Kohtulahend

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule (Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja) kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

kohaselt on ta OÜ Filmilabor ainus juhatuse liige ning ainus selles äriühingus pidevalt tegutsev inimene. Seoses AS-ga Kanal 2 sõlmitud lepinguga oli tema tööülesandeks saate Reporter päevatoimetamine. Antti Oolo ütluste kohaselt allub päevatoimetajale terve toimetus, ta teeb valiku, millised uudised sel päeval kajastatakse, kes kui pika loo teeb, millal minnakse võttele, toimetab, otsustab, mis millal eetrisse läheb. Küsimusele, kas läbiotsimine oleks tulnud käesoleval juhul teostada kohtu määruse alusel, tuleb vastata eitavalt. Seaduses teatavate tunnustega isikutele tehtavad erandid ei ole seatud nende isikute hüvanguks või privileegiks. Need piirangud kannavad reeglina kõigi ühiskonnaliikmete põhiseaduslike õiguste tagamise eesmärki. KrMS § 91 sätestab läbiotsimise puhuks erandi üldisest notari- või advokaadibüroos, aga ka informatsiooni ajakirjanduslikul eesmärgil töötleva isiku juures. Notarid ja advokaadid valdavad oma tööülesannete tõttu informatsiooni, mis on seaduse kohaselt konfidentsiaalne. KrMS muudatuse ette näinud seaduse seletuskirja kohaselt (http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems&emshelp=true&eid=886980&u=20101215 145522) on ajakirjandusvabadus osa Põhiseaduse § 45 sätestatud väljendusvabadusest. Põhiseaduse § 45 kehtestab üldise nn negatiivse kohustuse mitte sekkuda väljendusvabadusse. Allikakaitse on ajakirjandusvabaduse üks põhitingimustest ja KrMS eriregulatsioon on kantud allikakaitse tagamise eesmärgist. Kohtu hinnangul KrMS § 91 lg 21 erisus teatavate kutse- ja tegevusalade esindajate suhtes lähtub nende isikute tööst ja on kohaldatav vaid nende tööga seoses. Seisukohta kinnitab ka advokatuuriseaduse § 43 lg 5, mille kohaselt advokaati ei või kutsetegevusest tulenevatel asjaoludel kinni pidada, läbi otsida ega vahistada, välja arvatud maa- või linnakohtu määruse alusel. Advokaadi kutsetegevusest tulenevatel asjaoludel ei või läbiotsida ka advokaadibürood, mille kaudu ta õigusteenust osutab. Eelviidatud seletuskirja kohaselt soovis seadusandja informatsiooni ajakirjanduslikul eesmärgil valdava suhtes viia regulatsiooni sarnaseks advokaatide ja notaritega. Asjaoludele, mis ei tulene isiku kutsetegevusest, eriregulatsioon ei laiene. Käesoleval juhul on nii Antti Oolo kui ka XXXandnud ütlused selles, et Anti Oolo omandas narkootilise aine isiklikuks tarbimiseks. Läbiotsimise seotust just nimelt XXXpoolt müüdud narkootikumidega märkis istungil ka tunnistaja XXX: „Ma ei tulnud looga seotud asju otsima, me otsisime XXXseotud asju“. Isegi kui KrMS § 91 lg 21 laieneks advokaadile, notarile ja informatsiooni ajakirjanduslikul eesmärgil töötlevale isikule igal juhul, eeldab regulatsiooni kohaldamine isiku avaldust eriregulatsiooni alla kuulumise ja selle kohaldamise soovi kohta. Oolo sellesisulist avaldust ei teinud. Kohtu hinnangul ei kuulu kutse- ja ametitegevuse tagatised isiku üldõiguste hulka, mida on kohustatud tutvustama menetleja. Neid peab vastavat ametit pidav isik ise teadma. 2.3 Prokurör on asunud seisukohale, et süüdistatava ütlused on vastuolulised ja tuleb tervikuna kõrvale jätta. Süüdistatav on kohtuistungil märkinud, et ütleb varasematest ütlustest lahti, kuivõrd tema suhtes on toime pandud menetlusnormide rikkumisi. Erinevates menetlusetappides antud ütluste diametraalse erinevuse korral tuleb tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta (RKKrKo 3-1-1-13-12). Käesoleval juhul ütlustes diametraalseid erinevusi ei ole. Süüdistatav on teo toimepanemise asjaolude kohta keeldunud kohtuistungil ütluste andmisest. KrMS § 294 p1 kohaselt kui süüdistatavat ei ole võimalik kohtuistungil ristküsitleda, võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel lubada esitada

