Kohtulahend

Kriminaalasi nr 1-13-627 kannatanu Rimi Eesti Food AS (reg. kood 10263574, asukoht Kuressaares Kihelkonna mnt 3, volitatud esindaja Kaidi Juhandi) kasuks kahjutasu 19 (üheksateist) eurot 23 senti.

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-13-627 ning nõude liik – menetluskulu, maksja - J.B/:

- sundraha 240 (kakssada nelikümmend) eurot.

Kriminaalasi nr 1-13-627 varalist kahju 6,69 eurot. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, pani J.B toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karistuse liik ja määr: KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus kuus (6) kuud. KarS § 68 alusel eelvangistuses viibitud aeg kahtlustatavana kinnipidamisest 21.01.2013 – 23.01.2013, s.o. 3 päeva, arvata karistusaja hulka. Karistuse kandmise aja algust hakata lugema J.B kahtlustatavana kinnipidamisest 21.01.2013.a.

Süüdistatav J.B andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Tsiviilhagile vastuväited puuduvad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Tsiviilhagi: Asjas on esitatud Rimi Eesti Food AS poolt tsiviilhagisummale 19,23 EUR-i. Kohus peab põhjendatuks esitatud tsiviilhagi rahuldada (VÕS §-d 1043,1045).

Tõkend – J.B on uue kuriteo (süstemaatilised vargused) toimepannud lühikest aega peale kinnipidamiskohast vabanemist. J.B on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isik. Mõistetud karistuseks on vangistus. J.B on kahtlustatavana kinnipeetud. Eeltoodu annab alust kohtule kahtlustuseks, et vabaduses olles jätkab J.B kuritegude toimepanemist ning seetõttu on vajalik tema suhtes tõkendi kohaldamine, milliseks tõkendiks KrMS §-de 127 ja 130 alusel on põhjendatud valida vahistamine. Kuna oht jätkuvate kuritegude toimepanemisele J.B poolt on suur, siis tuleb J.B vahistada viivitamatult kohtusaalist. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos 1,5 palgaalammäära. Palgaalammääraks on 01.01.2013.a. 320 eurot ja seega on sundraha suuruseks 1,5x320=480 eurot. KrMS § 2565 lg2 kohaselt süüdimõistvata kohtuotsust tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lg1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus peab põhjendatuks vähendada sundraha suurust poole võrra, so. 240 euroni. KrMS 180 lg1 alusel kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdistatavalt sundraha väljamõistmisele riigituludesse.

Kriminaalasi nr 1-13-627 Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. Kaitsja Andres Tamm esitas kohtule kirjaliku taotluse riigiõigusabi tasu maksmiseks prokuratuuris kokkuleppemenetluse läbirääkimistel osalemise ja kohtulikus menetluses osalemise eest järgmiselt: kriminaalasjaga tutvumine, menetlusliigi valik, arutlus kaitsealusega, kokkuleppe sõlmimine prokuratuuris ja pooltund kohtus istungil – kokku 6 pooltundi ehk 6x16.00 eurot= 96 eurot, millele lisandub käibemaks. Tasu kokku koos käibemaksuga 115.20 eurot. Kohus peab kaitsja taotlust tasu arvestuse osas põhjendatuks. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav J.B on olnud pikemat aega töötu, ta on töötuna registreeritud. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. J.B-lt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 240.00 EUR-i. Kriminaalmenetluses peab isikule kaitsja olema määratud. J.B on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J.B võib vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda.

Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.