,45

21920,70 163708,00 90338,20 28931,10 29101,40 33303,70 35239,50 21203,50 39738,40 30767,70 176304,16 139318,12 389870,42 86285,50 117393,70 30324,50 24986,40 33966,30 124963,89 33646,50 22246,50 18056,70 116183,27 26752,70 34437,50 45665,50 56806,90

5 (52)

1-11-11841 21.03.2005 22.03.2005 22.03.2005 22.03.2005 23.03.2005 24.03.2005 24.03.2005 26.03.2005 28.03.2005 28.03.2005 28.03.2005 28.03.2005 29.03.2005 29.03.2005 30.03.2005 30.03.2005 30.03.2005 30.03.2005 30.03.2005 31.03.2005 31.03.2005 31.03.2005 31.03.2005 31.03.2005 31.03.2005 31.03.2005 31.03.2005 31.03.2005 31.03.2005 märts

205106 205103 5-127 205120 205107 205114 1-130 205121 205108 205110 205111 205112 1-134 205109 5-138 5-139 205122 205123 205126 205124 205127 205128 205129 205134 205136 205137 205141 5-144 5-162

AS x AS x OÜ x AS x OÜ x x AS OÜ x AS x OÜ x AS x AS x AS x OÜ x AS x OÜ x OÜ x AS x AS x AS x AS x AS x AS x AS x OÜ x OÜ x OÜ x x AS OÜ x OÜ x

37497,50 202298,86 83469,60 119171,76 55531,00 73683,00 68301,70 28529,80 26079,75 89099,00 38200,50 48564,60 96802,50 387718,00 153316,90 138426,30 197684,16 21392,00 20851,30 94986,90 67188,90 14657,40 9202,40 5139,46 10947,23 57280,87 32835,00 132150,20 175013,70 4156749,88

6749,55 36413,79 15024,52 21450,92 9995,58 13262,94 12294,30 5135,36 4694,36 16037,82 6876,09 8741,63 17424,45 69789,24 27597,04 24916,73 35583,15 3850,56 3753,23 17097,64 12094,00 2638,33 1656,43 925,10 1970,50 10310,56 5910,30 23787,04 31502,47 748214,95

44247,10 238712,65 98494,12 140622,70 65526,60 86945,90 80596,00 33665,20 30774,10 105136,80 45076,60 57306,20 114226,95 457507,24 180913,94 163343,03 233267,30 25242,60 24604,50 112084,54 79282,90 17295,70 10858,80 6064,60 12917,70 67591,40 38745,30 155937,24 206516,17 4904964,64

Tegelikkusele vastav sisendkäibemaks on tuvastatud järgmiste arvete alusel:

kuupäev arve number arve väljastaja

kauba nimetus

summa

käibemaks kokku

01.03.2005 8169323730 10.03.2005 M050061348 12.03.2005 6.03.2005 15.03.2005 K-33712-05 17.03.2005 8171194672 23.03.2005 8171352692 28.03.2005 520051 30.03.2005 1187031 31.03.2005 450380 31.03.2005 K-34056-05 31.03.2005 42553 02.04.2005 14431708 02.04.2005 501720615

osamakse, intress telefon Nokia 1100 paketi MM parandus diisel Euro osamakse, intress osamakse, intress kuusepalk kindlustusmakse kuusepalk diisel registraator, marker kõned märtsis kõned märtsis

5068,93 838,98 300,00 21680,68 2409,11 -2409,11 43542,60 -596,00 2258,85 18284,66 143,64 2704,07 546,91 94773,32

834,51 151,02 54,00 3902,52 289,24 -289,24 7837,67 0,00 406,59 3291,24 25,86 486,73 98,44 17088,58

AS x x AS OÜ x AS x AS x AS x xOÜ x AS x AS x x OÜ x AS x AS

5903,44 990,00 354,00 25583,20 2698,35 -2698,35 51380,27 -596,00 2665,44 21575,90 169,50 3190,80 645,35 111861,90

Lisaks sellel on märtsikuus arvestatud soetamist kokku 72 341 krooni (vt süüdistusakti lk 7). Seega valeandmete esitamise tulemusena jäi laekumata (tegelik käibemaks 748215 – tuvastatud sisendkäibemaks 89430 – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 25546) = 633 239 krooni. 2005 aprillikuu kohta 20.05.2005.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatavana käibena 1 038 754 krooni ja käibemaksu 186 976 krooni ning sisendkäibemaksu 185 487 krooni. Tegelikult kuulus 18 % määraga maksustatava käibena deklareerimisele 794 287 krooni ning käibemaksu 142 972 krooni ning õigus oli

6 (52)

1-11-11841 deklareerida 9165 krooni sisendkäibemaksu. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaks 132 318 krooni. Tegelikkusele vastav maksustatav käive ja käibemaks on tuvastatud järgmiste arvete alusel:

kuupäev

arve nr

kellele esitatud

arve summa

käibemaks

kokku

01.04.2005 02.01.2005 03.04.2005 04.04.2005 04.04.2005 05.04.2005 05.04.2005 06.04.2005 07.04.2005 07.04.2005 08.04.2005 16.04.2005 19.04.2005 21.04.2005 26.04.2005 30.04.2005 30.04.2005 aprill

205140 205132 205131 205133 205138 205139 5-153 205144 5-163 205135 205143 205142 205145 205146 205150 205151 205153

AS x AS x AS x AS x AS x AS x OÜ x AS x OÜ x OÜ x AS x AS x AS x AS x AS x AS x x AS

48023,20 22463,56 23804,60 31988,20 27387,68 35167,42 150274,60 49138,00 49998,30 10583,00 128915,90 21547,40 32569,90 43989,60 12651,20 35700,96 70083,00 794286,52

8644,18 4043,44 4284,83 5757,88 4929,78 6330,14 27049,43 8844,84 8999,70 1904,94 23204,86 3878,53 5862,58 7918,13 2277,22 6426,17 12614,94 142971,59

56667,40 26507,00 28089,40 37746,10 32317,50 41497,60 177324,03 57982,80 58998,00 12487,90 152120,76 25425,90 38432,50 51907,70 14928,40 42127,13 82697,94 937258,06

Tegelikkusele vastav sisendkäibemaks on tuvastatud järgmiste arvete alusel: kuupäev aprill 01.04.2005 04.04.2005 05.04.2005 05.04.2005 05.04.2005 15.04.2005 21.04.2005 30.04.2005 01.05.2005 02.05.2005

arve number

arve väljastaja

kauba nimetus

arve summa käibemaks

kokku

8171532768 A-05041007 M0001227 K0000082 M0001228 K-34614-05 M0001542 K-34975-05 14580475 502173656

AS x OÜ x AS x AS x AS x AS x AS x AS x x AS x AS

osamakse, intress laptop rehvide vahetus kreeditarve rehvide vahetus diisel auto hooldus diisel kõned aprillis kõned aprillis

5068,07 20205,08 381,35 -381,35 338,98 10480,30 2340,35 8140,36 4244,32 526,52 51343,98

5903,44 23842,00 449,99 -449,99 400,00 12366,75 2761,61 9605,65 5008,30 621,30 60509,05

835,37 3636,92 68,64 -68,64 61,02 1886,45 421,26 1465,29 763,98 94,78 9165,07

Seega valeandmete esitamise tulemusena jäi laekumata (tegelik käibemaks 142972 – tuvastatud sisendkäibemaks 9160 – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 1489) = 132 318 krooni. Lähtudes eeltoodust, ei ole Veljo Jõgiste kinni pidanud maksukorralduse seaduse §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. Samuti rikuti käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 24 sätestatud kohustust, mille kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva maksusumma KMS §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuete kohaseid arveid. Samuti on rikutud nõuet, mille kohaselt sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg 1 sätestatud korras ja KMS § 31 lg 1 sätestatud tingimustel on oluline välja selgitada, et kaup või teenus oleks soetatud ning

7 (52)

1-11-11841 seda teiselt registreeritud maksukohustuslaselt, samuti et soetatud kaup või teenus on oma ettevõtluses kasutatav ja kauba või teenuse saamist kinnitaks arve, mis vastab KMS § 37 lg 7 nõuetele. Kui kas või üks osundatud sätetes nimetatud tingimustest on täitmata, siis puudub käibemaksukohustuslasel sisendkäibemaksu arvestamise õigus. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli nimetatud perioodil käibemaksumäär 18 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Seega Veljo Jõgiste OÜ x majandustegevust juhtiva isikuna maksuhaldurile valeandmete esitamisega, mistõttu tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ja mille tulemusel jäi maksudena laekumata 1 524 981 krooni, pani toime KarS § 386 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alates 15.03.2007.a on nimetatud tegu, ehk maksuhaldurile valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam, kvalifitseeritav KarS § 389 ́1 lg 1 järgi. Veel on esitatud x kaudu kannatanu ja hagejana on kriminaalasjas hagi kahju tekitajalt lepinguvälise kahju väljanõudmiseks VÕS § 1043 ning § 1047 lg 1 p 7 alusel: 05.09.2011 tsiviilhagi nõude täpsustamise nr 6-7/480-1 tasumata jäänud ja väärtuseks muutunud käibemaksu osas summas 1 769 277 krooni / 113 077 eurot koos sinna juurde kuuluva intressi arvestusega summas 1 769 277 krooni / 113 077 eurot. x kaudu on seega taotlenud Pärnu Maakohtult enda KrMS § 38 lg 1 p 2 alusel kannatanuks kogu kahju osas summas 3 538 554 krooni/ 226 155 eurot. KrMS § 38 lg 1 p 2 alusel on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi hiljemalt sama seadustiku § 225 lõikes 1 sätestatud tähtajaks. TsÜS § 150 lg 1 sätestatu kohaselt kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. x sai siduvalt kahju õigusvastasest tekitamisest ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada alles 05.09.2011, s.o mitte enne, kui prokuratuur kriminaaltoimiku koopia koos süüdistuaktiga Veljo Jõgiste kaitsjale väljastas. Tulenevalt ülaltoodust, on kannatanul õigus hagi esitada kuni 04.09.2014 ning hagi on tähtaegsuse aspektist lubatav. x leiab alternatiivselt, et ka juhul, kui hagi tähtaegsust tuleks arvestama hakata enne kriminaalmenetlustoimiku kaitsjale üleandmise päeva, ei saa selleks päevaks lugeda varasemat aega, kui 26.07.2011, mil kannatanu esindaja sai prokuratuuris oleva kohtueelse menetluse kokkuvõttega tutvuda. Sellisel juhul tuleb lähtuda KrMS § 225 lg 1 toodud käsitlusest, mille kohaselt on menetlusosalistel peale toimikuga tutvumist, õigus esitada prokuratuurile taotlusi ja avaldusi 10 päeva jooksul ja prokuratuuril taolisi avaldusi õigus taotluste esitamise tähtaega pikendada. Juhul, kui prokurör ei nõustu menetlustähtaja pikendamisega taotluste ja avalduste osas, siis peab prokurör keeldumise kohta vormistama kirjaliku otsuse. Kuivõrd prokurör võimaldas x 05.09.2011 esitada sama kuupäeva kandva tsiviilhagi, mis anti koos kriminaaltoimikuga kaitsjale üle, puudub ka juhul, kui lugeda tekkinud kahjust ja kahju põhjustanud isikust teadasaamise ajahetkeks 26.07.2011, seaduslik takistus hagi menetlusse võtmiseks, sest hagi on ikkagi esitatud TsÜS § 150 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul.

8 (52)

1-11-11841 Kui aga kohus ei nõustu kummaski ülalviidatud punktis toodud käsitlusega x poolt kahjust ja kahju tekitanud isikust teadlikuks saamise aja osas, tuleb lugeda kahjust teadasaamise ajaks mitte varasema aeg kui seda on 03.09.2010, mil kannatanu esitas esimese tsiviilhagi, kuid taolisel juhul jääb täitmata TsÜS § 150 lg 1 sätestatud koosseisu mõlema kohustusliku eelduse olemasolu, sest ehkki x oli võimalik kahtlus Veljo Jõgiste kui süüteo ja selle tulemusel tekkinud kahju tekitajast, polnud selleks päevaks Veljo Jõgistele esitatud süüdistust. Materiaalõiguslikult puudub tulenevalt TsÜS § 150 lg 1 sätte sõnastust lugedes, alus kahju tekitamisest ja kahjust teadasaamise ajahetke lugemine varasemaks ajaks, kui seda on süüdistuskokkuvõtte ning kriminaaltoimiku kaitsjale üleandmine ja/ või toimikuga tutvumine ja seda vaatamata sellele, et uurimist teostab x koosseisu kuuluv uurimisosakond. Nimelt on x uurimisasutus oma pädevuse piires uurimisasutuseks KrMS § 31 lg 1 tulenevalt. KrMS § 30 lg 1 kohaselt Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab riiklikku süüdistust kohtus. Sama sätte lg 2 kohaselt teostab prokurör prokuratuuri volitusi kriminaalmenetluses, alludes ainult seadusele. KrMS § 224 lg 2 tuleneb, et kannatanu saab kriminaaltoimikuga tutvuda vaid prokuröri loal. Seega ei saa teha uurimise alustamisest ja võimalikest muudest menetlustoimingute tegemisest teha järeldust, justkui oleks x teada algusest peale, kes konkreetselt on võimalikus kahju tekitamises süüdi ja seeläbi ka isik, kelle vastu võimalik kahjunõue suunata, enne kui kriminaalmenetlus on lõpule viidud sest toimikuga tutvumine väljapool uurimisosakonna piire, saab toimuda vaid prokuröri loal. Hagi ese x (kannatanu) x kaudu, kasutades KrMS § 38 lg 1 p 2 sätestatud õigust, esitab tsiviilhagi kriminaalasjas nr 05930000249 OÜ x (kustutatud) nimel esitatud maksudeklaratsioonides deklareeritud valeandmete tagajärjel Eesti Vabariigile tekitatud kahju hüvitamiseks kogusummas 194 772, 16 eurot (sisaldab kahjunõuet põhiosas summas 97 386, 09 eurot, millele lisandub intress 97 386, 09 eurot).4 Kahju on tekkinud valeandmetega maksudeklaratsioonide alusel alusetu sisendkäibemaksu suurendamise tagajärjel, millest tulenevalt sai OÜ x tagasi alusetult käibemaksu ja tasuda muude maksukohustuste katteks maksustamisperioodidel 2005.aasta jaanuar2005.aasta aprillikuu (kaasa arvatud) eest kogusummas 1 523 761 krooni. Nimetatud maksusummalt on tähtpäevaks tasumata jäänud maksude tasumata jätmise tagajärjel riigil siiani teenimata finantstulu intresside näol summas 1 523 761 krooni. Hagi on esitatud VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel. Hagi alus x maksukeskus alustas 04.04.2005 korralduse nr 12-2.1/331 alusel OÜ x suhtes käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli ning 15.08.2005 korraldusega nr 12-2.1/7707 laiendati varasemalt alustatud maksukontrolli ka teiste riiklike maksude (käibemaks, tulumaks, sotsiaalmaks) arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse suhtes perioodil 01.09.2004-30.06.2005. 17.11.2005 alustas x uurimisosakonna Lääne talituses kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr 0590000249 KarS § 386 lg 1 tunnustel (alates 15.03.2007 kvalifitseeritav KarS § 389’1 lg 1 alusel). Valeandmete esitamine OÜ x nimel ning riigile õigel ajal tasumata jäänud maksud x Uurimisosakonna Lääne talituse menetluses olnud kriminaalasja nr 05930000249 kohtueelse uurimise käigus tuvastati, et OÜ x nimel tegeles tehingute sõlmimisega

9 (52)

1-11-11841 osaühingu juhatuse liige Veljo Jõgiste. Kriminaalasja materjalidest nähtub veel, et Veljo Jõgiste korraldas OÜ x raamatupidamise arvestust, mis seisnes selles, et tema esitas raamatupidaja K T OÜ x arved ja muud vajalikud andmed, mille alusel K.T koostas osaühingu maksudeklaratsioonid ja esitas deklaratsioonid e-maksuameti kaudu maksuhaldurile. Samuti koostas raamatupidaja käsitsi maksudeklaratsioone, milliste allkirjastajana on märgitud juhatuse liige Veljo Jõgiste. Kuivõrd kohtueelse menetluse käigus on tuvastatud, et ajavahemikul jaanuar 2005 kuni aprill 2005, ehk ajal mil OÜ x nimel pandi toime KarS § 386 lg 1 (KarS§ 389’1 lg 1) sätestatud süütegu, oli Veljo Jõgiste OÜ x juhatuse liige, kes tegutses ainsa isikuna aktiivselt eelnimetatud äriühingu nimel, on ta vastutav maksudeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsuse eest. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt, esitati OÜ x nimel tegelike maksustamisobjektide varjamise ja maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil maksuhaldurile valeandmeid ajavahemiku 2005.a jaanuar kuni 2005.a aprillikuu kohta.194 772, 16 eurot = 3 047 552 krooni; 97 386, 08 eurot = 1 523 761 krooni. Riigile tasumata maksusummad on tuvastatud kriminaalmenetluse käigus tehingupartneritelt saadud dokumentide põhjal. Dokumendid asuvad kriminaalasja materjalide hulgas ning kuivõrd kriminaalmenetluses tsiviilhagi arutamine toimub kriminaalmenetluse erisustega, süüdistatav ning tsiviilkostja on samad isikud, asja menetleb sama kohtukoosseis, ei näe kannatanu vajadust kriminaaltoimiku dubleerimiseks selliselt, et samad tõendid, mis on aluseks süüdistuse esitamisel, on lisatud hagile. Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554, edaspidi KMS) kohaselt sisendkäibemaksu arvestamise tingimuseks on asjaolu, et kaup või teenus peab olema maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud, kusjuures tehingu kohta peab olema nõuetekohane arve. KMS § 24 kohaselt peab maksukohustuslane täitma registreeritud maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma KMS §-s 29 sätestatud korras. KMS § 29 lg 3 p1 kohaselt sisendkäibemaks on maksukohustuslase poolt teistelt maksukohustuslastelt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, kusjuures KMS § 31 lg 1 kohaselt sisendkäibemaks arvatakse maksustatavast käibest maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Veljo Jõgiste, OÜ x juhatuse liikmena, esitades raamatupidajale arveid, mille alusel tegelikkuses kaupu ja teenuseid ei soetatud, arvas õigusliku aluseta OÜ x maksustatavalt käibelt maha seadusega rohkem lubatud sisendkäibemaksu 1 523 761 krooni, mille tulemusel vähendas ebaseaduslikult käibemaksukohustust Eesti Vabariigi ees sama summa võrra. Selliselt Veljo Jõgiste juhatuse liikmena, käibemaksukohustuse vähendamise eesmärgil, korraldas tahtlikult ajavahemikul 21.02.2005-20.05.2005 osaühingu x nimel Lääne Maksukeskusele (käesoleval ajal Lääne maksu- ja tollikeskus) 2005.aasta jaanuarikuu, veebruarikuu, märtsikuu ja aprillikuu käbedeklaratsioonides (KMD) valeandmete esitamist järgmiselt: 2005 jaanuarikuu kohta 21.02.2005.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 1 257 766 krooni5 ja käibemaksu 226 398 krooni6 ning sisendkäibemaksu 229 172 krooni7. Tegelikult kuulus 18 % määraga maksustatava käibena deklareerimisele 1 256 071 krooni ja käibemaksu 226 093 krooni ning õigus oli

10 (52)

1-11-11841 deklareerida sisendkäibemaksu 135 247 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 93 620 krooni. Tegelikkusele vastav maksustatav käive ja käibemaks on tuvastatud järgmiste arvete alusel: kuupäev 07.01.2005 07.01.2005 10.01.2005 11.01.2005 11.01.2005 15.01.2005 21.01.2005 25.01.2005 25.01.2005 25.01.2005 25.01.2005 25.01.2005

arve nr 5-03 205005 205003 205006 205007 205033 205004 205008 205009 205011 205012 205013

kellele esitatud OÜ x OÜ x AS x AS x AS x OÜ x AS x AS x AS x x AS OÜ x OÜ x

arve summa käibemaks kokku 38971,90 7014,94 45986,84 17764,00 3197,52 20961,50 1919,88 345,58 2265,46 26440,50 4759,29 31199,80 1625,50 292,59 1918,10 50400,00 9072,00 59472,00 312161,00 56188,98 368349,98 244744,60 44054,03 288798,60 15885,50 2859,39 18744,90 5213,75 938,48 6152,20 7004,98 1260,90 8265,90 3200,00 576,00 3776,00

25.01.2005

205014

AS x

39815,35

7166,76

46982,10

25.01.2005

205015

AS x

2267,50

408,15

2675,70

28.01.2005

205016

AS x

19134,60

3444,23

22578,80

28.01.2005

205017

AS x

2798,88

503,80

3302,70

31.01.2005

205018

AS x

225641,55

40615,48

266257,03

31.01.2005

205019

AS x

153275,90

27589,66

180865,56

31.01.2005 31.01.2005 31.01.2005 31.01.2005

205020 205020 205031 205040

AS x OÜ x AS x OÜ x

3371,20 42000,00 31656,00 10778,70

606,82 7560,00 5698,08 1940,17

3978,02 49560,00 37354,10 12718,90

1256071,29 226092,85

1482164,19

jaanuar

Tegelikkusele vastav sisendkäibemaks on tuvastatud järgmiste arvete alusel: kuupäev

arve number

arve väljastaja

jaanuar 03.01.2005

8165016795 AS x

11.01.2005

60008062 x OÜ

12.01.2005 13.01.2005 14.01.2005

A-05010779 OÜ x 8201561366 ASx MO500010911 x AS

kauba nimetus arve summa osamakse, intress Kindlustus – makse tarkvara seadis viivisarve hooldus

11 (52)

Käibemaks

kokku

5070,71

832,73

5903,44

164,00

0,00

164,00

707,63 56,98 466,10

127,37 0,00 83,90

835,00 58,98 550,00

1-11-11841 17.01.2005

8166413083 AS x

osamakse, intress Kindlustusmakse

2409,11

284,93

2694,04

20.01.2005

50848528 x OÜ

3384,00

0,00

3384,00

31.01.2005

A-05010829 OÜ x

tarkvara seadis

1400,00

252,00

1652,00

31.01.2005 02.02.2005 04.02.2005

42187 x OÜ 500833550 xAS 14222043 xAS

raamatkalender kõned jaanuaris kõned jaanuaris

48,43 325,84 2910,09 16942,8

8,72 58,66 523,81 2172,12

57,15 384,50 3433,90 19117,01

Lisaks sellel on jaanuarikuus arvestatud soetamist kokku 133 075 krooni (vt süüdistusakti lk 7). Seega valeandmete esitamise tulemusena jäi laekumata (tegelik käibemaks 226093 – tuvastatud sisendkäibemaks 135247 + enammakse 2774) = 93 620 krooni. 2005 veebruarikuu kohta 21.03.2005.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 3 920 985 krooni8 ja käibemaksu 705 777 krooni9 ning sisendkäibemaksu 707 584 krooni10. Tegelikult kuulus 18 % määraga maksustatava käibena deklareerimisele 3 919 036 krooni ja käibemaksu 705 426 krooni ning õigus oli deklareerida 42 649 krooni sisendkäibemaksu. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaks 664 584 krooni. Tegelikkusele vastav maksustatav käive ja käibemaks on tuvastatud järgmiste arvete alusel:

kuupäev

arve nr

02.02.2005 04.02.2005 04.02.2005 04.02.2005 04.02.2005 07.02.2005 07.02.2005 07.02.2005 08.02.2005 08.02.2005 09.02.2005 10.02.2005 10.02.2005 10.02.2005 10.02.2005 11.02.2005 14.02.2005 15.02.2005 16.02.2005 16.02.2005 16.02.2005 17.02.2005 17.02.2005 17.02.2005