tõendina süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi, kui süüdistatav keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast. KrMSKomm (Juura 2012) § 294 kohaselt on nimetatud säte oluline erand KrMS § 15 sätestatud tõendite kohtuliku uurimise vahendituse põhimõttest. Seega juhul kui isiku poolt kohtueelses menetluses ütluste võtmisel ei ole rikutud menetlusnorme määral, mis tingiks nende tõendina kasutamise lubamatuse, on kohtueelses menetluses antud ütlused kohtus ütluste andmisest keeldumise korral kasutatavad. Kaitsja ja Antti Oolo on seisukohal, et süüdistatava õigusi menetluses on rikutud, mistõttu ei ole eeluurimisel antud ütlused tõenditena lubatavad. Antti Oolo oleks tulnud üle kuulata juba algselt kahtlustatavana, mitte tunnistajana. Kahtlustatavana antud ütlused ei ole samuti lubatav tõend, kuna need on sisuliselt kopeeritud tunnistajana antud ütlustest ja kahtlustatava õigustest ei saanud Antti Oolo aru. Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu. On tõsi, et Antti Oolo kuulati 05. oktoobril üle tunnistajana, samas kui 10 grammi marihuaana ost on käsitletav suures koguses narkootilise aine omandamisena. Kahtlustamaks isikut kuriteo toimepanemises tuleb menetluse käigus välja selgitada, millise ainega on tegu ning milline oli omandatud aine kogus. Menetluse läbiviimise küsimustes üle kuulatud tunnistaja XXX, kelle ütluste kohaselt kuulas ta Oolo üle tunnistajana, kuna isik oli algselt allutatud menetlustoimingutele tunnistajana. Kahtlustavaks muutus ta pärast seda, kui oli valminud ekspertiisiakt, mille kohaselt oli tegemist narkootilise aine suure kogusega. Kohtu hinnangul on oluline, et isikule selgitati tunnistajana ülekuulamisel õigus keelduda ütluste andmisest, kui need ütlused võivad kuriteo toimepanemises süüstada isikut ennast. Nimetatu on ülekuulamise protokolli tunnistaja õiguste osas sõnaselgelt lahti kirjutatud. Samuti on lahti kirjutatud tunnistaja õigus taotleda, et ülekuulamise juures viibiks tema õiguste kaitseks advokaat. Antti Oolo on õiguste tutvustamise järel andnud ennastsüüstavad ütlused. Kahtlustatavana ülekuulamisel on Antti Oolole selgitatud KrMS kahtlustatava õigusi. Ülekuulamise juurde ta kaitsjat soovinud ning andis ka seal varasemaid ütlusi kinnitavad ennastsüüstavad ütlused. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-36-07 asunud seisukohale, et kaitseõiguse rikkumise korral isiku poolt tunnistajana antud ütlused on kasutatavad tõenditena üksnes siis, kui need langevad kokku muude samast isikulisest allikast pärinevate ütlustega ja sama tõendiallikas on neid hiljem kinnitanud menetlustoimingutes, mis on teostatud menetlusnorme järgides. Käesolevas asjas on andnud Antti Oolo nii tunnistajana kui ka kahtlustatavana ühesuguseid ütlusi, mistõttu on tema eeluurimisel antud ütlused tõendina kasutatavad. Oolo väidab, et ta ei saanud talle tutvustatud õigustest aru. Kohtul sellekohast kahtlust ei tekkinud. Menetluse käigu kohta üle kuulatud tunnistaja XXX andis ütlused selle kohta, et isikut üle kuulates laseb ta kõigepealt menetlusele allutatud isikul õigused läbi lugeda ning teatud faktid (mh õiguse mitte anda enda vastu süüstavaid ütlusi) kordab suuliselt üle. Tunnistaja XXX mäletamist mööda möödusid mõlemad ülekuulamised rahulikus ja sõbralikus õhkkonnas, Oolo puhul mingit ärevusseisundit ta ei mäleta. Oolo väliselt rahulikku käitumist kinnitas ka tunnistaja XXX. Antti Oolol on keskharidus, ta töötas saate Kanal 2 saate Reporter päevatoimetajana. Kohtu hinnangul on sellistele tunnustele vastav isik võimeline aru saama loetust ja räägitust. Võime toimuvast adekvaatselt aru saada ja kohaselt reageerida ilmnes Oolo puhul ka kohtuistungil tunnistajate ülekuulamise käigus. Tema oskus kuuldud informatsiooni analüüsida ning sellele koheselt reageerida on võrreldav keskmise kutselise menetlusosalisega.

