Kriminaalasi nr.1-12-12125
13:00 XXX asuvast garaažist oli garaaži sissetungimise teel varastatud TSA OÜ-le kuuluvad järgmised esemed: elektrilised plekikäärid Makita väärtusega 5500 krooni (351,51 eurot), elektridrell Makita väärtusega 1500 krooni (95,87 eurot), 2 tk elektrilist ketassaagi maksumusega 4000 krooni (255,65 eurot), akudrell Makita 2000 krooni (127,82 eurot), akuketassaag Makita maksumusega 2500 krooni (159,78 eurot), elektriline lõikemasin Metabo maksumusega 2000 krooni (127,82 eurot), elektriline tööstusföön Metabo maksumusega 2000 krooni (127,82 eurot), elektriline tikksaag Makita 1500 krooni (95,87 eurot). Varastatud oli ka spordikott väärtusega 150 krooni (9,59 eurot). Kotis olid väärtuseta ravimid ja spordikott Nike väärtusega 100 krooni (6,39 eurot). TSA OÜ-le tekitati kahju 1342,14 eurot. Isiklikult temale on tekitatud kahju 19,17 eurot. /tl 2, 3-5/; Tunnistaja VP`i ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et elab Keila linnas XXX. 08.10.2010.a. kella 12:00 ajal märkas kodus olles aknast meesterahvast, kes kiirel sammul kahe suure kotiga majast möödus. Mees suundus Opel Calibra juurde. Ta kirjutas ülesse sõiduki reg.nr XXX ning nägi, et auto juures seisis veel üks mees. Territooriumil ringi vaadates selgus, et ühte garaaži oli sisse tungitud, kuna garaaži ukse ees oli üks suur spordikott. See garaaž kuulus IS . Garaaži uks oli lukus. /tl 16-18/; Äratundmiseks esitamise protokolli koos fototabeliga, milles tunnistaja VP tundis fotolt nr 1 ära isiku, keda nägi Keila linnas XXX 08.10.2010.a. kella 12:00 paiku. Isik oli pikka kasvu, heledate juustega ning kandis kaasas kahte kotti ja liikus auto poole. /tl 20-23/; Tunnistaja SK`i ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 2010.a. kevadel ostis ta endale Opel Calibra ja registreeris ennast omanikuks. Teisi kasutajaid tehnilises passis ei olnud. Kuna auto oli vana ja lagunes, siis ta jättis selle seisma. Ta läbi tuttavate kuulis, et M.F soovib temalt autot rentida. Lepingut nad kirjalikult ei sõlminud. Leppisid suuliselt kokku, et tasub renditasu 1500 krooni kuus ja remondib autot. Auto oli Vjatšeslavi käes umbes 2 kuud. Tema nimele hakkasid tulema parkimistrahvid. Renti ta ka enam ei maksnud lõpus. 08.10.2010.a. tema koos Vjatšeslaviga varastamas ei käinud ja ta ei tea vargusest midagi. /tl 30-31/; Väljatrükki politseiandmebaasist seoses juhtumiga nr 2373100004943, millest nähtub, et 21.08.2010.a. juhtis sõidukit Opel Calibra reg.nr XXX M.F omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles varasemalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud läbinud kohustuslikku tehnoülevaatust, puudus esitamiseks mootorsõiduki omaniku poolt välja antud kirjalik volikiri. /tl 43/; Kahtlustatava M.F `i ülekuulamise protokolli, milles ta tunnistas oma süüd ja selgitas, et 08.10.2010.a. oli Keila linnas Xxx koos K.B-ga, kuhu läksid autoga Opel Calibra reg.nr XXX, mis oli renditud SK . Sõiduki parkis elumajade juurde parkimisplatsile ja jäi auto juurde. Romek läks garaažide juurde ning tagasi tulles olid tal käes kaks spordikotti. Sel hetkel ta ei teadnud, et ta varastamas käis. Romek ütles, et garaaži uks oli lahti olnud. Antud autoga jäi ta ka politseile vahele. Tänaseks on ta sõiduki viinud Emexsisse. /tl 33-35/; Kahtlustatava K.B `e ülekuulamise protokolli, milles ta tunnistas oma süüd ja selgitas, et ta ei mäleta kuriteo toimepanemist aga võis seda teha küll. 2010.a. tutvus ta Slavikuga, kes sõitis Opel Calibraga ning ta on sõitnud selle autoga kõrvalistujana. Teab, et sõiduk viidi Emexsisse. Antud garaažil oli võti ees ning tema lukustas garaaži peale seda, kui oli võtnud sealt erinevaid tööriistu. Osa tööriistu ta pakkis ära ja jäid sündmuskohale maha garaaži võti jäi tema kätte. Tööriistad müüsid koos Slavikuga maha. /tl 50-51/; Väljatrükki selle kohta, et sõiduauto Opel Calibra, reg nr XXX kuulub SK`le /tl 29/;