205021 205023 205025 205026 205039 205027 205028 5-38 205029 205030 205034 205035 205036 205037 205041 205038 205042 5-48 205044 205045 205046 205047 205048 205049

kellele esitatud

arve summa käibemaks

AS x AS x AS x AS x AS x AS x AS x OÜ x AS x AS x OÜ x OÜ x AS x AS x AS x AS x AS x OÜ x AS x AS x AS x AS x AS x AS x

25682,20 28340,69 27711,50 1822,14 29162,80 24168,80 1706,60 91019,00 24126,40 44645,85 107100,00 1089,00 31653,80 1333,33 22677,30 280043,60 40906,90 69923,40 15572,60 31404,14 1787,46 21353,00 18240,90 20737,62

12 (52)

4622,80 5101,32 4988,07 327,99 5249,30 4350,38 307,19 16383,42 4342,75 8036,25 19278,00 196,02 5697,68 240,00 4081,91 50407,85 7363,24 12586,21 2803,07 5652,75 321,74 3843,54 3283,36 3732,77

kokku 30305,00 33442,00 32699,60 2150,10 34412,10 28519,20 2013,80 107402,42 28469,20 52682,10 126378,00 1285,00 37351,50 1573,30 26759,20 330451,45 48270,10 82509,61 18375,70 37056,90 2109,20 25196,50 21524,30 24470,40

1-11-11841 17.02.2005 18.02.2005 18.02.2005

205053 205050 205051

AS x AS x AS x

44615,05 400226,77 25072,10

8030,71 72040,82 4512,98

52645,80 472267,58 29585,10

18.02.2005 21.02.2005 21.02.2005 21.02.2005 21.02.2005 23.02.2005 25.02.2005 25.02.2005 25.02.2005 25.02.2005 28.03.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 veebruar

205052 5-59 205053 205054 205055 5-64 205058 205059 205060 5-69 205111 205061 205062 205063 205064 205065 205066 205067 205068 205069 205070 205071 205075 205087 205076

AS x OÜ x x AS AS x AS x OÜ x AS x AS x OÜ x OÜ x AS x AS x AS x AS x AS x AS x AS x AS x AS x OÜ x OÜ x OÜ x OÜ x OÜ x AS x

30307,70 132301,40 16796,00 26327,02 17403,80 269047,70 202325,60 53766,60 4713,25 61474,20 38200,50 34410,60 28793,50 58779,20 476161,38 597092,06 16773,20 244914,33 32510,85 14458,91 36218,30 15312,98 71000,00 2729,82 -1706,60 3919035,85

5455,39 23814,24 3023,28 4738,86 3132,68 48428,58 36418,61 9677,99 848,39 11065,36 6876,09 6193,91 5182,83 10580,26 85709,05 107476,57 3019,18 44084,58 5851,95 2602,60 6519,29 2756,34 12780,00 491,37 -307,19 705426,43

35763,10 156115,64 19819,28 31065,90 20536,50 317476,28 238744,20 63444,60 5561,60 72539,56 45076,60 40604,50 33976,30 69359,50 561870,43 704568,63 19792,40 288998,90 38362,80 17061,50 42737,60 18069,30 83780,00 3221,20 -2013,80 4624462,37

Tegelikkusele vastav sisendkäibemaks on tuvastatud järgmiste arvete alusel: kuupäev

arve number

arve väljastaja

kauba nimetus

arve summa käibemaks

kokku

veebruar 01.02.2005 02.02.2005 07.02.2005 10.02.2005 10.02.2005 14.02.2005 16.02.2005

8167183846 AS x A-5020848 OÜ x M0000236 AS x 26 OÜ x 10153293 x AS 760890 x AS 8168796850 AS x

osamakse, intress tint Epson haagisekonks transportteenus kindlustusmakse auto hooldus osamakse

5069,84 355,93 2969,28 1261,05 103,00 6971,19 2409,11

833,60 64,07 534,47 226,99 0,00 1254,81 287,07

5903,44 420,00 3503,75 1488,04 103,00 8226,00 2696,18

28.02.2005 01.03.2005 02.03.2005

42293 x OÜ 14312160 x AS 501275466 x AS

koopiapaber kõned veebruaris kõned veebruaris

151,76 2579,58 512,83

11,49 464,32 92,32

163,25 3043,90 605,15

22383,57

3769,14

26152,71

13 (52)

1-11-11841 Lisaks sellel on veebruarikuus arvestatud soetamist kokku 38 880 krooni (vt süüdistusakti lk 7). Seega valeandmete esitamise tulemusena jäi laekumata (tegelik käibemaks 705426 – tuvastatud sisendkäibemaks 42 649 + enammakse 1807) = 664 584 krooni. 2005 märtsikuu kohta 20.04.2005.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatavana käibena 3 889 401 krooni11 ja käibemaksu 700 092 krooni12 ning sisendkäibemaksu 674 546 krooni13. Tegelikult kuulus 18 % määraga maksustatava käibena deklareerimisele 4 156 750 krooni ja käibemaksu 748 215 krooni ning sisendkäibemaksu 89 430 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaks 633 239 krooni; Tegelikkusele vastav maksustatav käive ja käibemaks on tuvastatud järgmiste arvete alusel: kuupäev 01.03.2005 01.03.2005 02.03.2005 02.03.2005 02.03.2005 03.03.2005 07.03.2005 07.03.2005 07.03.2005 08.03.2005 09.03.2005 10.03.2005

arve nr 205094 5-75 205072 205073 205077 205084 205078 205079 205085 205086 5-95 5-97

kellele esitatud AS x OÜ x AS x AS x AS x AS x AS x AS x AS x AS x OÜ x OÜ x

11.03.2005 15.03.2005 15.03.2005 15.03.2005 16.03.2005 16.03.2005 17.03.2005 17.03.2005 17.03.2005 17.03.2005 18.03.2005 19.03.2005 19.03.2005 21.03.2005 21.03.2005 21.03.2005 22.03.2005 22.03.2005 22.03.2005 23.03.2005 24.03.2005 24.03.2005 26.03.2005 28.03.2005

205082 5-107 205093 205125 205097 205104 5-115 205095 205098 205099 5-121 205101 205105 205100 205102 205106 205103 5-127 205120 205107 205114 1-130 205121 205108

AS x OÜ x x AS x AS x AS x OÜ x AS x AS x AS x OÜ x AS x AS x AS x AS x AS x AS x OÜ x AS x OÜ x x AS OÜ x AS x OÜ x

arve summa 18576,90 138735,60 76557,80 24517,90 24662,20 28223,50 29863,98 17969,10 33676,63 26074,30 149410,30 118066,20

käibemaks 3343,84 24972,40 13780,40 4413,22 4439,20 5080,23 5375,52 3234,44 6061,79 4693,37 26893,86 21251,92

kokku 21920,70 163708,00 90338,20 28931,10 29101,40 33303,70 35239,50 21203,50 39738,40 30767,70 176304,16 139318,12

330398,66 73123,30 99486,20 25698,74 21174,90 28785,00 105901,60 28514,00 18852,98 15302,30 98460,40 22671,80 29184,30 38699,60 48141,40 37497,50 202298,86 83469,60 119171,76 55531,00 73683,00 68301,70 28529,80 26079,75

59471,76 13162,20 17907,52 4625,77 3811,48 5181,30 19062,29 5132,52 3393,54 2754,41 17722,87 4080,92 5253,17 6965,93 8665,45 6749,55 36413,79 15024,52 21450,92 9995,58 13262,94 12294,30 5135,36 4694,36

389870,42 86285,50 117393,70 30324,50 24986,40 33966,30 124963,89 33646,50 22246,50 18056,70 116183,27 26752,70 34437,50 45665,50 56806,90 44247,10 238712,65 98494,12 140622,70 65526,60 86945,90 80596,00 33665,20 30774,10

14 (52)

1-11-11841 28.03.2005 28.03.2005 28.03.2005 29.03.2005 29.03.2005 30.03.2005 30.03.2005 30.03.2005 30.03.2005 30.03.2005 31.03.2005 31.03.2005 31.03.2005 31.03.2005 31.03.2005 31.03.2005 31.03.2005 31.03.2005 31.03.2005 31.03.2005 märts

205110 205111 205112 1-134 205109 5-138 5-139 205122 205123 205126 205124 205127 205128 205129 205134 205136 205137 205141 5-144 5-162

AS x AS x AS x OÜ x AS x OÜ x OÜ x AS x AS x AS x AS x AS x AS x AS x OÜ x OÜ x OÜ x x AS OÜ x OÜ x

89099,00 38200,50 48564,60 96802,50 387718,00 153316,90 138426,30 197684,16 21392,00 20851,30 94986,90 67188,90 14657,40 9202,40 5139,46 10947,23 57280,87 32835,00 132150,20 175013,70 4156749,88

16037,82 6876,09 8741,63 17424,45 69789,24 27597,04 24916,73 35583,15 3850,56 3753,23 17097,64 12094,00 2638,33 1656,43 925,10 1970,50 10310,56 5910,30 23787,04 31502,47 748214,95

105136,80 45076,60 57306,20 114226,95 457507,24 180913,94 163343,03 233267,30 25242,60 24604,50 112084,54 79282,90 17295,70 10858,80 6064,60 12917,70 67591,40 38745,30 155937,24 206516,17 4904964,64

Tegelikkusele vastav sisendkäibemaks on tuvastatud järgmiste arvete alusel: kuupäev 01.03.2005 10.03.2005 12.03.2005 15.03.2005 17.03.2005 23.03.2005 28.03.2005 30.03.2005 31.03.2005 31.03.2005 31.03.2005 02.04.2005 02.04.2005

arve arve number 8169323730 AS xväljastaja M050061348 X AS 6.03.2005 OÜ x K-33712-05 AS x 8171194672 AS x 8171352692 AS x 520051 PM x 1187031 xx AS 450380 x K-34056-05 AS x 42553 xx OÜ 14431708 X AS 501720615 x AS

kauba nimetus osamakse, intress Nokia telefon 1100 MM paketi parandus diisel Euro osamakse, intress osamakse, intress kuusepalk kindlustusmaks e kuusepalk diisel registraator, marker kõned märtsis kõned märtsis

summa 5068,93 838,98 300,00 21680,68 2409,11 -2409,11 43542,60 -596,00 2258,85 18284,66 143,64 2704,07 546,91 94773,32

käibemaks kokku 834,51 151,02 54,00 3902,52 289,24 -289,24 7837,67 0,00 406,59 3291,24 25,86 486,73 98,44 17088,58

5903,44 990,00 354,00 25583,20 2698,35 -2698,35 51380,27 -596,00 2665,44 21575,90 169,50 3190,80 645,35 111861,90

Lisaks sellel on märtsikuus arvestatud soetamist kokku 72 341 krooni (vt süüdistusakti lk 7). Seega valeandmete esitamise tulemusena jäi laekumata (tegelik käibemaks 748215 – tuvastatud sisendkäibemaks 89430 – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 25546) = 633 239 krooni. 2005 aprillikuu kohta 20.05.2005.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatavana käibena 1 038 754 krooni14 ja käibemaksu 186 976 krooni15 ning sisendkäibemaksu 185 487 krooni16. Tegelikult kuulus 18 % määraga maksustatava käibena deklareerimisele 794 287 krooni ning käibemaksu 142 972 krooni ning õigus oli deklareerida 9165 krooni sisendkäibemaksu. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaks 132 318 krooni. Tegelikkusele vastav maksustatav käive ja käibemaks on tuvastatud järgmiste arvete alusel:

15 (52)

1-11-11841 kuupäev

arve nr

kellele esitatud arve summa

käibemaks

kokku

01.04.2005 02.01.2005

205140 205132

AS x AS x

48023,20 22463,56

8644,18 4043,44

56667,40 26507,00

03.04.2005 04.04.2005 04.04.2005 05.04.2005 05.04.2005 06.04.2005 07.04.2005 07.04.2005 08.04.2005 16.04.2005 19.04.2005 21.04.2005 26.04.2005 30.04.2005 30.04.2005 aprill

205131 205133 205138 205139 5-153 205144 5-163 205135 205143 205142 205145 205146 205150 205151 205153

AS x AS x AS x AS x OÜ x AS x OÜ x OÜ x AS x AS x AS x AS x AS x AS x xAS

23804,60 31988,20 27387,68 35167,42 150274,60 49138,00 49998,30 10583,00 128915,90 21547,40 32569,90 43989,60 12651,20 35700,96 70083,00 794286,52

4284,83 5757,88 4929,78 6330,14 27049,43 8844,84 8999,70 1904,94 23204,86 3878,53 5862,58 7918,13 2277,22 6426,17 12614,94 142971,59

28089,40 37746,10 32317,50 41497,60 177324,03 57982,80 58998,00 12487,90 152120,76 25425,90 38432,50 51907,70 14928,40 42127,13 82697,94 937258,06

Tegelikkusele vastav sisendkäibemaks on tuvastatud järgmiste arvete alusel: kuupäev aprill 01.04.2005 04.04.2005 05.04.2005 05.04.2005 05.04.2005 15.04.2005 21.04.2005 30.04.2005 01.05.2005 02.05.2005

arve number

arve väljastaja

kauba nimetus

8171532768 AS x A-05041007 OÜ x M0001227 AS x K0000082 AS x M0001228 AS x K-34614-05 AS x M0001542 AS x K-34975-05 AS x 14580475 X 502173656 Mobiilsideteenuste x AS AS

osamakse, intress laptop rehvide vahetus kreeditarve rehvide vahetus diisel auto hooldus diisel kõned aprillis kõned aprillis

arve summa

5068,07 20205,08 381,35 -381,35 338,98 10480,30 2340,35 8140,36 4244,32 526,52 51343,98

käibemaks 835,37 3636,92 68,64 -68,64 61,02 1886,45 421,26 1465,29 763,98 94,78 9165,07

kokku 5903,44 23842,00 449,99 -449,99 400,00 12366,75 2761,61 9605,65 5008,30 621,30 60509,05

Seega valeandmete esitamise tulemusena jäi laekumata (tegelik käibemaks 142972 – tuvastatud sisendkäibemaks 9160 – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 1489) = 132 318 krooni. Ülaltoodut kokkuvõtvalt saab öelda, et OÜ x nimel esitati maksustamisperioodide kohta 2005 jaanuar kuni 2005 aprill (kaasa arvatud) valeandmeid käibemaksu osas ja riigile jäi õigeaegselt laekumata käibemaksu summas 1 523 761 krooni. Pärnu Maakohtu 19.12.2005 kohtumäärusega nr 2-1364/2005 oli väljakuulutatud OÜ x pankrot. Pärnu Maakohtu 05.02.2007 kohtumäärusega nr 2-05-21414 kinnitati pankrotimenetluse lõpparuanne ja pankrotimenetlus lõpetati. OÜ x kustutati Äriregistrist 21.03.2007. Seega ei ole maksunõuet võimalik esitada juriidilise isiku OÜ x vastu. Perioodil 10.04.2002-26.05.2006 oli OÜ x omandis 365306 3653 * Pärnu maakonna Kinnisasi x 80801:001:0471 x vald, x küla, x Perioodil 18.12.2001-16.10.2006 oli OÜ x omandis

16 (52)

1-11-11841 1107206 11072 * Pärnu maakonna Kinnisasi x 56801:004:0031, x vald, x küla, x . Perioodil 05.12.2001-12.10.2006 oli OÜ x omandis 2295806 22958 * Pärnu maakonna Kinnisasi x 56801:005:0059 x vald, x küla, x x 56801:005:0060 x vald, x küla, x x 56801:006:0133 x vald, x küla, x Perioodil 15.07.2003-23.05.2006 oli OÜ x omandis 2656706 26567 * x maakonna Kinnisasi x 86301:004:0131 x vald, x küla. Vastavalt Pärnu Maakohtu 05.02.2007 määrusele tsiviilasjas nr 2-1364/2005, on OÜ x pankroti pesasse on vara müügist laekunud kokku 885 524,20 krooni. Laekunud summa hulgas on:16.05.2006 pankrotihalduri enampakkumisel transpordivahendi Tiki Treiler riiklik reg. xxx xx müügist (müügihind 8580 krooni); 16.05.2006 pankrotihalduri enampakkumisel kinnistu x müügist (müügihind 21 000 krooni); pankrotihalduri enampakkumisel kinnistu x müügist (müügihind 24 000 krooni);21.07.2006 pankrotihalduri enampakkumisel x kinnistu müügist (müügihind 605 000 krooni); 11.10.2006 pankrotihalduri enampakkumisel x kinnistu müügist (müügihind 200 100 krooni). Seega saab asuda seisukohale, et ajal, mil riigile tekkis kahju, olnuks õigeaegselt võimalik sisse nõuda maksuvõlg seonduvalt registervara väärtusega vähemalt summas 885 524,20 krooni. OÜ-l x pangakontodel toimunud liikumised on järgmised: x kontol (käesoleval ajal x) nr 1090201867300917 on perioodil 01.01.2004-01.12.2005 olnud algjääk summas 97 882,84 krooni ning lõppsaldo seisuga 05.12.2005 summas 33 571,44 krooni. Nimetatud perioodil on pangakonto käive (sissemaksed) olnud 10 777 905,95 krooni ning kontolt välja läinud kokku 10 842 217, 35 krooni. Tõend kogutud kriminaalmenetluse käigus. x kontol (käesoleval ajal x) nr 22101004435618 on perioodil 01.01.2004-01.12.2005 olnud algjääk 359 856,56 krooni ning lõppsaldo seisuga 06.12.2005 summas 37 182,86 krooni. Nimetatud perioodil on pangakonto käive (sissemaksed) olnud 21 283 643,23 krooni ning kontolt välja läinud kokku 21 606 316, 93 krooni. Kokkuvõtvalt saab öelda, et OÜ x pangakontodele laekunud rahasummad olid piisavad selleks, et jooksvalt täita kõik äriühingu maksukohustused. Veljo Jõgiste koos T A olid käibemaksukohustuslaseks registreeritud OÜ x juhatuse liikmed alates 11.09.1996.a, mistõttu äriseadustiku § 209 lg 1, § 180 lg 1 ja § 181 lg 1 kohaselt oli neil õigus esindada ja juhtida OÜ-d x ning äriseadustiku § 183 sätetest tulenev kohustus korraldada osaühingu raamatupidamist. Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et OÜ x juhtis aktiivselt Veljo Jõgiste. Nimetatud asjaolu on kinnitanud kohtueelse menetluse käigus tunnistajad. Asjaolu, et OÜ x nimel tegutses igapäevaselt Veljo Jõgiste, on tõendatud ka OÜ x poolt Veljo Jõgistele tehtud töötasu väljamaksetega(2005.aastal tehtud töötasu väljamakseid OÜ x poolt vaid Veljo Jõgistele). T A suhtes on kriminaalmenetlus antud asjas lõpetatud 03.04.2009 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusega. MKS § 8 lg 1 kohaselt Juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Kuna maksunõude esitamine äriühingu vastu ei ole võimalik tema kustutamisega äriregistrist 21.03.2007 ja kriminaalmenetluses kohtueelse menetluse käigus on tuvastatud, et maksusüüteo toimepanemise ajal OÜ x teiseks juhatuse liikmeks olnud T A ei ole seotud konkreetse maksusüüteo toimepanemisega, siis on riigile tekkinud kahju eest vastutav Veljo Jõgiste. Tulenevalt eeltoodust ning kasutades KrMS § 38 lg 1 p 2 sätestatud õigust, esitab x kannatanuna läbi oma esindaja tsiviilhagi maksuõigusrikkumiste eest vastutava juhatuse liikme Veljo Jõgiste vastu kahju hüvitamiseks summas 1 523 761 krooni. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-60-07 selgitanud, et MKS §-des 115 ja 117 ette nähtud kindlas määras maksuintressi tasumise kohustus on kehtestatud riigile maksusumma hilisema laekumise tõttu sellelt teenimata jäänud finantstulu hüvitamiseks ning tegemist on kindlas suuruses kahju hüvitisena. MKS § 115 lg 1 sätestatu kohaselt juhul, kui

17 (52)

1-11-11841 maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Vastavalt MKS § 117 lg 1 arvestatakse täiendavalt tasumisele kuuluvalt maksusummalt intressi 0,06% päevas. Õigusvastaselt saamata jäänud käibemaksusummalt on ära toodud alljärgnevalt tabelis 1.Tõend kogutud kriminaalmenetluse käigus

võla periood dekl esit suur tähtaeg us jaan.0 21.02.2005

veebr.0 21.03.2005

märts.0 21.04.2005 5 apr.0 20.05.2005

võla suurus kasvavalt

intressi intr arv periood arv päevad28 22.02.2005-

1 815

21.03.2005 30 22.03.200520.04.2005 30 21.04.200520.05.2005 2457 21.05.200510.02.2012

summa 3 814 16 755 28 589 2 601

2 650

Alates 01.01.2011 jõustus MKS muudatus, mille kohaselt MKS § 119 lg 1 p 5 sätestab: Intressi arvestamine peatub kui intressisumma ületab selle arvestamise aluseks oleva maksunõude. Seega leiab kannatanu, et õiglane on nõuda maksukuriteo toimepannud isikutelt intresse mitte suuremas summas kui seda on hagis näidatud põhivõlg ning ei nõua seda suuremas osas, kui on põhivõlg, s.o intress kokku summas 1 523 761 krooni. Riigikohus on esimest korda põhjalikumalt käsitlenud tsiviilhagi väljamõistmise aluseid 28.01.2008 lahendis nr 3-1-1-60-07. Kolleegium on viidatud antud lahendis asunud selgele seisukohale, et kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitamisel, ei saa maksuhaldur kannatanuna tugineda MKS §-le 41 ning et kannatanu saab ja võib hagi esitada, deliktiõiguse alusel. Antud juhul ei tuginegi kannatanu hagi esitamisel MKS §-le 41 vaid on koostanud hagi Riigikohtu juhiseid järgides tsiviilõigusliku kahju tuletades, deliktiõiguslike sätete alusel. Riigikohus on viidatud lahendis käsitlenud kuna ja millistel alustel saab maksuhaldur tsiviilhagi esitada otsuse punktides 45-56. Riigikohus on oma 23.03.2011 lahendi nr 3-1-1-6-11 punktides 15.1- 15.11 korranud millisel juhul saab tsiviilhagi esitada ning milliseid asjaolusid tuleb kahju tuvastamisel arvesse võtta. Nii on kolleegium otsuse punktis 15.1 sedastanud: juhatuse liikme poolt äriühingu deklareerimiskohustuse rikkumisega tekitatud kahju saab väljenduda eeskätt 1) riigi maksunõude muutumises täielikult või osaliselt mittesissenõutavaks sel ajal, mil maksuvõla sissenõudmine deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu viibis; 2) maksuintressis, arvestatuna maksuvõla sellelt osalt, mis oleks olnud maksukohustuse tekkimise ajal äriühingult sissenõutav, tingimusel, et intressisummat pole äriühingult võimalik sisse nõuda, ja 3) kahju suuruse kindlakstegemise ja selle sissenõudmisega seotud mõistlikes kuludes. Selleks, et tuvastada riigi kahju, mis seisneb maksunõude muutumises täielikult või osaliselt mittesissenõutavaks (väärtusetuks) sel ajal, mille jooksul maksuvõla sissenõudmine deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu viibis, tuleb toimida järgmiselt. Maksuvõla osast, mis õnnestunuks riigil äriühingult viimase majanduslikku olukorda arvestades reaalselt sisse nõuda siis, kui riik oleks maksunõudest teada saanud maksukohustuse tekkimise ajal, tuleb lahutada maksuvõla osa, mis õnnestu(nu)ks riigil äriühingult sisse nõuda pärast maksunõudest tegelikku teadasaamist maksu- või kriminaalmenetluses.19 (Vt otsus asjas nr 3-1-1-60-07, p-d 4547.) Seega otsustamaks deklareerimiskohustust rikkunud äriühingu juhatuse liikme vastu TsK § 448 lg 1 alusel esitatud riigi kahjunõude põhjendatuse üle, tuleb muu