2.4 Tunnistajatena üle kuulatud isikud XXX, XXX ning XXXolid antud kriminaalasja menetlemisega seotud isikud. Riigikohus on otsuses 3-1-1-42-05 selgitanud, et kriminaalasja uurimise käiku puudutavate küsimuste tõusetumisel võib tekkida vajadus kuulata nende asjaolude osas üle ka uurimisasutuse ametnik. Kokkuleppeliselt nimetatakse ka kriminaalasja uurimise käiku puudutavate asjaolude osas asetleidva menetleja ülekuulamist tunnistaja ülekuulamiseks, kuigi selle isiku ütlused ei kajasta tõendamiseseme asjaolusid § 62 mõttes (KrMSKomm § 66). Kuivõrd tunnistajad XXX, XXX ja XXX on üle kuulatud kaitsja poolt tõstatatud menetluse käiku puudutavate küsimuste selgitamiseks, on tegemist lubatava tõendiga. 2.5 Narkootilise aine suure koguse osas on tõenditena uuritud EKEI-s kohtutoksikoloogia eksperdina töötava Mailis XXX ütlusi ja sama isiku poolt väljastatud vastust Lõuna Ringkonnaprokuratuuri järelepärimisele. KrMS § 1091 lg 1 kohaselt on asjatundja füüsiline isik, kellel on eriteadmised, mida ta rakendab käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel ja korras, kuid keda ei ole kaasatud kriminaalmenetlusse eksperdina. Sama sätte lg 3 p 2 kohaselt asjatundja võib üle kuulata nende asjaolude kohta, mille osas ta oskab selgitusi anda oma eriteadmiste tõttu, kui see on vajalik tõendamiseseme asjaolude paremaks mõistmiseks. Asjatundja ütlus kuulub KrMS 3. ptk 7. jakku, mille pealkiri on „eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamine“. KrMS § 123 lg 1 kohaselt tõendamisel võib kasutada dokumenti, mis sisaldab teavet tõendamiseseme asjaolude kohta. Kaitsja on tõstatanud küsimuse sellest, et narkootilise aine suur kogus tulnuks välja selgitada ekspertiisi käigus. Riigikohtu poolt kohtasjas 3-1-1-68-08 käsitletu kohaselt on võimalik narkootilise aine suurt kogust tuvastada ainuüksi tunnistajate ütluste alusel. Riigikohtu otsuse 3-1-1-96-11 p 17 kohaselt võib üldjuhul narkootiliste ja psühhotroopsete ainete olemasolu tuvastada kõigi kriminaalmenetluses lubatud tõenditega, mitte üksnes eksperdiarvamusega.

Sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad lisa 1 kohaselt kuulub kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) I nimekirja.

kahtlustatavana antud ütluste kohaselt oli ta 03. oktoobril 2011 XXX käest ostetud kogusest jõudnud juba eelnevalt ühe korra suitsetada. Seega oli 03. oktoobril 2011 omandatud aine kogus veelgi suurem kui 8,4 grammi. Lisaks andis Antti Oolo välja veel 0,89 grammi 13 % THC sisaldusega marihuaanat, mis oli tal enda ütluste kohaselt säilinud eelmisest korrast. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt võiks sellest kogusest joobe saada isegi kaks inimest, sest 13% on üsna suur THC sisaldus. Kuigi tunnistaja XXX on andnud joobe tekkimiseks vajaliku koguse ülemise piirina 1 gramm, ei saa sellest kohtu hinnangul lähtuda. Selline kogus ainet joobe tekkimiseks võib tunnistaja sõnul kuluda isikul, kelle keha on suurema rasvasisaldusega, suitsetamisel oskamatu. Eelkõige peaks sellisel juhul olema kehva kvaliteediga marihuaana. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-121-06 kohaselt tuleb aine koguse hindamisel aluseks võtta keskmine, teatud määral narkootikumidega puutumuses olnud isik. Ekspertiisiaktist ja tunnistaja XXX ütlustest nähtuval oli käesoleval juhul aine kvaliteet väga hea. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastusest järelepärimisele nähtub, et keskmine marihuaana kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele isikule on 750 mg (0,75 g). Seega on kohtu hinnangul väljaspool kahtlust asjaolu, et 8,4 grammi 17% tetrahüdrokannabinooli sisaldusega ja 0,89 grammi 13 % tetrahüdrokannabinooli sisaldusega marihuaanast piisas joobe tekitamiseks rohkem kui kümnele inimesele. Kohtu hinnangul on KarS § 184 koosmõjus narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 põhiseadusega kooskõlas. PS § 23 lg-st 1 tuleneb karistusõiguses kehtiv määratletusnõue (nullum crimen nulla poena sine lege certa). Riigikohtu üldkogu on otsuse 3-4-1-16-10 punktis 50 asunud seisukohale, et selle põhimõtte kohaselt peab nii tegu, mille eest seadus karistuse ette näeb, kui ka karistus olema selgelt määratletud. Karistusnormi määratletus tagab selle, et igaühel on võimalik ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada. Karistusseadustik § 184 sätestab narkootilise aine suure koguse käitlemise karistatavuse. Suure koguse mõiste sätestab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 31 läbi asjaolu, et kogusest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kohtu hinnangul on nimetatu piisavalt selges määratletuse astmes ning tagab karistatava käitumise ettenähtavuse. Sama seaduse § 3 lg 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud. Erandid on tehtud vaid käitlemisele meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Erandite väline käitlemine on sõnaselgelt karistatav nii suures kui ka väikeses koguses (sama seaduse § 151). Millisest kogusest asendub üks süüteomenetlus teise menetlusega, ei ole kohtu hinnangul oluline seaduses sätestada.

3.4 Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ja puuduvad KarS

ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Antti Oolo ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja vältel toime tahtlikult uut kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p 2,7 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna järelevalve alla (Tartu mnt 85, 10115 Tallinn). KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Antti Oolot mitte tarvitama käitumiskontrolli ajal alkoholi ja narkootikume. KarS § 75 lg 2 p 7 alusel kohustada Antti Oolot käitumiskontrolli ajal mitte suhtlema narkootikume tarvitavate või käitlevate isikutega.

Ingrid Kullerkann kohtunik

Ain Kabal rahvakohtunik

Elve Kaas rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.