Kohus, kuulanud ära süüdistatavate süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on M.F-i ja K.B süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud. Kohus leiab, M.F-i käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja K.B käitumine on õigest kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava K.B isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist, karistusest kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavat on varem korduvalt karistatud ning momendil kannab Tallinna Vanglas karistust eelmise kohtu otsuse järgi. Isik omab elukohta. Süüdistataval tuleb tasuda menetluskulud ja tsiviilhagid. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et puudub alus süüdistatavale mõista karistuseks rahaline karistus ning süüdistatavale mõistetav isiku vabadust piirav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Kuna K.B pani kuriteo toime enne eelmist kohtuotsust, leiab kohus, et käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistuse võib lugeda kaetuks eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistusega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava M.F-i isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist, karistusest kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistataval on kindel elukoht. Süüdistataval tuleb tasuda menetluskulud ja tsiviilhagi. Isikut on varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et puudub alus süüdistatavale mõista karistuseks rahaline karistus. Kohus leiab, et M.F-ile tuleb karistuseks mõista lühiajaline vangistus. Kuna M.F pani kuriteo toime enne eelmist kohtuotsust, leiab kohus, et käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistuse võib lugeda kaetuks eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistusega, milline jäeti täitmisele pööramata. Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagid TSA OÜ summas 1342,16 eurot ja IS summas 19,18 eurot, mis on põhjendatud ja kuulub välja mõistmisele süüdistatavatelt VÕS § 1043 alusel, mis on õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik ehk kahju tekitaja peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest. Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kuna K.B ja M.F panid kuriteo toime enne eelmist kohtuotsust, leiab kohus, et sundraha neilt väljamõistmisele ei kuulu. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312, § 313, § 315, KarS § 74, VÕS § 1043 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada K.B KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja karistada 6 kuulise vangistusega. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 4 kuud.
KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus vangistus 4 kuud kui kergem karistus lugeda kaetuks 27.06.2012.a. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega mõistetud raskema karistusega vangistusega 2 aastat, liitkaristuseks lugeda vangistus 2 aastat ning karistuse kandmise alguseks lugeda 24. oktoober 2011.a. Tõkend – ei ole kohaldatud. Süüdi tunnistada M.F KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistada 6 kuulise vangistusega. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 4 kuud. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus vangistus 4 kuud kui kergem karistus lugeda kaetuks 24.10.2011.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud raskema karistusega vangistusega 1 aasta ning liitkaristuseks mõista vangistus 1 aasta. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mitte pöörata mõistetavat karistust täielikult täitmisele, kui M.F-i ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS §-le 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Katseajaks määrata M.F Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel arvestada M.F-ile määratud 2 aastase katseaja algust alates 24.10.2011.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista solidaarselt M.F-ilt ja K.B-lt tsiviilhagid: - TSA OÜ kasuks 1342,14 eurot (a/a XXXXXXXXX Danske Bank Eesti filiaal); - IS kasuks 19,17 eurot (a/a XXXXXXXX Danske Bank Eesti filiaal) Välja mõista M.F-ilt toimiku koopia tasu 0,45 eurot ja kaitsja tasu summas 134.40 eurot riigi tuludesse, millised kuuluvad tasumisele hiljemalt 23.11.2013.a. Välja mõista K.B-lt toimiku koopia tasu 0,45 eurot ja kaitsja tasu summas 153.60 eurot riigi tuludesse. millised kuuluvad tasumisele hiljemalt 23.11.2013.a. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. 10220034796011 SEB või 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteokantseleile. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Margot Mikler
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.