18 (52)

1-11-11841 hulgas tuvastada nii varjatud maksukohustuse sissenõutavus selle tekkimise ajal kui ka see, et maksunõude täitmine ei ole maksunõude ilmsikstulekul enam täielikult või osaliselt võimalik (näiteks äriühingust maksumaksja lõppemise, tema maksevõimetuse või maksuvõla aegumise tõttu) (samas, punkt 54). Seega, on antud tsiviilhagi esitamise aluseks märgitud kahju hüvitamist puudutavad tsiviilõiguslikud sätted (tsiviilhagiga ei nõuta maksuvõla tasumist vaid riigile tekkinud kahju) VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ning kannatanu õigustatud neile tuginedes hagi kahjutekitaja vastu esitama. Kannatanu on hagis ära näidanud, et perioodil, mil esitati valeandmetega deklaratsioone, oli äriühingul küllaldaselt käibevara ja väärtuslikku registervara, mille arvelt saanuks maksuhaldur oma nõuded rahuldada, kui oleks teadnud et äriühingu poolt esitatakse valeandmetega maksudeklaratsioone. Seega on täidetud esimene tsiviilhagi esitamise eeldus- s.o äriühing ei olnud varatu ajal mil esitati valeandmetega maksudeklaratsioone. Aeg, mil maksuhaldur sai siduvalt teada varjatud maksunõudest äriühingu vastu, on Uurimisosakonnale koostatud maksuarvestuse koostamise päev- s.o 12.02.2008. Sel ajahetkel ei olnud maksuhalduril enam võimalik esitada nõuet äriühingu vastu, sest äriühingu varad olid müüdud (05.02.2007 Pärnu Maakohtu otsuses tsiviilasjas nr 21364/2005) ja äriühing likvideeritud ning maksunõue muutunud väärtusetuks. Seega oli varjatud maksunõudest teadasaamise hetkeks äriühingu varade seis 0 krooni, mida tuleks lahutada kogu varade väärtusest (s.o viidatud Riigikohtu praktikast tuleneva matemaatiline tehe: 21283643,23 +10777905,95 + 885 524,20 – 0 ) ning kahju kogu nõude ulatuses riigile tekkinud. Seega on täidetud ka teine hagi esitamise eeldus- s.o varjatud maksunõudest teadasaamise hetkel, on nõue äriühingu vastu muutunud väärtusetuks. Varjatud maksunõude suurusest teadasaamisel jäi kannatanul ainuke võimalus suunata kahjunõue võimalike süüdlaste vastu, millise isikud pidi tuvastama kriminaalmenetlus. x kaudu palub kogusummas 194 772, 16 eurot (arvestuslik summa 3 047 552 krooni, millest käibemaks summas 1 523 761 krooni/ 97 386, 08 eurot ning intress 1 523 761 krooni/ 97 386, 08 eurot) välja mõista Veljo Jõgistelt, kui riigile kahju põhjustanud isikult välja x tekitatud kahju summas kokku 194 772, 16 eurot (sisaldab käibemaksu summas 97 386, 08 eurot ning intresse summas 97 386, 08 eurot). Menetluse käik Kohtuistungil jäi ringkonnaprokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav esitatud süüdistuses KarS § 386lg 1 (KarS § 3891lg 1) järgi süüdi ei tunnistanud. Tsiviilhageja kannatanuna x kaudu nõuab Veljo Jõgistelt riigile põhjustatud kahju 194 772,16 € s.o koos intressidega sissenõudmist. Kaitsja palus süüdistatav KarS § 386 lg 1 (KarS §3891 lg 1) järgi õigeks mõista kuna süü pole leidnud tõendamist. Maakohtu seisukoht. Veljo Jõgiste’t süüdistatakse (alates 15.03.2007 KarS § 3891lg 1), sätestatud delikti juriidilistele tunnustele vastavate tegude toimepanemises. Alljärgnevalt kohus analüüsib, kas kohtule esitatud tõendite pinnalt on võimalik tõsikindlalt lugeda

19 (52)

1-11-11841 süüdistatava poolt ülalnimetatud tegude toimepanemist, kas kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi rahuldamiseks on seaduslik alus ning seejärel annab hinnangu kaitsja väidetele. KarS § 389 1 kuriteokoosseisu objektiivne külg seisneb maksuhaldurile andmete esitamata jätmises, valeandmete esitamises või kinnipidamiskohustuse rikkumises, mille tagajärjel jäi maksmata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult suurele kahjule vastav summa või enam. Süüdistusaktist nähtuvalt on Veljo Jõgiste poolt toime pandud teod seotud ettevõttega OÜ x. Kohtulikul uurimise käigus on tuvastatud, et Veljo Jõgiste oli alates 24.03.1997.a kuni 21.03.2007.a OÜ x (registrikood xxxxx) juhatuse liige ning seega juriidilise isiku esindaja kõikides õigustoimingutes tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1 järgi. Samuti on temal kohustus äriseadustiku § 180 lg 1 kohaselt juhtida ja esindada osaühingut, omades vastavalt äriseadustiku § 181 lg-le 1 esindusõigust kõigis õigustoimingutes, sh korraldades äriseadustiku § 183 järgi osaühingu raamatupidamist ning vastutades äriseadustiku § 187 lg 1 alusel osaühingu juhatuse liikmena oma kohustuse rikkumisega osaühingule tekitanud kahju eest. Maksukuritegu ei eelda täideviijalt erilist isikutunnust. Maksudeklaratsioonis valeandmete esitamise kui süüteo eest võib täideviijana vastutada isik, kes ise valeandmeid sisaldavat deklaratsiooni ei allkirjasta, kuid kelle kaalukas teopanus valeandmete esitamisse väljendub mingis muus teos. Näiteks võib selline kaalukas teopanus seisneda maksudeklaratsiooni koostavale raamatupidajale võltsitud arvete edastamises, kui nende arvetel kajastatud andmete alusel väheneb põhjendamatult maksukohustuslase maksukohustus. Kohtulikul uurimisel selgus, et Veljo Jõgiste korraldas OÜ x raamatupidamise arvestust, mis seisnes selles, et tema kui üks juhatuse liikmetest esitas raamatupidaja K T OÜ x arved ja muud vajalikud andmed, mille alusel K T koostas osaühingu maksudeklaratsioonid ja esitas need e-maksuameti kaudu või postiga maksuhaldurile. Samamoodi tõi raamatupidajale andmeid ka teine juhatuse liige T A. Tunnistaja K T kes töövälisel ajal tegeles äriühingu raamatupidamisega kinnitas, et üldjuhul tõid tehinguid kajastavad arved tema lauale I R, Veljo Jõgiste ja T H, seejärel sisestas ta programmi ning nende andmetele tuginevalt koostas deklaratsioonid ning esitas need maksuametile. Tunnistaja T H tõendas, et tehinguid kajastavad arved pandi raamatupidaja lauale, kus viimane nende arvetega tegeles. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et kolmel korral tegi raamatupidaja K T seda elektrooniliselt ning ühel juhul paberkandjal, kuhu kandis juhatuse liikme Veljo Jõgiste nime ja tegi järel tema allkirja. K T tunnistas, et see on tehtud Veljo Jõgiste teadmisel ja heakskiidul. Kohtu hinnangul nimetatud ütlus on ka eluliselt usutav ning haakub teiste kogutud tõenditega, kuivõrd puudus raamatupidajal igasugune vajadus enda algatuslikult allkirjastada OÜ x deklaratsioone, kus ta töötab nn vabatahtlikuna abistavas vormis tasuta. Tunnistaja T A, kelle kohus vahetult üle kuulas andis ütlusi selle kohta, et see, et raamatupidaja teise isiku nimel arveid ja deklaratsioone allkirjastas on taunitav. Kohtul puuduvad tõendid selle kohta, et T H heakskiidul oleks K T deklaratsioone allkirjastatud, samuti pole tuvastatud, et T A oleks olnud takistusi ise deklaratsioone,

20 (52)

1-11-11841 arveid allkirjastada, kuna isik oli raamatupidajale kättesaadav. Seega deklaratsioonid koostati Veljo Jõgiste teadmisel ja heakskiidul raamatupidaja poolt. Tõendite hindamisel nende kogumis asetas kohus erinevatest tõenditest tulenevad andmed ja tunnistajate ütlused omavahelisse konteksti ning ühe või teise versiooni usaldusväärsuse kontrollimisel paigutas kohus andmed kuriteosündmusele eelnenud ja järgnenud sündmuste üldisesse kulgu, mille analüüsi tulemusena tuvastas asjaolu, et Veljo Jõgiste juhatuse liikmena esitas raamatupidamisse tegelikkusele mittevastavaid arveid, mis said aluseks raamatupidajale deklaratsioonide esitamisel. Veel tunnistaja T A andis selgitusi 2005 aasta töötasude kohta, kus kannatanu esindaja küsimustele selle kohta, et kas Veljo Jõgiste sai 10 000 krooni, V. S 2500 krooni, T. S 2500 krooni, samas kui T A palga saajate nimekirjas ei olnud, kas see on võimalik, et teile tehti töötasu väljamaksed nii, et teid jäeti deklareerimata? Tunnistaja vastas, et paberil mind kirjas ei ole. Ei tea, ei mäleta kas ma olen palka saanud. Veebruar 2005 aasta palga saajad V. Jõgiste 10 000 krooni, V. S 2690 krooni T. S 2690 krooni, palga väljamaksete saajate hulgas teid T. A deklareeritud ei ole, kas teie olete saanud veebruari 2005 a, palka? Ei mäleta. Märts 2005 a, palga saajatena deklareeritud siin V. Jõgiste summas 10 000 krooni, V. S summas 2690 krooni T. S 2690 krooni, teid siin ei ole, kas te olete sellel kuul saanud palka? Ei mäleta. Aprill 2005 a, V. Jõgiste saanud palka 10 000 krooni, V. S saanud palka 2690 krooni, T. S saanud palka 2690 krooni, kas teie olete saanud selles kuus palka? Ei mäleta. Teie kui firma juhtimisega seotud isik, kas x oli 2005 aastal tavaks maksta palka ka selliselt, et selle kohta ei esitatud maksuhaldurile deklaratsiooni, palgaväljamaksete kohta? Sellist tava ei olnud, maksti nii nagu Maksuametis kirjas on, nii maksti. Jah. Miks teie palka ei saanud perioodil jaanuar, veebruar, märts, aprill 2005 aastal x? Ei oska öelda. Ma ei pidanud ennast palgavääriliseks kuna see ei ole mu ainuke töökoht. Kaitsja leidis, et kuna T A oli samas asjas kahtlustatav, ei oleks pidanud isikut KarS § 318 ja § 320 järgi hoiatama ning tulenevast on tekkinud probleem kuidas viimase ütlusi asjas tõendina kasutada. Samas T A taotles kohtusse kutsumist kaitsja ning oma kaitsekõnes tugines T A ütlustele. Kohus leiab, et kahtlustatava T A suhtes lõpetati menetlus 03.04.2009 a Maksu ja Tolliameti määrusega kriminaalmenetlust välistava asjaolu ilmnemisel. Tegemist ei ole kaassüüdistatavaga ega isiku suhtes pole kohaldatud KrMS § 202 lõpetamist, ega isikut pole tunnistatud lihtmenetluse korras süüdi. Riigikohtu lahendis 3-1-1-119-09 on käsitlenud olukorda kus kaassüüdistatav oli kriminaalmenetluses eraldatud teise kriminaalasja ning süüdi mõistetud. Isik andis ütlusi faktiliste asjaolude kohta, milles ise eelnevas menetluses süüdi tunnistati, mida tuleb lugeda menetlusnormi rikkumiseks. Kohus leiab, et T A hoiatamisel KarS § 318 ja § 320 pole tekkinud menetluslikku probleemi. Kohtuliku uurimise käigus kinnitas tunnistaja V S, et töötas tol ajal x ning tegeles puiduveoga, konkreetseid tööülesandeid andis temale Veljo Jõgiste, kellega puutus kokku nii isiklikult kui ka telefoni teel. Põhiliselt ikka telefoni teel, kus Veljo Jõgiste korraldas tema tööd kuhu puidu koormaga sõita. Veel kinnitas tunnistaja, et x kinnistult Tartumaalt, samuti x kinnistult Võrumaalt ja Ida Virumaalt x kinnistult ta metsa ei toonud. Alljärgnevalt uurib kohus Veljo Jõgiste poolt tema enda kinnitusel vormistatud raamatupidamisedokumente, sealhulgas metsamaterjali üleandmise akte, arveid, võõrandamise lepinguid, koondakte jne. Kõik see on kajastatud ka 15.11.2012 a istungiprotokollis ning kinnitab Veljo Jõgiste poolt ettevõtte juhtimises osalemist ning juriidilise isiku nimelt otsuste vastuvõtmist, sh selle kõige eest töötasu saades.

21 (52)

1-11-11841 Kohtuliku uurimise käigus kontrolliti üksikasjalikult millised arved on Veljo Jõgiste allkirjastanud, millised mitte. Kaitsja küsitles Veljo Jõgistet allkirjade kohta alustades II köitest, lk 11 kas see on teie allkiri? Jah, tl 12, kas see on teie allkiri? Jah, tl 13, kas see on teie allkiri? Jah, tl 14, kas see on teie allkiri? Jah, tl 15, kas see on teie allkiri? jah, tl 16, kas see on teie allkiri? Võib olla, tl 17, kas see on teie allkiri? Võib olla. Aga siin tl 17 on R nimi üleval vasakul? On halvasti näha aga, võib olla. Tl 18? Arvan et on minu allkiri, tl 20, kas see on teie allkiri? Jah, tl 21, kas see on teie allkiri? Jah, tl 22, kas see on teie allkiri? Jah, tl 23, kas see on teie allkiri? Jah, tl 24, kas see on teie allkiri? Arvan et on, tl 25, kas see on teie allkiri? Jah, tl 26,27,28, kas on teie allkiri? Arvan et on. Olete kindel, et tl 28, on teie allkiri? Arvan, et on, tl 29, kas on teie allkiri? arvan, et on. Tl 30? Arvan, et on tl 31? Arvan, et on, tl 32,33,34,35? Jah on minu allkiri, tl 36? Ei ole hästi nähtav aga arvan et jah, tl 37? Arvan, et jah, tl 38,39,40,41,42,43? Jah, on minu allkiri tl 44? jah, tl 45? Ei, kindlasti mitte, tl 46? Ei, tl 47? Ei, tl 48? Ei ole minu, tl 49? Ei ole minu, tl 50? Ei ole minu, tl 51? Ei, tl 52? Ei, tl 53? Võib olla, tl 54? Jah minu allkiri, tl 55? Jah minu allkiri, tl 56? Ei ole minu, tl 57? Ei ole allkirja, tl 58, 59? Ei ole minu allkiri, tl 60? ei, tl 61? ei; tl 62? Jah, tl 63? Ei ole, tl 64 on mingi konks veetud aga see ei ole allkiri? Ei ole minu allkiri see, tl 65? ei ole, tl 66? ei, tl 67? Ei, tl 68? On minu, tl 69? Ei, tl 70? Ei, tl 71? ei, tl 72? Ei, tl 73? Ei, tl 74? ei, tl 75? Ei, tl 76? Võib olla on minu, tl 77? Ei, tl 78 ei ole allkirja, tl 79? Ei ole minu, tl 80? Ei, tl 81? Ei, tl 82? Võib olla, tl 83? Ei, tl 84? Võib olla, on sarnane, tl 85? Võib olla, tl 86? ei, tl 87? Võib olla, tl 88? ei, tl 89 ei ole allkirja, tl 90? Ei, tl 91? Ei, tl 92? ei, tl 93? ei, tl 94? Jah, tl 95? Ei, tl 96? ei, tl 97? ei, tl 98? ei, tl 99? ei, tl100? jah, tl 101? võib olla, tl 101 siin on metsamaterjali veoseleht 2304. Kuupäevaga 08.02. 2005.a, öelge palun milline osa sellest veoselehest on teie käega täidetud? Ülemine osa, metsamaterjal on saadud on minu täidetud. Veoselehe nr on minu täidetud, kas see kuupäeva osa on teie täidetud? Ei ole kuu ja kuupäev aga aasta tundub minu täidetud. Kuidas toimus veoselehtede täitmine, kas te täitsite neid ükshaaval või kuidagi teisiti? Reeglina kunagi ükshaaval ei täitnud. Kui suuremad veod, laevaveod siis tihtipeale täideti neid ette, et ei tekiks järjekorda laoplatsis. Kuhu need ettetäidetud veoselehed said? Need olid kas minu või sekretäri laua peal. Ülejäänud lahtrid ei ole teie poolt täidetud? Ei. tl 102, on see teie allkiri? Ei, tl 103? Ei, tl 104? ei, Kõik see mis ma küsin on trükitud nimi Jõgiste ja sellele järgneb allkiri mis visuaalselt on loetav Jõgiste ja mille kohta V. Jõgiste ütleb, et see ei ole tema allkiri. Kaitsja süüdistatavalt: tl 105? tundub et on minu, tl 106? ei, tl 107? ei, tl 108? ei, tl 109? ei, tl 110? ei, tl 111? ei, tl 112? Jah minu allkiri. Siin tl 112 on metsamaterjali veoseleht nr 2315 kuupäev 11.02.2005..a, kas see veoselehe number on teie kirjutatud? Jah, kas see veoselehe kuupäev on teie kirjutatud? Kuupäev ja kuu ei ole minu aga aastaarv on minu kirjutatud. Millised lahtrid on teie täidetud? Metsamaterjali omanik ja metsamaterjal on saadud on ka minu täidetud. Kas ülejäänud ei ole? ei. tl 113 metsamaterjalid veoseleht nr 2309? Sama nagu eelmise puhul. Kas number 2309 on teie kirjutatud? On minu kirjutatud, kuupäev ja kuu on teie kirjutatud? Ei ole. Kas aasta on teie kirjutatud? jah. Metsamaterjal on saadud? On minu. Metsamaterjali omanik kas see on teie täidetud? Jah. tl 114 metsamaterjali veoseleht 2307, kuupäev 09.02, kas see kuup on teie kirjutatud? Ei ole. Aga veoselehe nr? on minu, Metsamaterjal on saadud? On minu täidetud. Omanik? Minu täidetud. Ülejäänud osa? ei ole minu, Aasta? Minu. Kuu ja kuupäev? ei ole minu. Tl 115, kas see on teie allkiri? Ei ole, tl 116? Ei ole minu allkiri, tl 117? ei, tl 118? ei, tl 119 metsamaterjali omanik siia on kirjutatud või löödud tempel, kelle nimi esindajana siin on? I. R. Kas paremas nurgas metsamaterjal saadud, see osa kas on teie täidetud? Minu. Allkiri ei ole teie? Ei ole minu. Kuup ja kuu on teie kirjutatud? ei ole. Kas see aasta on teie kirjutatud? On. Kas ka selle veoselehe osas kehtib see mis te siin ütlesite, et täitsite veoselehti ette? Jah, võimalik, tl 120, on teie allkiri? ei, tl tl121? ei, tl 122? ei, tl 123? ei, tl 124? ei, tl 125? ei, tl 126, üleval vaskaul nurgas metsamaterjali omanik esindaja , öelge palun nimi? I R. Metsamaterjal on saadud? See on minu kirjutatud. Kas see

22 (52)

1-11-11841 kuupäev on teie kirjutatud? ei ole ainult aasta on minu kirjutatud. Kas siin on teie allkiri? Ei. Kas see on samal päeval või ette täidetud veoseleht? Arvatavasti ette, ei ole kuupäeva täidetud seepärast, et ei ole teada millal on vedu toimunud. Tl 127, kas see on teie allkiri? jah. Kas siin kuu ja kuup on täidetud? Täitmata. tl 128, kas on teie allkiri? Jah. Kas kuu ja kuupäev on täidetud? Täitmata. Kaitsja tunnistajalt: Ülejäänud lahtrid autojuht ja lähtekoht, millal need täidetakse? Kui reaalselt toimub vedu või kui on teada, et vedu toimub sel juhul on võimlaik täita. Tl 128 veolähtekoht, kust on? Reiu laoplats, Reiu küla. Tl 129, kas on teie allkiri? ei, tl 130? ei, tl 131 on veoseleht mis on esindaja nimi? I R. Kas see on analoogiline kuu ja kuupäeva suhtes? Jah need ei ole minu täidetud. Aasta on minu täidetud ja omaniku osa. Kas siin on teie allkiri? Ei ole, tl 132 on teie allkiri? Ei ole, tl 133, kirjutatud Jõgiste, kas see on teie kirjutatud? Ei ole, tl 134, kas on teie allkiri? Ei ole, tl 135 siis on trükitud Jõgiste ja allkiri, kas see on teie allkiri? Ei, tl 136 on sarnane metsamaterjali veoseleht nr 2326, kuupäev 15.02, kas see on teie kirjutatud? Ei aasta on minu täidetud, ülemised lahtrid metsamaterjal on saadud ja täidab metsamaterjali omanik, need on teie kirjutatud? Jah. Nimetage ka veoselähte koht? Reiu laoplats, tl 137, kas on teie allkiri? Ei, tl 138? ei, tl 139? ei, tl 140on koostaja märgitud ja trükitult Jõgiste ja käsitsi allkiri, kas see allkiri on teie ? Ei, tl 141, koostaja Jõgiste, kas see on teie allkiri? Ei, tl 142, veoseleht 002060, kas lahter metsamaterjal on saadud on teie täidetud ? jah. Vasakus nurgas on volitatud esindaja, kes? I. R. Nimetage veose lähtekoht? Reiu laoplats, kas allkiri on siin teie? Ei. Veoseleht 002062 tl 143, kas ülevalt aasta on teie täidetud? Ei. Kas metsamaterjal on saadud see lahter on teie kirjutatud? Siin on minu. Öelge esindaja nimi? I. R, Kas allkiri on teie kirjutatud? Ei, tl 144, kas on teie allkiri? ei, tl 145, kas on teie allkiri? Ei, tl 146, kas on teie allkiri? ei, tl 147 on märgitud koostaja Jõgiste, kas siin on teie allkiri? Ei ole, tl 148 on koondakt, koostaja märgitud Jõgiste, kas see on teie allkiri? Ei, tl 149 on metsamaterjali veoseleht nr 2317, kas ülemised lahtrid on teie täidetud? Jah. Kas siin on teie allkiri ? Jah, kuupäev ja kuu on teie kirjutatud? Ei. Kas aasta on teie? Jah. Tl 150 öelge palun esindaja nimi ? I. R. Veoselehe ülemine osa on teie täidetud? Jah. Kuupäev on teie kirjutatud? Siin ei ole, ei kuupäev ega aasta. Kas siin on teie allkiri? Ei. Tl 151, kas see on teie allkiri? ei, tl 152? ei, tl 153? ei, tl 154? ei, tl 155? ei, tl 156 veosleht nr 2320, kas kuupäeva lahter? see aasta on minu kirjutatud. Kas Metsamaterjal on saadud on teie kirjutatud? Jah. Metsamaterjali esindaja nimi V. Jõgiste, on teie kirjutatud ? Jah, Kas allkiri on teie? On, tl 157 veoseleht, metsamaterjal saadud ja metsamaterjali omaniku andmed, kas need on teie täidetud? Jah. Kas allkiri on teie oma? Jah, kas kuupäev on teie kirjutatud 17.02? Ei aga aasta on minu kirjutatud. Lk 158, kas on teie allkiri? ei, tl 159? ei, tl 160? ei, tl 161? ei, tl 162? ei, tl163 metsamaterjali veoseleht, kas number, metsamaterjal on saadud ja omanik, kas on teie kirjutatud? Jah. Kas kuupäev on teie kirjutatud? ei ole, aastaarv on minu kirjutatud. Kas allkiri on teie? Jah. tl 164 veoseleht 2310, kuupäevaga 11.02, kas see on teie kirjutatud kuupäev? ei ole minu kirjutatud. Lahtrid metsaomanik ja metsamaterjal on saadud kas on teie täidetud? Jah. Kas allkiri on teie? Jah. Kas ülejäänud osas on teie täidetud? ei ole minu täidetud. Tl 165, kas on teie allkiri? ei, tl 166? ei, tl 167? ei, tl 168? ei, tl 169? ei, tl 170, kas metsamaterjali veoseleht nr 087303, kas kuupäev on teie kirjutatud ? Ei. Nimi Jõgiste on teie kirjutatud? Ei. Kas ülemine lahter on teie täidetud, Uulu, Häädemeeste vald? Ei ole. Siin on teie nimi? Ei ole minu kirjutatud. Kas siin on kuskil teie allkiri? Ei ole. tl 171 veoslehel on teie täidetud omaniku nimi? minu täidetud. Kas kuupäev on teie kirjutatud? ei ole. Kas allkiri on teie? Jah. Kas see on eeltäidetud vorm? Arvatavasti, paistab nii. Tl 172 kuupäev on halvasti loetav? ei ole minu kirjutatud. Kas aastaarv on teie kirjutatud? Jah minu ja number on ka minu. Kas allkiri on teie? Minu, ülejäänud osas ei ole minu täidetud. Tl 173, kas on teie allkiri? ei, tl 174? jah, tl 175? jah, tl 176, koostaja V. Jõgiste? ei, tl 177, kas veosleht nr 2318, kas kuupäev on teie kirjutaud? Ei. Kas allkiri on teie? On. Kas on see ettetäidetud veosleht? On küll, kinnistu numbrit ei ole mina kirjutanud. Tl 178, kas see on teie

23 (52)

1-11-11841 allkiri? ei, tl 179? Ei ole minu allkiri, tl 180? Ei, tl 181, veoseleht nr 0020058, kuupäevaga 17.02.2005.a. kas see kuupäev on teie kirjutatud? Ei. Kes on esindaja nimi vaskaus nurgas? I. R. Kas see on teie kirjutatud allkiri? Ei ole. Kas metsmaterjal saadud on teie täidetud? Jah, tl 182, on teie allkiri? ei, tl 183? ei, tl 184? ei, tl 185? ei, tl186? ei, tl 187? ei, tl 188? ei, tl 189, metsmaterjali veoseleht nr 2323 kuupäev 19.02.2005.a., kas lahtrid metsaomanik ja metsamaterjal saadud on teie täidetud? Jah. Kas allkiri on teie? On, kas kuupäev on teie täidetud? ei ole aga aasta on minu kirjutatud. Kas see on eeltäidetud vorm? Tundub nii, tl 190 veoseleht 2333, metsamaterjali omanik ja metsamaterjal saadud kas on teie täidetud? minu täidetud. Kas kuupäev on teie täidetud? kuupäev ei ole minu täidetud, kas allkiri on teie? Jah, kas see on eeltäidetud veoseleht? Tundub nii. Veoseleht 00263, öelge palun esindaja nimi vasakus nurgas? I. R. Kas metsamaterjal saadud on teie täidetud? Jah, kas siin on teie allkiri? Ei ja kuupäev ei ole ka minu täidetud, aasta on minu täidetud. Veosleht nr 2332 kuupäev 20.02.2005.a. kas see kuupäev on teie kirjutatud? ei ole, aasta on minu kirjutatud. Kas siin on teie allkiri? Jah, kas see on eeltäidetud veosleht? Jah arvatavasti. Tl 193, Veoseleht nr 2322 kuupäevaga 18.02.2005.a. kas lahtrid metsamaterjali omanik ja metsamaterjal saadud, on teie täidetud? Jah. Kas kuup on teie täidetud? ei ole, aasta on minu kirjutatud. Kas siin on teie allkiri? On, Kas see on eeltäidetud veoseleht? Arvatavasti, tl 194-196 kas siin kõigil kolmel juhul veoselehtedel, on kuupäevad teie täidetud? Ei, Kas ülemine lahter kõigil kolmel on teie täidetud? Jah. Metsamaterjal saadud ja metsamaterjali omanik, on teie täidetud? Jah. Kõigil kolmel kuupäev? ei ole minu täidetud aga ühel on aasta minu. Allkirjad ? on kõigil kolmel minu. Kas need on eeltäidetud? ma arvan küll. Tl 197, kas on teie allkiri? ei, tl 198? ei, tl 199? ei, tl 200? ei, tl 201? ei, tl 202? ei, tl 203? ei, tl 204, Metsamaterjali veoseleht 2319 kuupäev 18.02.2005.a. on see kuupäeva osa teie täidetud? Ei ole, aasta on minu. Metsamaterjal saadud ja metsamaterjali omanik on teie täidetud? Jah. Kas allkiri on teie oma? minu, kas see on eeltäidetud? Tundub nii, tl 205-208 Veoselehed, sama küsimus kas kuupäev on teie kirjutatud? Ei ole, aasta on minu kirjutatud. Kas allkirjad on teie? Tl 205, 208, 206 on minu allkiri, tl 207 ei ole minu allkiri. tl 209? Ei ole minu allkiri, tl 210? ei, tl 211? ei, tl 212? ei, tl 213 veoseleht, kas see on analoogiline eelmistega? Siin ei ole kuupäev ega ka aastaarv minu, allkiri? siin on minu, metsamaterjali omanik ja metsamaterjal saadud? Jah minu täidetud, ülejäänud ei ole minu täidetud. Kas see on eeltäidetud vorm? Jah. Tl 214, on teie allkiri? ei, tl 215? ei, tl 216? ei, tl 217? ei, tl 218-219 veoselehed kuupäev on puudu tl 218, kas tl 219 kuupäev on teie kirjutatud? ei, ainult aasta on minu, kas allkiri tl 219-218? allkiri on minu. Metsamaterjali omanik ja metsamaterjal saadud lahtrid on teie täidetud? Jah, ülejäänud osas ei ole minu täidetud. Tl 220, kas on teie allkiri? ei, tl 221? ei, tl 222? ei, tl 223? ei, tl 224? ei, tl 225-226 veoselehed, kas kuupäevad siin on teie kirjutatud? Ei ole. Metsamaterjal saadud ja metsamaterjali omanik, lahtrid on teie täidetud? Minu täidetud. Kas allkirjad neil kahel on teie? Minu. Aastaarvu ei ole siin ka mina kirjutanud tl 225, tl 226 olen aastaarvu kirjutanud, kuupäeva ei ole. kas need on eeltäidetud? Jah. tl 227, on teie allkiri? Ei, tl 228? ei, tl 229, koondakt, kas siin on teie allkiri? ei, tl 230 Metsamaterjali veoseleht. Kas siin on teie allkiri? tundub et on. Kuupäeva koht puudub on tühi lahter. Kas lahtrid omanik ja metsamaterjal saadud on teie täidetud? Jah. Ülejäänud osas kas on teie täidetud ? Ma arvan küll, et ülejäänud osas on ka minu täidetud. Lähtekoht on? Reiu laoplats. Kas see on kuni lõpuni teie täidetud? Jah. Siin on Soosalu allkiri, kas see on teie tehtud? Ei. x arve tl 231, kas siin on teie allkiri? ei, tl 232? ei, tl 233? ei, tl 234? ei, tl 235? ei, tl 236-244 on Metsamaterjali veoselehed. Kas kuupäev on teie kirjutatud, Tl 238,239 puudub kuupäev? tl 240 on kuupäev 27.02, kas see on teie kirjutatud? ei, ülemised lahtrid on teie kirjutatud? Jah. Kas ülejäänud osa on teie kirjutatud? Ei. Ainult allkiri on minu. Öelge palun ka veolähte koht tl 240 ? see on Reiu laoplats, tl 241 on ka Reiu laoplats. Kas need on teie kirjutatud ?ei ole minu, tl 242 veolähtekoht? Reiu laoplats, kas kuupäev on teie kirjutatud? Ei ole, tl 243 kuupäev puudub. Metsamaterjal saadud

24 (52)

1-11-11841 ja omanik kas on teie täidetud? Jah. Kas siin on teie allkiri? Jah, tl 244, kuupäev

nr

kuupäev 07.01.2005 07.01.2005 10.01.2005 11.01.2005 11.01.2005 15.01.2005 21.01.2005 25.01.2005 25.01.2005 25.01.2005 25.01.2005

arve nr 5-03 205005 205003 205006 205007 205033 205004 205008 205009 205011 205012

kellele esitatud OÜ x OÜ x AS x AS x AS x OÜ x AS x AS x AS x x AS OÜ x

25 (52)

kauba nimetus männipalk kasepalk transporditeenus paberipuu, palk materjali vedu lageraieteenus paberipuu, palk paberipuu, palk materjali vedu materjali vedu materjali vedu

Arvel summa 45986,84 20961,50 2265,46 31199,80 1918,10 59472,00 368349,98 288798,60 18744,90 6152,20 8265,90

asukoht kd/lk 5/135 5/211-213 5/ 221 3/11-17 3/18-19 5/244 5/54-58 3/20-43 3/44 5/39-40 5/120-121

1-11-11841

25.01.2005 25.01.2005 25.01.2005 28.01.2005 28.01.2005 31.01.2005 31.01.2005 31.01.2005 31.01.2005 31.01.2005 31.01.2005 jaanuar

205013 205014 205015 205016 205017 205018 205019 205020 205020 205031 205040

OÜ x x AS x AS x AS x AS x AS x AS x OÜ x AS x OÜ x

materjali vedu paberipuu, palk materjali vedu paberipuu, palk materjali vedu paberipuu, palk paberipuu, palk transport metsa ülestööt kuusepaberipuu materjali vedu

3776,00 46982,10 2675,70 22578,80 3302,70 266257,03 180865,56 3978,02 49560,00 37354,10 12718,90 1482164,19

5/208 3/45-55 3/56-57 3/58-62 3/63-64 5/59-64 5/65-67 5/68 5/249 5/222-225 5/202

02.02.2005 04.02.2005 04.02.2005 04.02.2005 04.02.2005 07.02.2005 07.02.2005 07.02.2005 08.02.2005 08.02.2005 09.02.2005 10.02.2005 10.02.2005 10.02.2005 10.02.2005 11.02.2005 14.02.2005 15.02.2005 16.02.2005 16.02.2005 16.02.2005 17.02.2005 17.02.2005 17.02.2005 17.02.2005 18.02.2005 18.02.2005 18.02.2005 21.02.2005 21.02.2005 21.02.2005 21.02.2005 23.02.2005 25.02.2005 25.02.2005 25.02.2005 25.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005

205021 205023 205025 205026 205039 205027 205028 5-38 205029 205030 205034 205035 205036 205037 205041 205038 205042 5-48 205044 205045 205046 205047 205048 205049 205053 205050 205051 205052 5-59 205053 205054 205055 5-64 205058 205059 205060 5-69 5-98 205061 205062 205063 205064 205065 205066 205067

AS x AS x AS x x AS x AS x AS x OÜ x AS x AS x OÜ x OÜ x(OÜ x) AS x AS x AS x AS x AS x OÜ x AS x AS x x AS x AS x AS x AS x AS x AS x AS x OÜ x x AS AS x AS x OÜ x AS x AS x OÜ x OÜ x OÜ x AS x AS x AS x AS x AS x AS x AS x

paberipuu, palk okaspuupalk kuusepalk materjali vedu kuusepalk okaspuupalk materjali vedu paberipuu kuusepalk paberipuu, palk kompleksteenus materjali vedu kuusepalk metsam. vedu kuusepalk paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu paberipuu, palk paberipuu, palk materjali vedu paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu mä paberipuu paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu, palk Lepa- haavapakk paberipuu paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu, palk okaspuupalk paberipuu, palk

30305,00 33442,00 32699,60 2150,10 34412,10 28519,20 2013,80 107402,42 28469,20 52682,10 126378,00 1285,00 37351,50 1573,30 26759,20 330451,45 48270,10 82509,61 18375,70 37056,90 2109,20 25196,50 21524,30 24470,40 52645,80 472267,58 29585,10 35763,10 156115,64 19819,28 31065,90 20536,50 317476,28 238744,20 63444,60 5561,60 72539,56 53101,29 40604,50 33976,30 69359,50 561870,43 704568,63 19792,40 288998,90

3/65-68 3/69-72 3/73-76 3/77-78 3/79-82 3/83-87 3/88-89 5/136 3/90-94 3/95-101 5/216 5/253 5/226-229 5/230 3/102-105 5/69-73 3/106-114 5/137 3/115-119 3/120-128 3/129-131 3/132-136 3/137-143 3/144-150 3/151-157 5/74-78 3/158-164 3/165-172 5/138 5/41 3/173-177 3/178-181 5/139-149 3/182-196 3/197-208 5/237-238 5/150 5/151-153 3/209-213 3/214-219 3/220-226 5/79-83 5/84-89 3/227-230 3/231-244

26 (52)

1-11-11841

28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 veebruar

205068 205069 205070 205071 205075 205087 205076

AS x OÜ x OÜ x OÜ x OÜ x OÜ x AS x

paberipuu, palk materjali vedu metsam. vedu materjali vedu metsaveotraktor sorteerimine kreeditarve

38362,80 17061,50 42737,60 18069,30 83780,00 3221,20 -2013,80 4624462,37

3/245-251 5/154 5/203 5/204 5/250 5/155 4/1

01.03.2005 01.03.2005 02.03.2005 02.03.2005 02.03.2005 03.03.2005 07.03.2005 07.03.2005 07.03.2005 08.03.2005 09.03.2005 10.03.2005 11.03.2005 15.03.2005 15.03.2005 15.03.2005 16.03.2005 16.03.2005 17.03.2005 17.03.2005 17.03.2005 17.03.2005 18.03.2005 19.03.2005 19.03.2005 21.03.2005 21.03.2005 21.03.2005 22.03.2005 22.03.2005 22.03.2005 23.03.2005 24.03.2005 24.03.2005 26.03.2005 28.03.2005 28.03.2005 28.03.2005 28.03.2005 29.03.2005 29.03.2005 30.03.2005 30.03.2005 30.03.2005 30.03.2005 30.03.2005 31.03.2005 31.03.2005 31.03.2005

205094 5-75 205072 205073 205077 205084 205078 205079 205085 205086 5-95 5-97 205082 5-107 205093 205125 205097 205104 5-115 205095 205098 205099 5-121 205101 205105 205100 205102 205106 205103 5-127 205120 205107 205114 1-130 205121 205108 205110 205111 205112 1-134 205109 5-138 5-139 205122 205123 205126 205124 205127 205128

AS x OÜ x AS x AS x AS x AS x AS x AS x AS x AS x OÜ x OÜ x AS x OÜ x AS x AS x AS x AS x OÜ x AS x AS x AS x OÜ x AS x AS x AS x AS x AS x AS x OÜ x AS x OÜ x x AS OÜ x AS x OÜ x AS x AS x AS x OÜ x AS x OÜ x OÜ x x AS x AS x AS x AS x AS x

paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu, palk männipalk paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu kasepakk paberipuu, palk paberipuu, palk kasepaberipuu paberipuu, palk oksapuupalk paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu, palk kompleksteen. kasepaberipuu paberipuu, palk paberipuu, palk materjali vedu paberipuu,palk pabripuu, palk paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu, palk okaspuupalk paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu, palk

21920,70 163708,00 90338,20 28931,10 29101,40 33303,70 35239,50 21203,50 39738,40 30767,70 176304,16 139318,12 389870,42 86285,50 117393,70 30324,50 24986,40 33966,30 124963,89 33646,50 22246,50 18056,70 116183,27 26752,70 34437,50 45665,50 56806,90 44247,10 238712,65 98494,12 140622,70 65526,60 86945,90 80596,00 33665,20 30774,10 105136,80 45076,60 57306,20 114226,95 457507,24 180913,94 163343,03 233267,30 25242,60 24604,50 112084,54 79282,90 17295,70

4/2-5 5/156-161 4/6-14 4/15-18 4/19-22 4/23-26 4/27-33 4/34-39 4/40-44 4/45-49 5/162 5/163 5/90-94 5/164 4/50-60 4/61-65 4/66-70 4/71-75 5/165 5/231-234 4/76-80 4/81-85 5/166 4/86-90 4/91-94 4/95-105 4/106-112 5/22 5/111-114 5/167-170 4/113-122 5/245 5/42 5/171-174 4/123-127 5/122-131 4/128-137 4/138-144 4/145-151 5/175 5/95-99 5/176 5/177-182 4/152-171 4/172-176 4/177-181 5/100-103 4/182-194 4/195-200

27 (52)

1-11-11841

31.03.2005 31.03.2005 31.03.2005 31.03.2005 31.03.2005 31.03.2005 31.03.2005 märts

205129 205134 205136 205137 205141 5-144 5-162

AS x OÜ x OÜ x OÜ x x AS OÜ x OÜ x

paberipuu, palk sorteerimine materjali vedu materjali vedu paberipuu paberipuu, palk paberipuu, palk

10858,80 6064,60 12917,70 67591,40 38745,30 155937,24 206516,17 4904964,64

4/201-205 5/184 5/185 5/205 5/43 5/186 5/187-194

01.04.2005 02.04.2005 03.04.2005 04.04.2005 04.04.2005 05.04.2005 05.04.2005 06.04.2005 07.04.2005 07.04.2005 08.04.2005 16.04.2005 19.04.2005 21.04.2005 26.04.2005 30.04.2005 30.04.2005

205140 205132 205131 205133 205138 205139 5-153 205144 5-163 205135 205143 205142 205145 205146 205150 205151 205153

AS x AS x AS x AS x AS x AS x OÜ x AS x OÜ x OÜ x AS x AS x AS x AS x AS x AS x x AS

paberipuu, palk kuusepalk okaspuupalk paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu paberipuu, palk paberipuu, palk materjali vedu paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu, palk paberipuu

56667,40 26507,00 28089,40 37746,10 32317,50 41497,60 177324,03 57982,80 58998,00 12487,90 152120,76 25425,90 38432,50 51907,70 14928,40 42127,13 82697,94

4/206-212 4/213-216 4/217-221 4/222-226 4/227-231 4/232-238 5/195 4/239-246 5/196-198 5/209 5/104-107 5/1-5 5/12-19 5/23 5/6-11 5/108-110 5/44, 2/206207

aprill

937258,06

kokku

12031449,26

Kohus analüüsinud ülalnimetatud tabelis olevaid firmasid kuulas üle tunnistajatena vahetult need isikud, vajadusega välja selgitada kas neil oli puutumus OÜ x Tunnistaja K A kinnitas, et töötas oli firma OÜ x asutaja ning see hõlmab ka aastat 2005. Tunnistaja ütluste kohaselt suhtles tööalaselt Veljo Jõgistega ning tundis isiku ära ka kohtus. Tunnistaja ütluste kohaselt 2005 a esimesel poolel metsa nad OÜ x ei müünud kuid teostasid teenustööd. Tunnistaja H L kinnitas, et töötas 2005 a alguses AS x Metsas autojuhina ning OÜ x oli üks partneritest ning tööalaselt suhtles Veljo Jõgistega, kelle tundis ära kohtusaalis. Tunnistaja ütluste kohaselt puitu pakkus Veljo Jõgiste. Tunnistaja KT kinnitas, et töötab AS x sekretär raamatupidaja ning töötas ka 2005 aastal samas ametis. Tunnistaja tõendas, et OÜ x oli üks klientidest ning viimane müüs neile paberipuud ning füüsiliseks isikuks suhtlemisel oli Veljo Jõgiste, tunneb ka T A kes oli seotud firmaga x ja x kaudu. Kohtu hinnangul kattuvad tunnistajate K A, H L, K T ütlused sündmusega seonduvas olulises teabes piisavalt ja süüdistuse kohtulikul uurimisel taastatud faktiliste asjaolude ahelas on loogilises seoses, millest tulenevalt ei teki kohtul kõrvaldamata kahtlust nende ütluste tõepärasuses ning kinnitavad suhtlust Veljo Jõgiste kui ettevõtte esindajaga ning seega ka asjaolu, et Veljo Jõgiste on kasutanud ajavahemikul jaanuar kuni juuni 2005 juhatuse liikme õigusi esindada ja juhtida äriühingut, sh tehingupartneritega OÜ x, x AS, x AS tehingute tegemisel.

28 (52)

1-11-11841 Veel uurib kohus ettevõtete arveid, mille alusel OÜ x sisendkäibemaksu mahaarvamine KMS § 31 lg 1 alusel on lubatud ja käesolevas kriminaalasjas arvesse võetud: kauba nimetus

arve summa

käibemaks

kokku

AS x x OÜ OÜ x

osamakse, intress kindlustusmakse tarkvara seadis

5070,71 164,00 707,63

832,73 0,00 127,37

5903,44 164,00 835,00

13.01.2005 8201561366 AS x 14.01.2005 MO500010911 x AS 17.01.2005 8166413083 AS x 20.01.2005 50848528 x OÜ 31.01.2005 A-05010829 OÜ x 31.01.2005 42187 x OÜ 02.02.2005 500833550 x AS 04.02.2005 14222043 x AS

viivisarve hooldus osamakse, intress kindlustusmakse tarkvara seadis raamatkalender kõned jaanuaris kõned jaanuaris

56,98 466,10 2409,11 3384,00 1400,00 48,43 325,84 2910,09

0,00 83,90 284,93 0,00 252,00 8,72 58,66 523,81

56,98 550,00 2694,04 3384,00 1652,00 57,15 384,50 3433,90

veebruar 01.02.2005 02.02.2005 07.02.2005 10.02.2005 10.02.2005 14.02.2005

8167183846 A-5020848 M0000236

10153293 760890

AS x OÜ x AS x OÜ x x AS x AS

osamakse, intress tint Epson haagisekonks transportteenus kindlustusmakse auto hooldus

5069,84 355,93 2969,28 1261,05 103,00 6971,19

833,60 64,07 534,47 226,99 0,00 1254,81

16.02.2005 28.02.2005 01.03.2005 02.03.2005

8168796850 42293 14312160 501275466

AS x x OÜ x AS x AS

osamakse koopiapaber kõned veebruaris kõned veebruaris

2409,11 151,76 2579,58 512,83

287,07 11,49 464,32 92,32

5903,44 36 pöördel 420,00

3503,75

1488,04

103,00

8226,00

2696,18 (pöördel) 163,25

3043,90

605,15

märts 01.03.2005

8169323730

AS x

5068,93

834,51

5903,44

10.03.2005

M050061348

x AS

838,98

151,02

990,00

12.03.2005 15.03.2005 17.03.2005 23.03.2005 28.03.2005 30.03.2005 31.03.2005 31.03.2005

6.03.2005 K-33712-05 8171194672 8171352692 520051 1187031 450380 K-34056-05

OÜx AS x AS x AS x x OÜ x AS x AS x

31.03.2005 02.04.2005 02.04.2005

42553 14431708 501720615

x OÜ x AS x AS

osamakse, intress telefon Nokia

paketi MM parandus diisel Euro osamakse, intress osamakse, intress kuusepalk kindlustusmakse kuusepalk diisel registraator, marker kõned märtsis kõned märtsis

aprill 01.04.2005 04.04.2005 05.04.2005 05.04.2005 05.04.2005 15.04.2005 21.04.2005

8171532768 A-05041007 M0001227 K0000082 M0001228 K-34614-05 M0001542

AS x OÜ x AS x AS x AS x AS x AS x

osamakse, intress 5068,07 laptop 20205,08 rehvide vahetus 381,35 kreeditarve -381,35 rehvide vahetus 338,98 diisel 10480,30 auto hooldus 2340,35

kuupäev jaanuar 03.01.2005 11.01.2005 12.01.2005

arve number 8165016795 60008062 A-05010779

arve väljastaja

29 (52)

asukoht kd

(pöördel)

300,00 21680,68 2409,11 -2409,11 43542,60 -596,00 2258,85 18284,66

54,00 354,00

3902,52 25583,20

289,24 2698,35

-289,24 -2698,35

7837,67 51380,27 kd 5 tl 246 0,00 -596,00

406,59 2665,44 kd 5 lk 53 3291,24 21575,90

143,64 2704,07 546,91

25,86 486,73 98,44

169,50 3190,80 645,35

835,37 5903,44 37 pöördel 3636,92 23842,00

68,64 449,99

-68,64 -449,99

61,02 400,00 25-26 1886,45 12366,75

421,26 2761,61

1-11-11841 30.04.2005 01.05.2005 02.05.2005

K-34975-05 14580475 502173656

AS x x AS x AS

diisel kõned aprillis kõned aprillis

8140,36 4244,32 526,52

1465,29 763,98 94,78

9605,65 5008,30 621,30

Ülalnimetatud arvete analüüsimise tulemusena loeb kohus sisendkäibemaksu õigeks müügidokumentide alusel jaanuarikuus 128 080 krooni, veebruarikuus 36 400 krooni ja märtsikuus 72 341 krooni ulatuses, mis puudutab tehinguid ettevõtetega x, x, x, x ja x. Samuti võttes aluseks pangakonto väljavõtte, loetakse õigeks sisendkäibemaks tehingutelt AS-ga x jaanuaris 4995 krooni ja veebruaris 2480 krooni. Pangakontolt nähtuvad OÜ x poolt teostatud ülekanded sellistele ettevõtetele nagu OÜ x, OÜ x, OÜ x ja OÜ x. Antud ülekannete aluseks olnud algdokumendid aga puuduvad. Küll aga pidid dokumendid olema olemas raamatupidajal deklaratsioonide esitamisel ajal, kuivõrd ta kinnitas, et deklaratsioonid esitas ta temale esitatud arvete alusel, ning sisendkäibemaksu hulka need soetused deklareerimisel on arvestatud. Revisjoni aga ka kriminaalmenetluse käigus ei leitud neid OÜ x ega ka nimetatud ettevõtete raamatupidamisest ning põhjendatult on alus arvata, et seda seetõttu, kuna tegemist on firmadega, kus puudus faktiliselt majandustegevus. Juhatuse liikmeteks olid isikud, kes juhtimisest osa ei võtnud ja kes andsid ära kõik ettevõttega seotud dokumendid ja pangakaardid. OÜ x, OÜx, OÜ x ja OÜ x pangakontodele laekunud summad võeti koheselt sularahas välja. Samuti ei ole tuvastatud, et nendel äriühingutel oleks olnud raamatupidamine. Nimetatud seisukohta kinnitavad kohtus üle kuulatud järgmised tunnistajad: Tunnistaja A O S, kelle kohus vahetult üle kuulas andis ütlusi selle kohta, et tema ettevõtte OÜ x juhina tehinguid OÜ x teinud ei ole ning kinnistu, mis kuulus tema äriühingule, oli elamumaa, kuhu sooviti teha elamurajooni, kuna rahastajad loobusid tuli firma maha müüa. Metsa sellelt kinnistult ei müünud ning Veljo Jõgiste on temale tundmatu ja mingisugust kokkupuudet temaga pole olnud. Köide V tl 28 nähtub, et Tallinna notari juures on OÜ x volitanud A-O S volitaja nimel vastu võtma rahasummasid, avama ja sulgema pangaarveid samuti esindama x-is. Köide V (tl 32-40) nähtub kuidas näiteks arvele laekunud summa 172.435.41 koheselt sularahana välja võtetakse 10 000 kroonide kaupa. Sularaha väljavõtmine toimub 2005 a aprilli kuust kuni maikuuni. Tunnistaja A V, kinnitas, et OÜ x juhiks pandi O kelle eesnime ta ei mäletanud, talle tundus et tegemist oli tankistiga. Veel kinnitab tunnistaja, et A P kelle mõistuses ta kahtles pandi OÜ x juhatuse liikmeks, tunnistaja on andnud ütlusi selle kohta, et ettevõtte majandustegevuse kohta ei tea ta midagi ning ühelegi arvele ta alla kirjutanud pole. Samuti pole tema teada OÜ x mitte midagi müünud OÜ-le x. Tunnistaja kinnitas veel, et tema poole pöördusid tuttavad ning palusid tankiste ostida. Sõidud mida ta tegi Pärnu ja Tallinna maksti kinni ning vist üks kord sai ka selle eest 100 krooni. Tunnistaja P V andis ütlusi selle kohta, et teda sõidutati Tallinna võeti pass ning määrati OÜ x juhatuse liikmeks, kes samuti kinnitas, et ta pole oma elus kunagi tehinguid teinud ega metsamaterjali müünud. Kohtuistungil kinnitas tunnistaja, et sõit tehti välja, samuti osteti jooki ja sellega parandas pea ära. Peale seda kui käis pangas ja andis allkirja, pole teinud mingisuguseid äritehinguid ega müünud metsa. Köide ( V tl 9) on tuvastatud, et Ühispangas on OÜ x avatud isiku arvelduskonto P V nimele, tl 14-16 x juures OÜ x volitab P V tegema majandustegevuses kõiki tehinguid. Sama köite lk 18-25 on selgelt tuvastatav, et firma arveldusarvelt on maha võetud sularaha. Nii on näiteks 14.03.2005 a kantud arvele 124.573.78 krooni ning järgmisel päeval alustatud kella 11.08 kuni kell 11.11 viiel korral sularaha väljavõtmist 10 000 krooni kaupa ja edasi 17.03, 18.03, 19.03, 20.03, 21.03 jne. Seega kohtu hinnangul peale raha laekumist toimus koheselt sularaha väljavõtmine.

30 (52)

1-11-11841

Tunnistaja R T andis kohtus ütlusi selle kohta, et oli OÜ x juhatuse liige ning selleks oli saanud läbi tuttavate juhatuse liikmeks, majandustehingutest ei osanud midagi rääkida, raamatupidamisdokumentidest ei teadnud midagi, samuti kus firma tegutses, kas on veel käesoleval ajal juhatuse liige samuti ei teadnud, tunnistaja kinnitas vaid, et pangas käis ning võttis raha välja. Kohtuliku uurimise ristküsitluse käigus vastas küsimustele, et ettevõttega seoses mingeid tehinguid ei teinud. Kas te pangas ka puutusite kokku, kui OÜ juhatuse liige? Jah. Mis te seal pangas tegite ? Raha võtsin välja. Kas OÜ x, see nimi ütleb teile midagi? Ei ütle. Tehinguid võisite teha selle firmaga seoses? Siin on kirjas, et tegin ju. Veljo Jõgiste ja T A nimi on mulle võõras . Kui te olite juhatuse liige millised teie ülesanded teil seal ettevõttes olid? Mul ei olnudki mingeid ülesandeid. Kas te olete jätkuvalt seal OÜ juhatuse liige või ei ole? Ma ei tea praegu. Kas teie käes olid ka mõned raamatupidamise dokumendid? Ei ole. Kus see firma tegutses? Ma ei mäleta. Kas mingi kontor oli, kus te juhataja ülesandeid täitsite? Ei olnud vist. Ettevõttel raamatupidaja oli? Ei olnud. Kas te arveid koostasite? Ei koostanud. Kas võis olla, et keegi koostas ja teie allkirjastasite arveid? Ei oska öelda seda. Kui te OÜ x juhatuse liige olite 2005 aastal, kus kandis te liikusite Eestis tol ajal? Tallinnas. Te olite sel ajal Tallinna elanik? Ei olnud aga liikusin seal ringi. Seega ettevõte juhatuse liikmena olite te seotuna ka Tallinnas? Jah. Kohus analüüsinud ülanimetatud tunnistajate ütlusi tekib kohtul siseveendumus, et ülekuulatud tunnistajad ei olnud kunagi reaalselt äritegevuses osalenud isikud põhjusel, kuna väidetavad juhatuse liikmed ei osanud anda ütlusi raamatupidamise dokumentide olemasolu kohta, metsamaterjalide tehingute kohta, samuti asjaolusid kuidas neist said juhatuse liikmed ning kes oleks olnud metsamaterjali müüjateks OÜ-le x. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et OÜ x juhatuse liikmed ehk tehingute tegijad on kõik õigesti teinud, kohtus on tuvastatud, et ei ole tehingupartnerite isikusamasust tuvastatud ning puudub igasugune alus väiteks, et usuti müüjaks olevat just eeltoodud ettevõtteid OÜ-id x, x, x ja x. Kogutud tõendid kogumis kinnitavad, et käesolevas asjas on välistatud asjaolu, et OÜ x sai heauskselt eeldada, et müüjaks oli arvel märgitud isik ning on sealjuures olnud müüja isikusamasuse tuvastamisel nõutavalt hoolas ega ole oma käitumisega andnud alust põhjendatud kahtluseks maksupettuses osalemise kohta. Viimast väidet kinnitab fakt, et nimetatud ettevõtetelt väljastatud arveid ei ole enam olemas – neid ei esitatud x, x, x ja x OÜ poolt ega leitud ka OÜ x raamatupidamisest. Samuti puuduvad kõik puidu päritolu dokumendid ning saatelehed. Ainus, mis on tuvastatud, on summade ülekanded nn kauba soetuse eest, mis aga peale ülekannet koheselt kõik sularahas välja võetakse. Samuti sai kohtulikul uurimisel kinnituse, et müügiarvete juures asuvatest dokumentidest on võimalik tuvastada, et tehingupartneritele edasi müüdud metsamaterjal on ostetud äriühingutelt OÜ x, OÜ x ja OÜ x. Kaitsja leiab, et süüdistusaktis esitatud väide, et OÜ x, OÜ x, OÜ x ning OÜ x on varifirmad, kel puudu igasugune majandustegevus on alusetu. Kohtuistungil uurides nimetatud äriühingute pangakontode väljavõtteid ilmnes, et nimetatud äriühingud on teinud paljude teiste äriühingutega tehinguid. Järelikult tuleb eeldada, et pangakontodel kajastuvad tehingud on tegelikult toimunud. Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu, kohtuliku uurimise käigus kohus uuris ja tuvastas, et nimetatud äriühingute arvetelt toimus peale rahaliste vahendite laekumist koheselt sularaha väljavõtt kümnete tuhandete kroonide kaupa. Kohus juba eelpool illustreerivalt selgitas kuidas erinevate sularahaautomaatide juures 4-5 minuti jooksul võeti iga minut välja 10 000 krooni kaupa ja seda tehti süstemaatiliselt süüdistuses toodud ajal. Kõrvale

31 (52)

1-11-11841 ei saa jätta ka ülalnimetatud äriühingute juhatuse liikmete R T, P V, A V ja A O S ütlusi selle kohta, et äritegevust ei toimunud ning tehinguid ei tehtud. Nimetatud ütlused on kooskõlas sündmuse tehioludega ning kohtul puudub alus nendes kahelda. Alljärgnevalt analüüsib kohus allpool olevaid väidetavaid kinnistuid, kust metsamaterjal pidi pärinema. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et saatelehtedel on puidupäritolu lahtrid täidetud Veljo Jõgiste poolt, v.a veoselehel nr 002065, 002066, 002067 (need on seotud arvega nr 205018, 31.01.2005), 002054, 002053 (seotud arvega nr 205038, 11.02.2005), 002056, 002055 (seotud arvega nr 205050, 18.02.2005), 002068 (seotud arvega nr 205023, 04.02.2005), 002057 (seotud arvega nr 205044, 16.02.2005), 002069 (seotud arvega nr 205045, 16.02.2005 ja 205046, 16.02.2005), 002060, 002062 (seotud arvega nr 205047, 17.02.2005), 002061 (seotud arvega nr 205049, 17.02.2005), 002058 (seotud arvega nr 205055, 21.02.2005), 002063 (seotud arvega 205058, 25.02.2005), 002059 (seotud arvega nr 205059, 25.02.2005), 002064 (seotud arvega 205072, 02.03.2005), 2385A (seotud arvega nr 205121, 26.03.2005). Seega nimetatud dokumentide pinnalt on tuvastatud, et Veljo Jõgiste kui ühe juhatuse liikme poolt võõrandati kolmandatele isikutele metsamaterjali, mis pärines muuhulgas järgmistelt kinnistutelt: kinnistu 15905:002:0064 15905:004:0399 21301:003:0022 37501:001:0170 37501:004:0399 75601:005:0339 75601:005:0330 76701:001:0300 78201:002:0252 80802:002:0207 12201:001:0450 12202:001:0450 45401:004:0259 76701:001.0300

kinnistu nimi X kinnistu x kinnistu x kinnistu x kinnistu sellist kinnistut ei ole olemas x kinnistu x kinnistu x (x-x) x kinnistu x kinnistu x kinnistu sellist kinnistut ei ole olemas x kinnistu x (x-x)

Arvesse võttes asjaolu, et dokumentides kajastatakse, et ülalnimetatud kinnistutelt pärinev metsamaterjal on ostetud äriühingutelt OÜ x, OÜ x ja OÜ x, siis tegelikkuses need ettevõtted nimetatud kinnistutelt metsamaterjali müüa ei saanud, kuna nimetatud kinnistud kuulusid järgmistele omanikele, mida kohus alljärgnevalt analüüsib.

kinnistu

väidetav omanik

kinnistu nimi

tegelik omanik

1 15905:002:0064 x OÜ

x kinnistu

AS x

2 15905:004:0399 x OÜ

x kinnistu

AS x

3 21301:003:0022 x OÜ

x kinnistu

EK

4 37501:001:0170 xOÜ

x kinnistu

AS x sellist kinnistut ei ole olemas

6 75601:005:0339 x

x kinnistu

OÜ x

7 75601:005:0330 x OÜ

X kinnistu

TK

8 76701:001:0300 x OÜ

x (x-x)

AS x

5 37501:004:0399 x OÜ

32 (52)

1-11-11841 9 78201:002:0252 x, x

X kinnistu

OÜ x

10 80802:002:0207 x OÜ

x kinnistu

AS x

11 12201:001:0450 x OÜ

x kinnistu

AS x sellist kinnistut ei ole olemas

13 45401:004:0259 x OÜ

x kinnistu

AS x

14 76701:001:0300 x OÜ

x (x-x)

AS x

12 12202:001:0450 x OÜ

Kohus leiab, et kinnistute tegelikud omanikud ei ole nimetatud kinnistutelt metsamaterjali võõrandanud ei OÜ-le x, OÜ-le x ega ka OÜ-le x. Nii on tuvastatud, et selliseid kinnistuid nagu on märgitud saatelehtedele tunnustega 7501:004:0399 ja 12202:001:0450, ei ole üldse olemaski, mistõttu puidusoetamine on välistatud. Tunnistaja OÜ x juhatuse liige K A kinnitas kohtus, et 2005.a tehti kinnistul üksnes tormi kahjustuste likvideerimiseks raiet ning saadud puitu müüdi x AS-ile, OÜ-le x ning ka väike osa AS-ile x. Mitte kunagi aga ei ole puitu müüdud OÜ-le x, OÜ x, OÜ x, OÜ x. Kohtuistungil avaldatud ja uuritud 12.02.2008.a vaatlusprotokollist ja selle lisast selgub, et AS x (endise ärinimega AS x) ei ole kinnistuid x, x, x, x, x, x ja x võõrandnud, sh raieõigust. Samuti ei ole toimunud metsamaterjali müüki OÜ-le x, OÜ-le x, OÜ-le x, OÜ-le x, T O, T T ega M K. Keskkonnaministeeriumi 07.03.2007.a vastusest nr 38-21/12032-2 nähtub, et x kinnistule ei ole väljastatud metsateatisi ning seega ei ole toimunud nimetatult kinnistult ka raiet. Samuti nähtub uuritud tõenditest, et kinnistute omanikena näidati T O ja TT. Viimati nimetatut aga rahvastikuregistri päringu kohaselt ei ole isikuandmete järgi üldse olemas. Tunnistaja T O kinnitas kohtus, et talle ei ole kunagi ühtegi kinnistut kuulunud ning ta ei ole mitte kunagi mittemingilgi viisil olnud seotud metsamaterjali puudutavate tehingutega. Nii vastas ristküsitluse käigus küsimustele: kas te olete 2005 aastal tegelenud metsamaterjali müügi vahendamisega? Ei. Vahendamisega ei ole, aga olete ise müünud? Ei. Kas teile kuulub mõni kinnistu? Ei. esitatakse mõned katastriüksuse tunnused ja ka kinnistuste nimed, kas te olete mingilgi viisil nendega konkreetselt kokku puutunud. Esimene on x kinnistu mille katastritunnus on 80802:002:0207 ? Ei ole. x kinnistu, mille number on 75601:005:0339 ? Ei. x kinnistu ja see on katastriüksuse tunnusega 75601:005:0330? Ei. x Kinnistu katastriüksuse tunnusega 15905:002:0064? Ei. x kinnistu mis on katastriüksuse tunnusega 15905:004:0399? Ei. x nimega kinnistu mille numbriks on 78 201:002:0252? Ei. Kas ja kui siis mida te teate x? Pole kunagi kuulnud. Kas te teate midagi OÜ x? Ei. OÜ x kohta? Ei. Kõik nimed on täiesti võõrad? Jah. Mingeid lepingulisi suhteid ei ole olnud? Ei. Neid ettevõtteid näiteks ise esindanud, ei ole? Ei. Kas nende ettevõtetega seotud inimesi tunnete või olete kuulnud? Ei. x linn, x mnt x-x, kas see on teile tuttav aadress? Ei, minu teada pole sellist aadressi olemaski üldse. Te seal elanud ei ole kunagi? Ei ole. Isegi viibinud ei ole? Ei. Kas teil on olnud kokkupuude sellise OÜ nagu x? Ei. Tehinguid selle ettevõttega ei ole teinud? Ei ole. Kohtus uuris kinnistute osas kinnistusraamatu väljatrükke selle kohta, kes on tegelikult dokumentides märgitud kinnistute omanikud. Arvestades seda, et OÜ x dokumentide alusel võõrandati AS-le x, AS-le x, AS-le x, x AS-le, OÜ-le x edasi just nimetatud kinnistutelt pärit materjali, kinnitab see OÜ x poolt fiktiivse soetuse näitamist. Puit oli küll olemas, kuid soetatud kelleltki teiselt.

33 (52)

1-11-11841

Kohtulikul uurimisel on leidnud tuvastamist, et OÜ x, OÜ x, OÜ x ja OÜ x ei ole esitanud algdokumente, kuna neil puudus majandustegevus ja antud osaühingutelt OÜ x kaupu ja teenuseid soetada ei saanud, kuigi neile ettevõtetele on tehtud OÜ x poolt pangaülekandeid. Samuti ei ole sisendkäibemaksu arvestamisel arvesse võetud OÜ-u x 16.08.2004 arvel nr 420192, AS x 03.01.2005 arvel nr 500371516 ja OÜ x Kontoritarbed 30.12.2004 arvel nr 41759 väljatoodud käibemakse, kuna nende arvete järgi on kulu teostatud 2004. aastal. Samuti ei ole arvesse võetud x AS (endine ärinimi x AS) poolt väljastatud arved (04.02.2005 nr 29048289; 01.03.2005 nr 14389213; 02.04.2005 nr 14520472; 01.05.2005 nr 14675767; 01.06.2005 nr 14822484; 01.07.2005 nr 14082195; 01.08.2005 nr 15131905; 01.09.2005 nr 15267351), kuna nende arvete järgi on mobiilteenuste kasutaja eraisik T L ning seega need teenused ei ole soetatud OÜ x ettevõtluse tarbeks. x, hiljem x, on arvele märkinud saajaks T L ja aadressiks x x b x linnas. OÜ-ga x arved on väljastatud aadressile x x linnas. Samuti nähtuvad ettevõttele kuuluvad numbrid, mille hulgas ei ole T L numbrit. Samuti kinnitasid mitmed tunnistajad, et OÜ-ga x olid seotud Veljo Jõgiste, T A, I R, raamatupidaja K T, sekretär ning autojuht V S. Täiendavalt kinnitas TA ka seda, et T L ei ole olnud nende töötaja. Seega on õige nimetatud arvetel kajastatud summasid mitte arvestada. Kohtus uuritud Veljo Jõgiste poolt täidetud veoselehed, tunnistajate ütlused selle kohta, et Veljo Jõgiste oli ettevõtet esindav ning tegi tehinguid ja andis sellega seotud dokumendid raamatupidaja kätte ning et tunnistajad AV, P V, R T andsid ütlusi selle kohta, et nad ei ole mitte kunagi teinud tehinguid OÜ-ga x, siis kõik need tõendid kogumis annavad kohtule aluse veendumuseks, et OÜ x teadis, et müüjana näidatud isikud OÜ-d x,x, x, xei ole tegelikud metsamaterjali müüjad. 2005.a jaanuar kuni aprill, sai palka üksnes Veljo Jõgiste. T A palka ei saanud, kuna tema tegevus oli rohkem seotud x ja x OÜ-ga. Süüdistatava Veljo Jõgiste ütlused selle kohta, et viibis osa aja Rootsis, leiab kohus, et sel ajal ei võtnud asja juhtimist üle T A, vaid raamatupidajaga jätkas suhtlemist Veljo Jõgiste, sh tema teadmisel allkirjastas Veljo Jõgiste nimelt deklaratsiooni. Seega Veljo Jõgiste oli seotud ettevõtte majandusliku tegevusega ning seega ka teadlik selle fiktiivsusest paberil ja deklaratsioonidel. Kriminaalasja materjalid kogumis kinnitavad Veljo Jõgiste koostööd variettevõtetega ja seega tema osalemist maksupettuses. 2005.a Metsaseaduse § 33 näeb ette järgmist: (1) Kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjali üleandja peab vastuvõtjale tõendama kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjali valdamise seaduslikkust ja vastuvõtja seda kontrollima, kui:1) kasvava metsa raieõigus või metsamaterjal võõrandatakse; 2) metsamaterjal antakse üle töötlemiseks, ladustamiseks või vedamiseks.(3) Kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavateks dokumentideks on 1) väljavõte kinnistusraamatust; 2) riigimetsas väljavõte maakatastrist; 3) kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping; 4) metsamaterjali võõrandamise leping või metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt; 5) raieõiguse ja metsamaterjali üleandja ning kasvava metsa raieks andja isikut tõendav dokument või äriregistri registrikaardi ärakiri; 6) kinnistu asukohajärgse maakonna keskkonnateenistuse lubava märkega metsateatis. (4) Kasvava metsa raieõigusega ja metsamaterjaliga sooritatud tehingud käesoleva seaduse tähenduses on kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjali võõrandamine ning metsamaterjali üleandmine töötlemiseks või ladustamiseks.(5) Metsamaterjali vedajal peab metsamaterjali veol kaasas olema metsamaterjali omaniku antud metsamaterjali kogust ja kuuluvust tõendav veoseleht.(6) Kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjaliga sooritatavate tehingute eeskirjad, metsamaterjali veo

34 (52)

1-11-11841 eeskirjad ja metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti ning veoselehe vormi kehtestab keskkonnaminister.(7) Metsaomanik on kohustatud kahe nädala jooksul pärast raieõiguse või metsamaterjali müümist teatama asukohajärgsele keskkonnateenistusele keskkonnaministri kehtestatud vormi kohaselt: 1) raieõiguse või metsamaterjali ostja nime või nimetuse; 2) müüdud raieõiguse ulatuse; 3) müüdud metsamaterjali koguse.(8) Metsamaterjal käesoleva seaduse tähenduses on maharaiutud puu ja sellest valmistatud puidusortiment. Metsamaterjali mõiste ei laiene metsa kõrvalkasutuse saadusele. (9) Metsamaterjali tohib turustamisel nimetada toorpuiduks üksnes juhul, kui see on liigitatud ja vajaduse korral märgistatud vastavalt toorpuidu klassifitseerimise korrale. Seega vastuvõtjal oli kohustus veenduda päritolu seaduslikkuses ning 1993.a vastuvõetud asjaõigusseadusega ning teo toimepanemise ajal kehtinud sätete kohaselt oli kasutuses kinnistusraamat, mida peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta ja mille registriosad on avalikud ning nendega tutvumine on vaba. 1994.a vastuvõetud maakatastriseadusega sätestati maakatastriga seonduv ning juba enne etteheidetava teo toimepanemist oli tagatud isikutele maakatastri andmetele juurdepääs. Seega võttes vastu valeandeid sisaldavad dokumendid, ning esitades nad raamatupidajale, asus Veljo Jõgiste variisikutega koostööle maksupettuse toimepanemiseks. Kohtu hinnangul OÜ x, OÜ x, OÜ x ning OÜ x ei ole tegelikult metsamaterjali x OÜ-le üle andnud. Metsamaterjali üleandmise kohta puuduvad igasugused dokumendid ning tehingute mitte toimumist on kinnitanud ka ettevõtete juhatuse liikmed ning tunnistaja A V kes tankiste variettevõttesse otsis ning ka leidis. Kuivõrd edasimüügi dokumentidel kajastati varasemat soetust ja puidu päritolu, saab kohus järeldada, et ka ostu teostamisel kajastusid kohustuslikel päritolu tõendavatel dokumentidele tegelikkusele mitte vastavad andmed, mille õiguse kontrolli kohustus oli ostjal, ehk OÜ x. Kohus leiab, et selline valepäritolule reageerimata jätmine, viitab üksnes maksupettuses osalemisele ning koostööle metsamaterjali üleandnud tundmatu kolmanda isikuga, kes kohtus uuritud kirjalikke tõendite pinnalt on korraldanud rahade liikumist pangakontode vahel. Kohtuliku uurimise käigus tuvastati ja uuriti kõik kohtutoimikus olevad arved saatelehed, kus Veljo Jõgiste tunnistas, et oli tema poolt vormistatud arveid ning osadel arvetel leidis, et tegemist ei ole tema allkirjaga. Kaitsja väitis, et K T jäeti dokumendid lauala ning viimane kinnitas, et seda võis jätta nii T A kui Veljo Jõgiste ning lisaks sellele leiab, et Veljo Jõgiste roll äriühingu majandustegevuses perioodil jaanuar - mai 2005 oli tegelikult väga väike seega pole tõendatud Veljo Jõgiste tegelemine raamatupidamise korraldamisega ja maksudeklaratsioonide esitamisega. Kohus taolise lihtsustatud seisukohaga ei nõustu. Kohus juhib tähelepanu, et Veljo Jõgistel oli kohustus äriseadustiku § 180 lg 1 kohaselt juhtida ja esindada osaühingut, omades vastavalt äriseadustiku § 181 lg-le 1 esindusõigust kõigis õigustoimingutes, sh korraldades äriseadustiku § 183 järgi osaühingu raamatupidamist ning vastutades äriseadustiku § 187 lg 1 alusel osaühingu juhatuse liikmena oma kohustuse rikkumisega osaühingule tekitanud kahju eest. Kohtule pole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et ajavahemikul 2005 jaanuar kuni mai oleks Veljo Jõgiste töösuhe osaühingus peatatud, või isik oleks tööülesanded delegeerinud teise juhatuse liikmele, väide et isik viibis palju aega Rootsis jääb kohtule arusaamatuks mil moel taoline selgitus vabastab isiku osaühingu juhtimisest ja esindamisest. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud Veljo Jõgiste oli ainus isik juhatuses kellele maksti palka, Veljo Jõgiste tunnistas kohtus et ajavahemikul 2005 a jaanuar kuni aprilli kuu kandis

35 (52)

1-11-11841 andmed etteulatuvalt veoselehtedele seega isikul oli puutumus soetusega. Kohtul puuduvad tõendid selle kohta, et need veoselehed millel oli Veljo Jõgiste nimi, kus viimane leidis, et pole tema allkiri ei teinud midagi selleks, et välja selgitada kes on tema nime veoselehtedel kirjutanud. Kohus saab teha ainult ühe järelduse Veljo Jõgiste on nõustunud nimetatud veoselehtede signeerimisega. Seega näitab antud asjaolu Veljo Jõgiste rolli kauba soetusel. Tema kinnitas teadlikult kauba edasimüügil puidu vale päritolu, kandes veoselehtedele andmed soetuse kohta ettevõtetelt, mis reaalselt ei tegutsenud, isikutelt, kes kunagi puitu müünud ei ole ja kinnistult, kust mittemingil juhul puit pärineda ei saanud. Mingil põhjusel ei kanna need veoselehed mitte ühelegi juhul T A allkirja. Veljo Jõgiste asjakohase hoolsuskohustuse täitmisel saanuks OÜ x teada, et müüjaks ei saa kuidagi olla OÜ-d x, x, x või x. Kaitsja leiab, et kohtuistungil uuritud veoselehtedest nähtub, et metsamaterjal toimetati ostjatele eranditult Reiu laoplatsilt. Seda kinnitasid ka tunnistajad VS ja T A. Nimetatud asjaolu tähendab, et eelnevalt oli metsamaterjal kahtluse alla pandud äriühingute poolt või isikute poolt, kes kasutasid kahtluse alla pandud isikute identiteeti. Seega ei saa x ega Veljo Jõgistele kriminaalõiguslikult ette heita, et nad ei kontrollinud hoolikamalt puidu päritolu. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga. Metsaseaduse § 33 kohaselt kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjali üleandja peab vastuvõtjale tõendama kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjali valdamise seaduslikkust ja vastuvõtja seda kontrollima nimetatud nõuet ei täidetud. Asjaolu, et OÜ x tõepoolest ostis puitu, ei tähenda veel seda, et osaühingul tekkis õigus teatud osa puidu eest tasutud summades sisendkäibemaksuna oma käibemaksukohustusest maha arvata. Riigikohtu halduskolleegiumi väljakujunenud praktikast tuleneb, et kui käibemaksukohustuslane ei suuda tõendada tehingu toimumist ja tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus, kuna sellisel juhul tuleb tegelikuks müüjaks pidada tundmatut kolmandat isikut. Eeldada ei saa, et tundmatu kolmas isik on käibemaksukohustuslane. Kogutud tõenditest nähtub, et tegelikult on ettevõtluseks kaupa tasu eest soetatud, kuid mitte OÜ-lt x, x, x ja x, mille arveldusarvele on tehtud ülekandeid. Antud juhul on ostetud ettevõtluseks vajalik kaup teadlikult tuvastamata kolmandatelt isikutelt ja selleks, et saada võimalus nendelt kaupadelt sisendkäibemaksu maha arvata, on soetatud nn arveveskist selle kauba kohta fiktiivne arve eesmärgiga vähendada äriühingu käibemaksukohustust. Kohtulikul uurimisel tegi kohus kindlaks tehtud tegelikku soetust, samuti müüki kolmandatele isikutele, on tuvastatud OÜ x poolt Veljo Jõgiste kui ühe juhatuse liikme tegevuse kaudu valeandmeid sisaldavate käibedeklaratsioonide esitamine järgmiselt: tasumisele kuuluv 18% maksustatav käive käibemaks sisendkäibemaks käibemaks maksustamise deklaratsiooni periood esitamine deklareeritud tuvastatud deklareeritud tuvastatud deklareeritud tuvastatud deklareeritud tuvastatud 2005 jaanuar 21.02.2005 1257766 1256071 226398 226093 229172 135247 +2774 93620 2005 veebruar 21.03.2005 3920985 3919036 705777 705426 707584 42649 +1807 664584 2005 märts 20.04.2005 3889401 4156750 700092 748215 674546 89430 25546 633239 2005 aprill 20.05.2005 1038754 794287 186976 142972 185487

132318 kokku:

36 (52)

1 523 761

1-11-11841 Alljärgnevalt analüüsib kohus kuude lõikes kujunevaid summasid. Nii on 2005 jaanuarikuu kohta 21.02.2005.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 1 257 766 krooni ja käibemaksu 226 398 krooni ning sisendkäibemaksu 229 172 krooni. Tegelikult kuulus 18 % määraga maksustatava käibena deklareerimisele 1 256 071 krooni ja käibemaksu 226 093 krooni ning õigus oli deklareerida sisendkäibemaksu 135 247 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 93 620 krooni. Tegelikkusele vastav maksustatav käive ja käibemaks on tuvastatud järgmiste arvete alusel: kuupäev 07.01.2005 07.01.2005 10.01.2005 11.01.2005 11.01.2005 15.01.2005 21.01.2005 25.01.2005 25.01.2005 25.01.2005 25.01.2005 25.01.2005 25.01.2005 25.01.2005 28.01.2005 28.01.2005 31.01.2005 31.01.2005 31.01.2005 31.01.2005 31.01.2005 31.01.2005 jaanuar

arve nr 5-03 205005 205003 205006 205007 205033 205004 205008 205009 205011 205012 205013 205014 205015 205016 205017 205018 205019 205020 205020 205031 205040

kellele esitatud OÜ x OÜ x AS x AS x x AS x OÜ x AS x AS x AS x x AS OÜ x OÜ x AS x AS x AS x AS x AS x AS x AS x OÜ x AS x OÜ x

arve summa käibemaks kokku 38971,90 7014,94 45986,84 17764,00 3197,52 20961,50 1919,88 345,58 2265,46 26440,50 4759,29 31199,80 1625,50 292,59 1918,10 50400,00 9072,00 59472,00 312161,00 56188,98 368349,98 244744,60 44054,03 288798,60 15885,50 2859,39 18744,90 5213,75 938,48 6152,20 7004,98 1260,90 8265,90 3200,00 576,00 3776,00 39815,35 7166,76 46982,10 2267,50 408,15 2675,70 19134,60 3444,23 22578,80 2798,88 503,80 3302,70 225641,55 40615,48 266257,03 153275,90 27589,66 180865,56 3371,20 606,82 3978,02 42000,00 7560,00 49560,00 31656,00 5698,08 37354,10 10778,70 1940,17 12718,90 1256071,29

Tegelikkusele vastav sisendkäibemaks on tuvastatud järgmiste arvete alusel:

kuupäev jaanuar

arve number

arve väljastaja

03.01.2005 8165016795 11.01.2005 60008062 12.01.2005 A-05010779 13.01.2005 8201561366 14.01.2005 MO500010911

AS x X OÜ OÜ x AS x x AS

17.01.2005 20.01.2005 31.01.2005 31.01.2005 02.02.2005 04.02.2005

AS x x OÜ OÜ x x OÜ x AS x AS

8166413083 50848528 A-05010829 42187 500833550 14222043

kauba nimetus osamakse, intress kindlustusmakse tarkvara seadis viivisarve hooldus osamakse, intress kindlustusmakse tarkvara seadis raamatkalender kõned jaanuaris kõned jaanuaris

37 (52)

arve summa

käibemaks

kokku

5070,71 164,00 707,63 56,98 466,10

832,73 0,00 127,37 0,00 83,90

5903,44 164,00 835,00 58,98 550,00

2409,11 3384,00 1400,00 48,43 325,84 2910,09 16942,89

284,93 2694,04 0,00 3384,00 252,00 1652,00 8,72 57,15 58,66 384,50 523,81 3433,90 2172,12 19117,01

1-11-11841 Lisaks sellel on jaanuarikuus arvestatud soetamist kokku 133 075 krooni. Seega valeandmete esitamise tulemusena jäi laekumata (tegelik käibemaks 226093 – tuvastatud sisendkäibemaks 135247 + enammakse 2774) = 93 620 krooni. 2005 veebruarikuu kohta 21.03.2005.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 3 920 985 krooni ja käibemaksu 705 777 krooni ning sisendkäibemaksu 707 584 krooni. Tegelikult kuulus 18 % määraga maksustatava käibena deklareerimisele 3 919 036 krooni ja käibemaksu 705 426 krooni ning õigus oli deklareerida 42 649 krooni sisendkäibemaksu. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaks 664 584 krooni. Tegelikkusele vastav maksustatav käive ja käibemaks on tuvastatud järgmiste arvete alusel: kuupäev 02.02.2005 04.02.2005 04.02.2005 04.02.2005 04.02.2005 07.02.2005 07.02.2005 07.02.2005 08.02.2005 08.02.2005 09.02.2005 10.02.2005 10.02.2005 10.02.2005 10.02.2005 11.02.2005 14.02.2005 15.02.2005 16.02.2005 16.02.2005 16.02.2005 17.02.2005 17.02.2005 17.02.2005 17.02.2005 18.02.2005 18.02.2005 18.02.2005 21.02.2005 21.02.2005 21.02.2005 21.02.2005 23.02.2005 25.02.2005 25.02.2005 25.02.2005 25.02.2005 28.03.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005

arve nr kellele esitatud 205021 AS x 205023 AS x 205025 AS x 205026 AS x 205039 AS x 205027 AS x 205028 AS x 5-38 OÜ x 205029 AS x 205030 AS x 205034 OÜ x 205035 OÜ x) 205036 AS x 205037 AS x 205041 AS x 205038 AS x 205042 AS x 5-48 OÜ x 205044 AS x 205045 AS x 205046 AS x 205047 AS x 205048 AS x 205049 AS x 205053 AS x 205050 AS x 205051 AS x 205052 AS x 5-59 OÜ x 205053 x AS 205054 AS x 205055 AS x 5-64 OÜ x 205058 AS x 205059 AS x 205060 OÜ x 5-69 OÜ x 205111 AS x 205061 AS x 205062 AS x 205063 AS x 205064 AS x

arve summa käibemaks kokku 25682,20 4622,80 30305,00 28340,69 5101,32 33442,00 27711,50 4988,07 32699,60 1822,14 327,99 2150,10 29162,80 5249,30 34412,10 24168,80 4350,38 28519,20 1706,60 307,19 2013,80 91019,00 16383,42 107402,42 24126,40 4342,75 28469,20 44645,85 8036,25 52682,10 107100,00 19278,00 126378,00 1089,00 196,02 1285,00 31653,80 5697,68 37351,50 1333,33 240,00 1573,30 22677,30 4081,91 26759,20 280043,60 50407,85 330451,45 40906,90 7363,24 48270,10 69923,40 12586,21 82509,61 15572,60 2803,07 18375,70 31404,14 5652,75 37056,90 1787,46 321,74 2109,20 21353,00 3843,54 25196,50 18240,90 3283,36 21524,30 20737,62 3732,77 24470,40 44615,05 8030,71 52645,80 400226,77 72040,82 472267,58 25072,10 4512,98 29585,10 30307,70 5455,39 35763,10 132301,40 23814,24 156115,64 16796,00 3023,28 19819,28 26327,02 4738,86 31065,90 17403,80 3132,68 20536,50 269047,70 48428,58 317476,28 202325,60 36418,61 238744,20 53766,60 9677,99 63444,60 4713,25 848,39 5561,60 61474,20 11065,36 72539,56 38200,50 6876,09 45076,60 34410,60 6193,91 40604,50 28793,50 5182,83 33976,30 58779,20 10580,26 69359,50 476161,38 85709,05 561870,43

38 (52)

1-11-11841 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 28.02.2005 veebruar

205065 AS x 205066 AS x 205067 AS x 205068 AS x 205069 OÜ x 205070 OÜ x 205071 OÜ x 205075 OÜ x 205087 OÜ x 205076 AS x

597092,06 16773,20 244914,33 32510,85 14458,91 36218,30 15312,98 71000,00 2729,82 -1706,60 3919035,85

107476,57 704568,63 3019,18 19792,40 44084,58 288998,90 5851,95 38362,80 2602,60 17061,50 6519,29 42737,60 2756,34 18069,30 12780,00 83780,00 491,37 3221,20 -307,19 -2013,80

Kohtuliku uurimise käigus on tegelikkusele vastav sisendkäibemaks järgmiste arvete alusel:

kuupäev veebruar

arve number

arve väljastaja

01.02.20058167183846x 02.02.2005 A-5020848 OÜ x 07.02.2005 M0000236 AS x 10.02.2005

OÜ x 10.02.2005 10153293 x AS 14.02.2005 760890 x AS 16.02.20058168796850AS x 28.02.2005 42293 x OÜ 01.03.2005 14312160 x AS 02.03.2005 501275466 x AS

kauba nimetus osamakse, intress tint Epson haagisekonks transportteenus kindlustusmakse auto hooldus osamakse koopiapaber kõned veebruaris kõned veebruaris

tuvastatud

arve summa käibemaks kokku

5069,84 355,93 2969,28 1261,05 103,00 6971,19 2409,11 151,76

833,60 5903,44 64,07 420,00 534,47 3503,75 226,99 1488,04 0,00 103,00 1254,81 8226,00 287,07 2696,18 11,49 163,25

2579,58

464,32 3043,90

512,83 22383,57

92,32 605,15 3769,1426152,71

Lisaks sellel on veebruarikuus arvestatud soetamist kokku 38 880 krooni. Seega valeandmete esitamise tulemusena jäi laekumata (tegelik käibemaks 705426 – tuvastatud sisendkäibemaks 42 649 + enammakse 1807) = 664 584 krooni. 2005 märtsikuu kohta 20.04.2005.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatavana käibena 3 889 401 krooni ja käibemaksu 700 092 krooni ning sisendkäibemaksu 674 546 krooni. Tegelikult kuulus 18 % määraga maksustatava käibena deklareerimisele 4 156 750 krooni ja käibemaksu 748 215 krooni ning sisendkäibemaksu 89 430 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaks 633 239 krooni; Tegelikkusele vastav maksustatav käive ja käibemaks on tuvastatud järgmiste arvete alusel: kuupäev 01.03.2005 01.03.2005 02.03.2005 02.03.2005 02.03.2005

arve nr 205094 5-75 205072 205073 205077

kellele esitatud AS x OÜ x AS x AS x AS x

arve summa 18576,90 138735,60 76557,80 24517,90 24662,20

39 (52)

käibemaks 3343,84 24972,40 13780,40 4413,22 4439,20

kokku 21920,70 163708,00 90338,20 28931,10 29101,40

1-11-11841 03.03.2005 07.03.2005 07.03.2005 07.03.2005 08.03.2005 09.03.2005 10.03.2005 11.03.2005 15.03.2005 15.03.2005 15.03.2005 16.03.2005 16.03.2005 17.03.2005 17.03.2005 17.03.2005 17.03.2005 18.03.2005 19.03.2005 19.03.2005 21.03.2005 21.03.2005 21.03.2005 22.03.2005 22.03.2005 22.03.2005 23.03.2005 24.03.2005 24.03.2005 26.03.2005 28.03.2005 28.03.2005 28.03.2005 28.03.2005 29.03.2005 29.03.2005 30.03.2005 30.03.2005 30.03.2005 30.03.2005 30.03.2005 31.03.2005 31.03.2005 31.03.2005 31.03.2005 31.03.2005 31.03.2005 31.03.2005 31.03.2005 31.03.2005 31.03.2005 märts

205084 205078 205079 205085 205086 5-95 5-97 205082 5-107 205093 205125 205097 205104 5-115 205095 205098 205099 5-121 205101 205105 205100 205102 205106 205103 5-127 205120 205107 205114 1-130 205121 205108 205110 205111 205112 1-134 205109 5-138 5-139 205122 205123 205126 205124 205127 205128 205129 205134 205136 205137 205141 5-144 5-162

AS x AS x AS x AS x AS x x OÜ x AS x OÜ x AS x AS x AS x AS x OÜ x AS x AS x AS x OÜ x AS x AS x AS x AS x AS x AS x OÜ x AS x OÜ x x AS OÜ x AS x OÜ x AS x AS x AS x OÜ x AS x OÜ x OÜ x AS x AS x AS x AS x AS x AS x AS x OÜ x OÜ x OÜ x x AS OÜ x OÜ x

28223,50 29863,98 17969,10 33676,63 26074,30 149410,30 118066,20 330398,66 73123,30 99486,20 25698,74 21174,90 28785,00 105901,60 28514,00 18852,98 15302,30 98460,40 22671,80 29184,30 38699,60 48141,40 37497,50 202298,86 83469,60 119171,76 55531,00 73683,00 68301,70 28529,80 26079,75 89099,00 38200,50 48564,60 96802,50 387718,00 153316,90 138426,30 197684,16 21392,00 20851,30 94986,90 67188,90 14657,40 9202,40 5139,46 10947,23 57280,87 32835,00 132150,20 175013,70 4156749,88

5080,23 5375,52 3234,44 6061,79 4693,37 26893,86 21251,92 59471,76 13162,20 17907,52 4625,77 3811,48 5181,30 19062,29 5132,52 3393,54 2754,41 17722,87 4080,92 5253,17 6965,93 8665,45 6749,55 36413,79 15024,52 21450,92 9995,58 13262,94 12294,30 5135,36 4694,36 16037,82 6876,09 8741,63 17424,45 69789,24 27597,04 24916,73 35583,15 3850,56 3753,23 17097,64 12094,00 2638,33 1656,43 925,10 1970,50 10310,56 5910,30 23787,04 31502,47

33303,70 35239,50 21203,50 39738,40 30767,70 176304,16 139318,12 389870,42 86285,50 117393,70 30324,50 24986,40 33966,30 124963,89 33646,50 22246,50 18056,70 116183,27 26752,70 34437,50 45665,50 56806,90 44247,10 238712,65 98494,12 140622,70 65526,60 86945,90 80596,00 33665,20 30774,10 105136,80 45076,60 57306,20 114226,95 457507,24 180913,94 163343,03 233267,30 25242,60 24604,50 112084,54 79282,90 17295,70 10858,80 6064,60 12917,70 67591,40 38745,30 155937,24 206516,17

Tegelikkusele vastav sisendkäibemaks on tuvastatud järgmiste arvete alusel: kuupäev

arve number

arve väljastaja

01.03.2005 8169323730 AS x

kauba nimetus osamakse, intress

40 (52)

summa

käibemaks

5068,93

834,51

kokku 5903,44

1-11-11841 telefon Nokia

paketi MM parandus diisel Euro osamakse, intress osamakse, intress kuusepalk kindlustusmakse kuusepalk diisel registraator, marker kõned märtsis kõned märtsis

10.03.2005 M050061348 x AS 12.03.2005 6.03.2005 OÜ x 15.03.2005 K-33712-05 AS x 17.03.2005 8171194672 AS x 23.03.2005 8171352692 AS x 28.03.2005 520051 x OÜ 30.03.2005 1187031 x AS 31.03.2005 450380 x 31.03.2005 K-34056-05 AS x 31.03.2005 02.04.2005 02.04.2005

42553 14431708 501720615

x OÜ x AS x AS

838,98

151,02

990,00

300,00 21680,68

54,00 3902,52

354,00 25583,20

2409,11

289,24

2698,35

-2409,11 43542,60 -596,00 2258,85 18284,66

-289,24 7837,67 0,00 406,59 3291,24

-2698,35 51380,27 -596,00 2665,44 21575,90

143,64 2704,07 546,91 94773,32

25,86 169,50 486,73 3190,80 98,44 645,35 17088,58 111861,90

Lisaks sellel on märtsikuus arvestatud soetamist kokku 72 341 krooni. Seega valeandmete esitamise tulemusena jäi laekumata (tegelik käibemaks 748215 – tuvastatud sisendkäibemaks 89430 – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 25546) = 633 239 krooni. 2005 aprillikuu kohta 20.05.2005.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatavana käibena 1 038 754 krooni ja käibemaksu 186 976 krooni ning sisendkäibemaksu 185 487 krooni. Tegelikult kuulus 18 % määraga maksustatava käibena deklareerimisele 794 287 krooni ning käibemaksu 142 972 krooni ning õigus oli deklareerida 9165 krooni sisendkäibemaksu. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaks 132 318 krooni. Tegelikkusele vastav maksustatav käive ja käibemaks on tuvastatud järgmiste arvete alusel: kuupäev 01.04.2005 02.01.2005 03.04.2005 04.04.2005 04.04.2005 05.04.2005 05.04.2005 06.04.2005 07.04.2005 07.04.2005 08.04.2005 16.04.2005 19.04.2005 21.04.2005 26.04.2005 30.04.2005 30.04.2005 aprill

arve nr kellele esitatud 205140 AS x 205132 AS x 205131 AS x 205133 AS x 205138 AS x 205139 AS x 5-153 OÜ x 205144 AS x 5-163 OÜ x 205135 OÜ x 205143 AS x 205142 AS x 205145 AS x 205146 AS x 205150 AS x 205151 AS x 205153 x AS

arve summa käibemaks kokku 48023,20 8644,18 56667,40 22463,56 4043,44 26507,00 23804,60 4284,83 28089,40 31988,20 5757,88 37746,10 27387,68 4929,78 32317,50 35167,42 6330,14 41497,60 150274,60 27049,43 177324,03 49138,00 8844,84 57982,80 49998,30 8999,70 58998,00 10583,00 1904,94 12487,90 128915,90 23204,86 152120,76 21547,40 3878,53 25425,90 32569,90 5862,58 38432,50 43989,60 7918,13 51907,70 12651,20 2277,22 14928,40 35700,96 6426,17 42127,13 70083,00 12614,94 82697,94 794286,52 142971,59 937258,06

Tegelikkusele vastav sisendkäibemaks on tuvastatud järgmiste arvete alusel: kuupäev

arve

arve väljastaja

kauba nimetus

41 (52)

arve

käibemaks

kokku

1-11-11841 number

summa

aprill 01.04.2005 8171532768 A04.04.2005 05041007 05.04.2005 M0001227 05.04.2005 K0000082 05.04.2005 M0001228 15.04.2005 K-34614-05 21.04.2005 M0001542 30.04.2005 K-34975-05 01.05.2005 14580475 02.05.2005 502173656

AS x OÜ x AS x AS x AS x AS x AS x AS x x AS x AS

osamakse, intress

5068,07

laptop 20205,08 rehvide vahetus 381,35 kreeditarve -381,35 rehvide vahetus 338,98 diisel 10480,30 auto hooldus 2340,35 diisel 8140,36 kõned aprillis 4244,32 kõned aprillis 526,52 51343,98

835,37

5903,44

3636,92 23842,00 68,64 449,99 -68,64 -449,99 61,02 400,00 1886,45 12366,75 421,26 2761,61 1465,29 9605,65 763,98 5008,30 94,78 621,30 9165,07 60509,05

Seega valeandmete esitamise tulemusena jäi laekumata (tegelik käibemaks 142972 – tuvastatud sisendkäibemaks 9165 – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 1489) = 132 318 krooni. Kohtu hinnangul, ei ole Veljo Jõgiste kinni pidanud maksukorralduse seaduse §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. Samuti rikuti käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 24 sätestatud kohustust, mille kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva maksusumma KMS §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuete kohaseid arveid. Samuti on rikutud nõuet, mille kohaselt sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg 1 sätestatud korras ja KMS § 31 lg 1 sätestatud tingimustel on oluline välja selgitada, et kaup või teenus oleks soetatud ning seda teiselt registreeritud maksukohustuslaselt, samuti et soetatud kaup või teenus on oma ettevõtluses kasutatav ja kauba või teenuse saamist kinnitaks arve, mis vastab KMS § 37 lg 7 nõuetele. Kui kas või üks osundatud sätetes nimetatud tingimustest on täitmata, siis puudub käibemaksukohustuslasel sisendkäibemaksu arvestamise õigus. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli nimetatud perioodil käibemaksumäär 18 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Seega, et Veljo Jõgiste olles OÜ x juhatuse liige, kes vastutas osaühingu tegevuse eest ning kes võttis vastu ettevõtte majandustegevuse käigus juhtimisotsuseid, esitas maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid OÜ x käibemaksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2005.a jaanuari kuni aprilli kohta, suurendades alusetult sisendkäibemaksu, samuti deklareerides valesti kolmandate isikutega teostatud müüki, mistõttu jäi riigieelarvesse tasumata käibemaksu summas 1 523 761 krooni. Kuivõrd Veljo Jõgiste kui ühe juhatuse liikme poolt esitati raamatupidajale raamatupidamise dokumente deklaratsioonide esitamiseks ja mis vähemalt osaliselt, st OÜ x, OÜ x, OÜ x, OÜ x osas, osutusid fiktiivseks, kuid mille esitamisel oli Veljo Jõgiste tegevus suunatud sellele, et vähendada OÜ x maksukohustust, pani Veljo Jõgiste teo toime KarS § 386 lg 1 mõttes otsese tahtlusega, mis on aga hõlmatud täna kavatsusega KarS § 16 lg 2 tähenduses Riigikohtu lahend (3-1-1-6-11, p 12). Veljo Jõgiste käitumine vastab KarS § 386 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo tunnustele. Arvestades aga asjaolu, et karistusseadustik on muutunud pärast eelpool kirjeldatud tegude toimepanemist, on vajalik kaitseõiguse tagamiseks ning tõendite uurimisel

42 (52)

1-11-11841 karistatavuse säilimise kontrollimiseks ära näidata teo jätkuv etteheidetavus kehtivas õiguses. Nimelt kooskõlas KarS § 5 lg 1 mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Alates 15.03.2007.a muutus KarS § 386 (s.o maksude väärarvutus) kehtetuks, kuid nimetatud tegu ei ole dekriminaliseerunud, kuna see vastab käesoleval hetkel kehtiva KarS redaktsiooni §-le 3891 (s.o suures ulatuses maksude maksmisest kõrvalehoidumisele kaasaaitamises) järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustele ning seega on teo karistusväärsus säilinud. Arvestades karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2, mille järgi tuleb süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju suures ulatuses, hinnata varalist kahju suureks juhul, kui see ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määruse nr 273 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli kuupalga alammäär 2005.a 2690 krooni. Seega menetluse käigus tuvastatud riigile laekumata maksusumma 1 523 761 krooni puhul on tegemist suurele kahjule vastava summaga. Tsiviilhagi lahendamine x kaudu kannatanu ja tsiviilhagejana on esitanud kriminaalasjas hagi kahju tekitajalt lepinguvälise kahju väljanõudmiseks VÕS § 1043 ning § 1047 lg 1 p 7 alusel: 05.09.2011 esitati kohtule täpsustaud tsiviilhagi nõue nr 6-7/480-1 s.o tasumata jäänud ja väärtuseks muutunud käibemaksu osas summas 1 769 277 krooni s.o 113 077 € koos intressi arvestusega summas 1 769 277 krooni s.o 113 077 €. x kaudu on seega taotlenud Pärnu Maakohtult KrMS § 38 lg 1 p 2 alusel kannatanuks täpsustatud nõude suuruseks põhinõudes 1 523 761 krooni s.o 97 386, 08 € ning kõrvalnõudes on 1 523 761 krooni s.o 97 386,08 €. Kohtule esitati kannatanu poolt 10.02.2012 kriminaalasjas haginõude terviktekst tekitatud kahju osas summas kokku 194 772, 16 eurot, mis sisaldab käibemaksu summas 97 386, 08 € ning intresse summas 97 386, 08 €. Kohtu hinnangul ei ole 10.02.2012 esitatud tervikteksti esitamine hagi muutmine ega ka uue hagi esitamine õiguslikus mõttes, sest TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt põhi või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist ei peeta hagi muutmiseks, seega nõude suurust võib muuta kohtuliku uurimise kogu kestvuse ajal. Kaitsja nõustus TSÜS § 150 lg 1 seisukohaga, et tsiviilhagi aegumistähtaeg on kolm aastat, kuid võtmeküsimuseks jääb aeg millal x sai teada, et kohustatud isikuks on Veljo Jõgiste. Kohtuistungil kannatanu väitis, et menetluse läbiviija astus menetluslikke samme Jõgiste tagaotsimiseks, siis Jõgiste kuriteos kahtlustamine ei ole piisav, et omistada xle teadmist, kelle vastu hagi esitada. Kohtuistungi protokolli kohaselt sai x siduvalt kahju õigusvastasest tekitamisest ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada alles 05.09.2011 s.o mitte enne kui prokuratuur kriminaaltoimiku koopia süüdistusaktiga Veljo Jõgiste kaitsjale väljastas. Kaitsja leiab, et selline seisukoht on otsitud. Prokuratuuri poolt süüdistusakti koostamine ei anna õigustatud isikule TSÜS tähenduses enamat teadmist, kes on kohustatud isikuks võrreldes juba teadaoleva kahtlustusversiooniga. Kui x kriminaalasja eeluurimisel koos prokuratuuriga pidas põhjendatuks kohtu poole pöördumist, et taotleda Veljo Jõgiste vahistamist kahtlustatuna kuriteos ja kohus vastava loa ka rahuldas on ilmselge, et teadmine, kelle vastu hagi esitada oli x-l olemas juba 2006 a. Järelikult on hagi esitatud ilmselgelt aegunult.

43 (52)

1-11-11841 Kohus ei nõustu kaitsja väitega ning selleks, et antud väidet kummutada pöördub kohus Riigikohtu lahendi poole, nimelt Riigikohus on hagi aegumist käsitlenud 7.12.2012 lahendis nr 3-1-1-106-12 punktis 11 märkides: Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaega reguleerivad esmajoones TsÜS § 150 lgd 1 ja 3. TsÜS § 150 lg 1 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 150 lg 3 näeb ette, et kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue aegub, sõltumata sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Nendest sätetest järeldub, et TsÜS § 150 lg-s 3 sätestatud aegumistähtaeg võib kohaldamisele tulla üksnes sellise nõude puhul, mis TsÜS § 150 lg 1 järgi veel aegunud pole. Juhul kui nõue on TsÜS § 150 lg 1 järgi aegunud, ei oma TsÜS § 150 lg-s 3 sätestatu enam tähendust, sest nähes ette maksimaalse (absoluutse) aegumistähtaja, TsÜS § 150 lg 3 üksnes piirab - mitte ei pikenda TsÜS § 150 lg-s 1 ette nähtud aegumistähtaega. Seega tuleb kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumise kontrollimisel esmalt tuvastada, kas kahju tekitamisest on möödunud kümme aastat või enam. Kui see on nii, siis on nõue aegunud. Peaks aga kahju põhjustanud teost või sündmusest olema möödas vähem kui kümme aastat, tuleb järgnevalt kindlaks teha, kas ajast, mil õigustatud isik sai või pidi saama teada nii kahjust kui ka kahju hüvitama kohustatud isikust, on möödas kolm aastat või enam. Jaatav vastus sellele küsimusele tähendab, et nõue on ikkagi aegunud, eitava vastuse korral aga nõue aegunud ei ole. Menetluses olevas kriminaalasjas on hagiavaldus kahju hüvitamiseks on esitatud Veljo Jõgiste suhtes 03.09.2010. Hiljem on hagi nõuet vähendatud TsMS § 376 lg 4 p 2 mõistes, st kohtueelses menetluses esitatud hagi pole tagasi võetud ega isegi õiguslikus mõttes muudetud. Õigusvastased teod, mis on kannatanu tsiviilhagi aluseks, leidsid aset 2005.aastal. Seega ei ole TsÜS § 150 lg-s 3 ette nähtud absoluutne aegumistähtaeg kannatanu nõude puhul möödunud. Sama lahendi punktis 13 märgitu kohaselt TsÜS § 150 lg 1 järgi hakkab aegumistähtaeg kulgema ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama Seega saab TsÜS § 150 lgs 1 nimetatud aegumistähtaja kulgemise lugeda alanuks ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama nii kahjust kui ka kahju hüvitama kohustatud isikust. Käesoleval juhul on kannatanu x esitanud tsiviilhagi x õigus esindada kannatanut tuleneb Vabariigi Valitsuse seaduse § 44’1 lg 1, mille kohaselt on riigi seaduslik esindaja kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades kannatanuna ministeeriumi valitsemisala piires minister. Minister võib riigi esindamiseks kohtus anda üld- ja erivolitusi. Sama seaduse § 65 lg 1 kohaselt on Rahandusministeeriumi valitsemisalas valitsuse finants- ja ressursihalduspoliitika ning riigi eelarvepoliitika kavandamise koordineerimine ja elluviimine, maksu ja tollipoliitika kavandamine ja elluviimine. Vabariigi Valitsuse seaduse § 2 p 2 alusel kuulub R valitsemisalasse x. KrMS § 140 kohaselt menetleja võib määrusega kuulutada tagaotsitavaks kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tsiviilkostja või tunnistaja kes ei ole kutse peale ilmunud käesoleva seadustiku §-s 170 nimetatud mõjuva põhjuseta ja kelle asukoht ei ole teada, ning kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoiduva süüdimõistetu. KrMS § 212 lg 2 p 3 kohaselt toimetab kohtueelset menetlust x maksualases ja tollieeskirjade rikkumise kuritegudes. KrMS § 211 lg 1 kohaselt kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused. KrMS § 211 lg 2 kohaselt Kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud.

44 (52)

1-11-11841 Seega sisuliselt kohtueelse menetluse käigus tõendusteabe kogumiseks vajalikke toiminguid, mille hulka kuulub ka kahtlustatava tagaotsimine, mida tehakse kahtlustatava süüstavate asjaolude väljaselgitamise eesmärgil, ei saa pidada sellisteks toiminguteks, mis annavad kannatanule teadmise nii tekitatud kahjust kui ka kahju tekitaja isikust. Seega kohtu hinnangul pelgalt kahtlustatava staatus ei anna alust teha tõsikindlat järeldust sellest, et kuriteos kahtlustatav ongi tegelikult käsitletav kahju tekitajana ning sellest tulenevalt ei anna ka kahtlustatava tagaotsitavaks kuulutamine piisavat alust TsÜS § 150 lg 1 märgitud aegumise kohaldamiseks. Käesolevas asjas on kohtueelne menetlus ning sellele eelnenud maksumenetlus olnud pärsitud seetõttu, et dokumentide saamine OÜ x oli raskendatud. Nii on kohtuistungil väidetud tunnistajate K T, S E, T H poolt, et kontoris üleujutuse käigus said raamatupidamise dokumendid kahjustada. Raamatupidamisarvestuses näidatud tehingupartnerite poolt ei olnud dokumente esitada, kuivõrd äriühingud ei olnud tehinguid teinud, mistõttu tuli kuriteoga seotud asjaolud ning riigile tekitatud kahju suurus tuvastada läbi kolmandate isikute. Analoogiliselt 7.12.2012 lahendi nr 3-1-1-106-12 punktis 14 märgitule, sai kannatanu (läbi x) nii kahjust kui ka kahju tekitanud isikust faktiliselt teada alles 26.07.2011, s.o kriminaalasja kohtueelse menetluse lõpuleviimisel, mil kannatanul tekkis KrMS § 224 lg 2 kohaselt võimalus tutvuda kriminaaltoimikuga ja teha sealt selge järeldus kuriteoga tekitatud kahju suuruse ja konkreetse isiku osas. Nimetatut on kinnitanud ka prokurör ning tõendanud hageja (koopia toimiku kirjest tutvumise kohta- 10.02.2012 hagi tervikteksti lisa 1). Kohtul puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et süüdistatav ega ka kaitsja oleks osutanud ühelegi faktile, mis kinnitaks, et just x kui kannatanu sai nii kahjust kui ka kahju tekitajast s.o isikust, kelle vastu on võimalik kahjunõue esitada, teada varem. Seega tuleb kannatanu nõuete puhul aegumise tähtaja alguseks lugeda kriminaaltoimikuga tutvumise aega. 7.12.2012 lahendi nr 3-1-1-106-12 punktis 15 toodu kohaselt TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi teise lõike punkti 4 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud ka avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. Avaldusena TsÜS § 160 lg 2 p 4 mõttes on käsitatav ka kriminaalasja kohtueelses menetluses uurimisasutusele või prokuratuurile esitatud tsiviilhagi (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. juuni 2012. a otsus asjas nr 3-2-1-88-12, p 12 ja 25. veebruari 2009. a otsus asjas nr 3-2-1-149-08, p-d 10-11 ning Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. novembri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-58-07, p 10). Seejuures peatub kannatanu nõude aegumine TsÜS § 160 lg 2 p 4 kohaselt juba tsiviilhagi esitamisega kohtueelsele menetlejale (uurimisasutusele või prokuratuurile). Seega nõude aegumise seisukohalt ei oma tähtsust millal prokuratuur tsiviilhagi koos süüdistusaktiga (üldmenetluses) või koos kriminaaltoimikuga (lihtmenetlustes) kohtusse saadab. Ülaltoodult lähtuvalt leiab kohus, et hagiavaldus Veljo Jõgiste vastu pole esitatud aegunult. Alljärgnevalt analüüsib kohus hagi nõude suurust ja tema õiguslikku põhistust: Tsiviilhagi esitamise ajahetkel lähtus kannatanu õigusest ja kohustusest sisse nõuda kahju, mis sisaldab täielikult väärtuseks muutunud maksunõuet koos sinna juurde kuuluvate intressidega, mille osas ei olnud maksukorralduse seaduses ettenähtud piiranguid. Ehkki esmase hagi esitamise ajal ei olnud kahjunõude esitamisel intressi arvestuses piiri, esitas kannatanu hagi täpsustuse 10.02.2012 kehtiva õigusliku regulatsiooni kohaselt, võttes arvesse siis ka alates 01.01.2011 jõustunud MKS § 119 lg

45 (52)

1-11-11841 1 p 5 sätestatu kohaselt sõnastuses: Intressi arvestamine peatub kui intressisumma ületab selle arvestamise aluseks oleva maksunõude. Maksunõue, mis tekkis õigusvastase teo toimepanemise tagajärjel oli hagi esitamise ajaks muutunud väärtusetuks, kogusumma on 1 523 761 krooni/ 97 386, 08 eurot. Seega leidis kannatanu, et õiglane on nõuda maksukuriteo toimepannud isikutelt intresse mitte suuremas summas, kui seda on hagis näidatud põhivõlg ning ei nõua seda suuremas osas, kui on põhivõlg, s.o intress kokku summas 97 386, 08 eurot millise seisukohaga kohus nõustub. Riigikohus 28.01.2008 lahendis nr 3-1-1-60-07 otsuse punktis 32 sedastas: Kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi lahendamisel on oluline silmas pidada, et nn kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise hagi ei ole materiaalõiguslikult iseseisev nõue. Isiku mingi teo lugemine kuriteoks on üksnes karistusõiguslik hinnang teole, mitte uus iseseisev tegu, millest tekiks eraldiseisev tsiviilõiguslik nõue. Tsiviilõiguslikult ei mõjuta kriminaalasjas tehtud otsus seega tsiviilkohtumenetluses nõudele antavat kvalifikatsiooni. Tsiviilõiguslik vastutus saab jätkuvalt põhineda esmajoones lepingu rikkumisel või deliktil. (Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. mai 2005. a otsus asjas nr 32-1-41-05 - RT III 2005, 17, 181, p 19.) Kriminaalkolleegium märgib, et kriminaalasjas, kus on esitatud hagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõudes, peab kohus andma tuvastatud faktilistele asjaoludele paralleelselt nii karistusõigusliku kui ka tsiviilõigusliku hinnangu. Teatud juhtudel on kahju hüvitamise küsimuse otsustamiseks vaja tuvastada täiendavalt asjaolusid, millel isiku käitumise karistatavuse seisukohalt tähtsust ei ole. MKS § 32 sätestab, et maksuvõlg käesoleva seaduse tähenduses on maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress. Kolleegium on ülalviidatud antud lahendis asunud selgele seisukohale, et kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitamisel, ei saa maksuhaldur kannatanuna tugineda MKS §-le 41 ning et kannatanu saab ja võib hagi esitada, deliktiõiguse alusel. Kohtu hinnangul kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi ei tuginegi MKS §-le 41 vaid on koostanud hagi RK juhiseid järgides tsiviilõigusliku kahju tuletades deliktiõiguslike sätete alusel. Veel kord pöördudes Riigikohtu 28.01.2008 lahendi nr 3-1-1-60-07 poole, siis punktis 42 on sedastanud järgmist: Äriühingu juhatuse liikme vastutust äriühingu võlausaldaja ees on käsitletud näiteks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 6. mai 2003. a otsuses asjas nr 32-1-45-03 (RT III 2003, 18, 173), 22. septembri 2005. a otsuses asjas nr 3-2-1-79-05 (RT III 2005, 28, 293) ja 25. aprilli 2007. a otsuses asjas nr 3-2-1-30-07 (RT III 2007, 19, 158). Viidatud lahenditest tuleneb seisukoht, et enne 1. juulit 2002 kehtinud äriseadustiku § 187 lg 2 või § 315 lg 2 kohaselt on äriühingu võlausaldajal isiklik nõue äriühingu juhatuse liikme vastu juhul, kui võlausaldaja tõendab, et tal on täitmata jäänud nõue äriühingu vastu (kahju). Võlausaldaja peab tõendama ka, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustust äriühingu ees ning võlausaldaja kahju on tekkinud nimelt juhatuse liikme kohustuse rikkumise tõttu (põhjuslik seos). Juhatuse liige peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei ole kohustuste rikkumises süüdi. Samas on tsiviilkolleegium selgitanud, et äriühingu juhatuse liige võib siiski vastutada ka otse äriühingu võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo. Selleks võib olla ka seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et äriühingu võlausaldajal ei tekiks kahju.

46 (52)

1-11-11841 Riigikohus on oma 23.03.2011 lahendi nr 3-1-1-6-11 punktides 15.1- 15.11 korranud millisel juhul saab tsiviilhagi esitada ning milliseid asjaolusid tuleb kahju tuvastamisel arvesse võtta. Nii on kolleegium otsuse punktis 15.1 sedastanud: juhatuse liikme poolt äriühingu deklareerimiskohustuse rikkumisega tekitatud kahju saab väljenduda eeskätt 1) riigi maksunõude muutumises täielikult või osaliselt mittesissenõutavaks sel ajal, mil maksuvõla sissenõudmine deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu viibis; 2) maksuintressis, arvestatuna maksuvõla sellelt osalt, mis oleks olnud maksukohustuse tekkimise ajal äriühingult sissenõutav, tingimusel, et intressisummat pole äriühingult võimalik sisse nõuda ja 3) kahju suuruse kindlakstegemise ja selle sissenõudmisega seotud mõistlikes kuludes. Selleks, et tuvastada riigi kahju, mis seisneb maksunõude muutumises täielikult või osaliselt mittesissenõutavaks (väärtusetuks) sel ajal, mille jooksul maksuvõla sissenõudmine deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu viibis, tuleb toimida järgmiselt. Maksuvõla osast, mis õnnestunuks riigil äriühingult viimase majanduslikku olukorda arvestades reaalselt sisse nõuda siis, kui riik oleks maksunõudest teada saanud maksukohustuse tekkimise ajal, tuleb lahutada maksuvõla osa, mis õnnestu(nu)ks riigil äriühingult sisse nõuda pärast maksunõudest tegelikku teadasaamist maksu- või kriminaalmenetluses. (Vt otsus asjas nr 3-1-1-60-07, p-d 4547.) Seega otsustamaks deklareerimiskohustust rikkunud äriühingu juhatuse liikme vastu TsK § 448 lg 1 alusel esitatud riigi kahjunõude põhjendatuse üle, tuleb muu hulgas tuvastada nii varjatud maksukohustuse sissenõutavus selle tekkimise ajal kui ka see, et maksunõude täitmine ei ole maksunõude ilmsikstulekul enam täielikult või osaliselt võimalik (näiteks äriühingust maksumaksja lõppemise, tema maksevõimetuse või maksuvõla aegumise tõttu) (samas, punkt 54). Seega, on kriminaalasjas tsiviilhagi esitamise aluseks märgitud kahju hüvitamist puudutavad tsiviilõiguslikud sätted tsiviilhagiga ei nõuta maksuvõla tasumist vaid riigile tekkinud kahju, millisteks on VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et perioodil, mil esitati valeandmetega deklaratsioone, oli äriühingul küllaldaselt vara mis on tõendatud dokumentaalsete tõenditega. Nii oli 10.04.2002-26.05.2006 OÜ x omandis 365306

Pärnu maakonna kinnisasi x 80801:001: 0471 x, x vald, x küla, x, 18.12.2001-16.10.2006 oli OÜ x omandis 1107206 11072 x maakonna Kinnisasi x 56801:004:0031 x, x vald,x küla, x .Perioodil 05.12.2001-12.10.2006 oli OÜ x omandis2295806 22958 x maakonna kinnisasi x-x 56801:005:0059 x, x vald, x küla, x-x x – x 56801:005:0060 x, x vald, x küla, x-x x - x 56801:006:0133 x,x vald, x küla, x-x, 15.07.2003-23.05.2006 oli OÜ x omandis 2656706 26567 x maakonna Kinnisasi x 86301:004:0131 x, x vald, x küla. Vastavalt Pärnu Maakohtu 05.02.2007 määrusele tsiviilasjas nr 2-1364/2005, on OÜ x pankroti pesasse on vara müügist laekunud kokku 885 524,20 krooni s.o 56595.31 €. Perioodil, mil esitati valeandmetega deklaratsioone ka käibevara näol, mille arvelt saanuks maksuhaldur oma nõuded rahuldada, kui oleks teadnud, et äriühingu poolt esitatakse valeandmetega maksudeklaratsioone. Nimetatut tõendavad pangakontodel toimunud liikumised Nimelt laekusid x pangakontole 2005.aastal järgmised summad: 03.01.2005 x 33822, 46 krooni, 07.01.2005 AS x 62 248, 78 krooni, 24.01.2005 AS x 368 349, 98 krooni, 27.01.2005 x AS 18 843, 66 krooni, 27.01.2005 OÜ x 73 331, 33 krooni, 01.02.2005 x AS 2 265, 46 krooni,03.02.2005 AS x 451 100, 60 krooni, 09.02.2005 OÜ x 107 402, 42 krooni, 11.02.2005 OÜ x 49 560, 00 krooni, 15.02.2005 AS x 330 451, 45 krooni, 16.02.2005 OÜ x 82 509, 61 krooni, 21.02.2005 AS x 472 267, 58 krooni, 22.02.2005 OÜ x 156 115, 64 krooni, 02.03.2005 AS x 561 870, 43 krooni. 02.03.2005 x AS 38 924, 80 krooni, 04.03.2005 AS x 704 568, 63 krooni, 09.03.2005 OÜ x 390 015, 84 krooni, 10.03.2005 AS x 29 101, 40 krooni, 14.03.2005 OÜ x 60 806, 90 krooni, 14.03.2005 OÜ x 532 431, 57 krooni, 14.03.2005 AS x 389 870, 42 krooni , 15.03.2005 OÜ x 86 285, 50 krooni, 17.03.2005 OÜ x 124 963, 89 krooni, 17.03.2005 AS x 160 252, 80 krooni, 18.03.2005 OÜ x 116 183, 27 krooni, 21.03.2005 AS x

47 (52)

1-11-11841 139 314, 40 krooni, 23.03.2005 AS x 238 712, 65 krooni,23.03.2005 AS x 194 514, 70 krooni, 29.03.2005 OÜ x 114 226, 95 krooni, 29.03.2005 OÜ x 80596, 00 krooni, 29.03.2005 AS x 68 403, 80 krooni, 29.03.2005 x OÜ 1650, 28 krooni, 30.03.2005 AS x 457 507, 24 krooni, 31.03.2005 AS x 44 247, 10 krooni, 31.03.2005 intressid 368, 58 krooni, 01.04.2005 x AS 33 646, 50 krooni , 04.04.2005 OÜ x 279 408, 06 krooni, 04.04.2005 AS x 112 084, 54 krooni, 04.04.2005 AS x 30 324, 50 krooni, 05.04.2005 AS x 33 665, 20 krooni, 06.04.2005 AS x 232 762, 20 krooni, 07.04.2005 OÜ x 280, 27 krooni, 11.04.2005 AS x 132 041, 90 krooni, 12.04.2005 AS x 233 267, 30 krooni, 14.04.2005 AS x 32 317, 50 krooni, 15.04.2005 AS x 140 622, 70 krooni, 15.04.2005 OÜ x 67 591, 40 krooni, 18.04.2005 AS x 98 165, 00 krooni, 19.04.2005 AS x 28 089, 40 krooni, 21.04.2005 AS x 64 253, 10 krooni, 21.04.2005 AS x 2 761, 61 krooni, 22.04.2005 AS x 152 120, 76 krooni, 27.04.2012 AS x 83 408, 70 krooni, 03.05.2005 AS x 38 432, 50 krooni, 04.05.2005 AS x 42 127, 13 krooni, 05.05.2005 AS x 66 836, 10 krooni, 30.06.2005 intress 212,15 krooni, 08.07.2008 OÜ x 82 600, 00 krooni, 30.09.2005 intress 29, 73 krooni Seega oli ülanimetatud tõendite pinnalt käibevara 2005 a kokku summas 9 049 134, 37 krooni s.o 578 345, 09 €. Kogu OÜ x vara väärtus 2005.aastal oli seega 56 595, 31€ + 578 345, 09 € = 634 940, 40 €. Kohtuliku uurimise käigus pole kaitsja ega süüdistatav esitanud tõendeid ega vastuväiteid OÜ x vara väärtuse osas 2005.aasta kohta. Seega on tõendatud, et äriühing ei olnud varatu ajal, mil esitati valeandmetega maksudeklaratsioone. Maksuhaldur sai varjatud maksunõudest teada 23.06.2010 a ajast kui süüdistatavale esitati kahtlustus. Seega on tuvastatud, et OÜ x oli selleks hetkeks muutunud maksujõuetuks. Nimetatud asjaolu on tõendatud 19.12.2005 Pärnu Maakohtu kohtumäärusega nr 2-1364/2005 kui kuulutati välja OÜ x pankrot. 02.02.2007 Pärnu Maakohtu kohtumäärusega nr 2-05-21414 OÜ x pankrot lõpetati ja 21.03.2007 kustutati OÜ x äriregistrist. Seega maksunõudest teadasaamise hetkel, ei olnud maksuhalduril võimalik oma nõuet realiseerida maksumenetluse ega haldusmenetluse raames, sest maksunõue oli muutunud väärtusetuks. Kohtuistungil ei kaitsja ega süüdistatav ei ole tõendanud vastupidist samuti pole hagile sisuliselt vastu, vaid vaidlus puudutas ainult hagi aegumist. Alljärgnevalt kohus tuginedes Riigikohtu lahendile 23.03.2011 nr 3-1-1-6-11, milles on ära toodud tsiviilõigusliku kahju arvestamise skeem tuleb kohtul antud kriminaalasjas tsiviilhagi lahendamise käigus võrrelda varjatud maksunõude tekkimise ajal äriühingu majanduslikku olukorda maksunõude suurusega, s.o tsiviilhagi kogusummast tuleb lahutada vara, mis äriühingul oli olemas maksunõude tekkimise hetkel. Seega kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud 97 386, 08 € koos intressiga on 194 772, 16 €, seega varade väärtus 0 € = 97 386, 08 €. Kui võrrelda äriühingu vara väärtust, mille suuruseks 2005.aastal oli kokku 634 940, 40 € (s.o registervara väärtus 56 595, 31 € + pangakontole laekunud käibevara summas 578345, 09 €) esitatud kahjunõude suurusega, siis ületas äriühingu vara väärtus summas 634 940, 40 € väärtusetuks muutunud maksunõuet (s.o nõuet ilma intressita) summas 97 386, 08 € kokku 537 554, 32 € võrra (634 940, 40 – 97386, 08) väärtuseks muutunud maksunõuet (s.o. nõue koos intressiga) summas 194 772, 16 € kokku 440 168, 24 € võrra (634 940, 40194772, 16) Seega kohtu hinnangul maksuhaldur saanuks oma maksunõude realiseerida täies ulatuses, juhul, kui tal olnuks õigeaegselt teave toimepandud maksuõigusrikkumises ja seda muuhulgas ka ilma äriühingu registervarasid realiseeritama.

48 (52)

1-11-11841 Järgnev tehe kahjunõude esitamise suuruse võimalikkuse kohta: varjatud maksunõude kogusuurusest summas 194 772, 16 (põhivõlg 97 386, 08 € + seadusjärgne intress 97 386, 08 €) tuleks lahutada võimalik kättesaadav osa (antud juhul on ülalmärgitud eelduste kontrollist tulenevalt, lahutatavaks arvuks 0 sest äriühing oli maksuotsuse koostamise hetkeks varatu) summas 0 €, ning matemaatilise tehte vastus on 194 772, 16 € tähendab hagi suurust, mida kahju tekitajalt välja mõista Kohus ülalpool analüüsi tulemusena leidis, et kannatanu tsiviilhagi põhivõla ja intressi osas on põhjendatud ning tuleb välja mõista kuriteo toimepannud isikult. Menetlusaja mõistlikkuse hindamine. Veljo Jõgistele on heidetud ette tegusid, mis hõlmavad ajavahemikku 2005 a jaanuar kuni 2005 a aprill. Kohus kohtuotsuse resolutiivosa kuulutab 28.01.2013 a seega ajavahemik teo toimepanemisest kuni kohtuotsuse kuulutamiseni on möödunud pea 8 aastat. KarS § 81 lg 1 p 2 kohaselt süütegu aegub teise astme kuriteo toimepanemisest 5 aasta jooksul ning lg 6 kohaselt isikut ei tohi kuriteotoimepanemises süüdi mõista ega karistada kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumisest on möödunud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud 5 aasta võrra pikem aeg s.t 10 aastat. Seega nimetatud kuriteo toimepanemisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni on 10 aastat absoluutne aeg ning menetlus tuleks lõpetada. Kuna tegemist on pikaajalise menetlusega siis kohus omal initsiatiivil alljärgnevalt analüüsib kas on võimalik mõistliku menetlusaja möödumisega seotud õigusjärelmite kohaldamist kriminaalmenetluses. Selleks peab kohus analüüsima järgmisi asjaolusid, kohtuasja keerukust, kaebaja käitumist menetluse ajal, samuti asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumist ja selle olulisust, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta menetlusaja mõistlikkuse nõuet ega selle rikkumise õiguslikke järelmeid. Samas on KrMS § 2 p 2 kohaselt kriminaalmenetluse allikaks ka Eesti Vabariigile siduvad välislepingud. 13.03.1996 a võttis Riigikogu vastu „Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni“, seega on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni näol tegemist Riigikogus ratifitseeritud välislepinguga, millel on prioriteet Eesti seaduste või muude aktide suhtes. EIOK art 6 lg 1 esimene lause sätestab, et igaühel on oma tsiviilõiguste ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul. Seega kui kohus leiab, et süüdistatavate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud, kõiki asjaolusid kaaludes on võimalik kriminaalmenetlus määrusega otstarbekuse kaalutlusel lõpetada või teha õigeksmõistev otsus, või arvestada mõistliku aja ületamist karistuse mõistmisel. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt hakkab kriminaalasjas menetlusaja pikkuse mõistlikkuse hindamine kulgema sellest aja hetkest kui isikutele on esitatud kahtlustus. Veljo Jõgiste’le on esitatud kahtlustus 23.06.2010 a. Kohtu hinnangul sellest hetkest mõjutab kriminaalmenetlus oluliselt isiku olukorda, mil uurimisorganid rakendavad isiku suhtes kuriteokahtluse kohta tõendite kogumiseks meetmeid, millega sekkutakse isiku teadmata tema eraellu. Seega, et teha otsus kas menetlusaeg on süüdistatavate suhtes on olnud mõistlik tuleb kaaluda, kas kriminaalasi on olnud keerukas, milline on olnud eeluurimise ajal ja kohtumenetluses süüdistatava käitumine ning kuidas on uurimisorganid menetlust läbi viinud.

49 (52)

1-11-11841 Hinnates kriminaalasja keerukust leiab kohus, et tegemist on keskmise keerukusega kriminaalasjaga, mis koosneb 7 köitest. Selleks, et süüdistatava Veljo Jõgiste suhtes teostatud uurimistoimingud käibedeklaratsioonide esitamisel x le oleksid vastanud tegelikkusele või mitte oli vajalik teostada terve rida tsiviilõiguslikke tehinguid, s.o näilikkuse või mittenäilikkuse kontrollimist, samuti oli vajalik analüüsida OÜ x 2005 a jaanuari kuni 2005 a aprillis esitatud käibedeklaratsioonide sisu ning sellega seotud teiste juriidiliste isikute majandustegevust. Eeluurimise käigus on välja selgitatud kolmandate isikute kaudu, et OÜ x poolt on väljastatud mitmesuguseid metsamaterjalide müügi arveid, seega oli vajadus kindlaks teha kas käibedeklaratsioonides on esitatud maksuhaldurile valeandmeid või mitte. Kriminaalasja materjalidega tutvumisel ei nähtu, et süüdistatav ja tema kaitsja oleks kasutanud kaitsetaktikat, mille eesmärgiks võiks pidada kohtumenetluse venitamist. Samas aga vaagides, kas käesoleva kriminaalasja menetlemiseks mõistlik aeg on juba möödunud leiab kohus järgmist: Hinnates seda, mis on süüdistava jaoks seoses väidetavalt aastatel 2005 jaanuar kuni 2005 aprill toime pandud tegude menetlemisega kaalul, tuleb märkida, et isiku käitumisest senises menetluses võib järeldada, et süüküsimuse kiire lahendamine ja tuleviku osas ebamäärase olukorra lõppemine pole olnud Veljo Jõgiste jaoks esmatähtis. Nii 06.01.2006 a kutsuti Veljo Jõgiste menetlustoimingute teostamiseks x Lääne talitusse kuhu Veljo Jõgiste ei ilmunud. Samuti ei teatanud mitteilmumise põhjustest. Kutsed viidi x töötajate poolt Veljo Jõgiste sissekirjutusjärgsele aadressile x Maakond x vald x 4 ning Veljo Jõgiste elukaaslasele T P kuuluva korteri aadressile x linn x x-xx. Korduv kutsega 09.01.2006 a kutsuti Veljo Jõgiste menetlustoimingute teostamiseks x Lääne talitusse kuhu Veljo Jõgiste ei ilmunud. Samuti ei teatanud mitteilmumise põhjustest. Kutsed viidi x töötajate poolt Veljo Jõgiste sissekirjutusjärgsele aadressile x Maakond x vald x 4 ning Veljo Jõgiste elukaaslasele T P ’le kuuluva korteri aadressile x linn x x-xx. Lisaks sellele saadeti väljastusteatisega kutsed Veljo Jõgistele tema rahvastikuregistrijärgsele aadressile x maakond x x 4 veel 07.02.2006 a ja 02.03.2006 a, kus mõlemad tagastati kuna kutseid ei olnud võimalik adressaadile edasi toimetada kuna korteri ust ei avatud. Veelkord 08.02.2006 a saadeti Veljo Jõgistele väljastusteatisega kutse aadressile x x x-xx, kutset polnud võimalik taas üle anda. Veljo Jõgiste naabritega vesteldes selgus, et isik oli lahkunud oma kodust alates 31.12.2005 a ega pole tagasi saabunud. 27.03.2006 a x määrusega kuulutati isik tagaotsitavaks. 04.04.2006 a Pärnu Maakohtu määrusega taotleti vahistada kahtlustatav Veljo Jõgiste ning peale isiku kinnipidamist kohustati toimetada Veljo Jõgiste eeluurimiskohtuniku juurde küsitlemiseks. 07.04.2006 a koostati Veljo Jõgiste suhtes Euroopa vahistamismäärus. 14.06.2010 a Veljo Jõgiste peeti kinni x Kuningriigis ning seejärel toimetati Eesti Vabariiki, kus eeluurimiskohtuniku juures 23.06.2010 a jäeti isik vahi alla. 25.06.2010 a esitas Veljo Jõgiste taotluse tõkendi muutmiseks kautsjoni vastu ning samal päeval Pärnu Maakohtu määrusega asendati tõkend vahistamine Veljo Jõgiste suhtes 250 000 krooni suuruse kautsjoni vastu. Alates sellest hetkest ei tekkinud kohtul mingisuguseid probleeme kriminaalasja kohtuliku arutamisega. Seega ülalnimetatust nähtub, et ajavahemikul 2006 a kuni kautsjoni kohaldamiseni on Veljo Jõgiste pigem astutud samme, et kriminaalmenetlusest tingitud ebakindla olukorra lõppemist edasi lükata. Seda seisukohta kinnitab ka kaitsja ja prokuröri vaheline kirjavahetus, kus kaitsja (I kd tl 46) oma pöördumises prokuratuuri, seab tingimuse, et rahuldavate tingimuste korral on Veljo Jõgiste nõus ilmuma uurimistoimingutele. Kohtu hinnangul selliste nõudmiste esitamine riigile on lubamatu ning riik taolisele survele ei pea alluma. Seetõttu ei saa asja võimalik olulisus süüdistatava jaoks käesoleval juhul

50 (52)

1-11-11841 anda alust väiteks, et riik oleks pidanud senises menetluses üles näitama erilist kiirust. Kõik vajalikud toimingud mis olid suunatud Veljo Jõgiste kutsumiseks selgituste andmiseks oli tehtud. Samuti tuleb arvestada, et süüdistatav on olnud vahi all 14.06.2010 kuni 25.06.2010 a s.o 12 päeva ning 25.06.2010 a kohtumäärusega asendati tõkend vahistamine kautsjoniga ning isik on kuni tänaseni vabaduses. Kohus leiab, et süüdistatava pikemajaline viibimine vahi all on asjaolu, mis inimõiguste kohtu praktika kohaselt nõuab kriminaalasja kiireks lahendamiseks ning erilise hoolikuse ilmutamist. Seega leiab kohus, et isiku enda tegevusetuse tõttu ei ole mõistliku menetlusaja võimalik riive sedavõrd intensiivne, et see annaks piisava aluse Veljo Jõgiste süüdistuses toodud tegudes mõistliku menetlusaja möödumise tõttu õigeks mõista või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada, samas leiab kohus, et karistuse mõistmisel on alust karistust kergendada ja jätta rahaline karistus KarS § 73 lg 1 alusel tingimisi kolme (3) aastase katseajaga täitmisele pööramata, kui isik ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Õigusvastasus KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistanud käesoleva seadustiku, muu seaduse või rahvusvahelise konventsiooniga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Süüdistatav ja kaitsja süüdistatavatele etteheidetavate süütegude osas õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule eraldi esile ei toonud, samuti ei tuvastanud kohus selliseid asjaolusid kohtumenetluse käigus. Seega tuleb süüdistatavale Veljo Jõgistele süüdistuses KarS § 386 lg 1 (alates 15.03.2007 KarS § 3891lg 1 tunnustele vastava koosseisuspärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. Süü KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus e isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et süüdistatav Veljo Jõgiste olles OÜ x majandustegevust juhtiv isik esitas maksuhaldurile valeandmeid mistõttu tasumisele kuuluv maksusumma oli väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ja mille tulemusel jäi maksudena laekumata riigile 1 524 981 krooni. Selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt menetlusalusele isikutele Veljo Jõgistele normatiivse süü KarS § 386 lg 1 (alates 15.03.2007 KarS § 3891lg 1) tunnustele vastava kuriteo toimepanemises. Seega on süüdistatav ülalnimetatud tunnustele vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises süüdi.

51 (52)

1-11-11841 Karistus KarS § 56 lg. 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus kriminaalasjas väärtusotsustus, mis on suunatud nii inimese kui ka korrastatud ja turvalise ühiskondliku elukorralduse terviku kaitsmisele. Süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel kriminaalasjas tuleb kaaluda nii süüdistatava huve kui ka õiguskorra kaitsmise huve. Süüdistatava huvide kaalumisel tuleb hinnata, kas tema süü temale etteheidetud koosseisupärases õigusvastases teos on tuvastatud ilma kõrvaldamata kahtlusteta. Nimetatud asjaolu tuvastamisel tuleb kaaluda õiguskorra kaitsmise huvisid ning leida seaduse poolt etteantud karistusraamidest sanktsioon, mis on proportsionaalne süüdistatava süüle tema poolt toimepandud teos ning motiveeriks süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega järgmisele ning enda tegevusega teiste isikute elu, tervise ja vara mitteohustamisele tulevikus. Seega on karistuse eesmärk lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Süüdistatav Veljo Jõgiste on varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud ühel korral. Süüdistatava karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 ja kergendavad asjaolud KarS § 57 mõttes puuduvad. Teo toimepanemisest on möödunud pea kaheksa aastat, isik uusi süütegusid toime pole pannud. Kohus leidis, et kohaldades EIOK art 6 lg 1 ja KarS § 56 sätteid ning kaaludes karistuse mõistmisel kõiki asjaolusid on otstarbekohane karistada isikut rahalise karistusega sanktsiooni alammäära lähedastes piirides jättes KarS § 73 lg 1 alusel karistus tingimisi kolme aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata, milline karistus kui õiguslik etteheide on ilmselt piisav motiveerimaks Veljo Jõgistet ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega järgimisele edaspidi ning kaitseb ühtlasi ka õiguskorda. Tõkend Süüdistatava Veljo Jõgiste suhtes kohaldatud 25.06.2010 Pärnu Maakohtu määrusega tõkend kautsjon summas 250 000 krooni (15 977.91 €) kooskõlas KrMS § 137 lg 7 p 1 kohaselt tagastada kautsjoni tasunud isikule. Igor Pütsep Kohtunik

52 (52)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.