1-12-12136/6 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud Natalja Pastušenko ́le selles, et tema ajavahemikul 22.04.2010 kuni 12.10.2010 oma elukohas, aadressil xxx, tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitumise teel, paigaldades 2,5 mm2 ristlõikega kaabli trepikojas asuvast magistraalliinist korterisse, mööda arvestist, kasutas ebaseaduslikult Eesti Energia AS-ile kuuluvat elektrienergiat, millega tekitas Eesti Energia AS-ile kahju summas 379.88 eurot. Sellega pani Natalja Pastušenko toime KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so elektrienergia ebaseadusliku kasutamise võrku ebaseadusliku lülitumise teel. Kohtuistungil süüdistatav Natalja Pastušenko seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 25.10.2010 koostatud Eesti Energia AS’i kuriteoteatest koos lisadega ja 12.10.2010 koostatud olukorra fikseerimise aktist nr 097088 nähtub, et 12.10.2010 tuvastas elektrik, AK, et aadressil XXXtoimub elektrienergia ebaseaduslik kasutamine. Hoone trepikojas asuvast magistraalkarbist oli tehtud mõõtmata harund, mis suundus korterisse nr 14. Harund oli tehtud 2,5 mm2 ristlõikega kaabliga. Kaabel oli pingestatud koormusega 6,1A. Samuti puudus tarbimiseks õigust andev elektrileping ja elektrienergia tarbimine toimus ebaseadusliku otseühenduse teel e. mõõtmata ahelast. Ebaseaduslik tarbimine katkestati. AK fikseeris tuvastatud asjaolud kirjalikult aktis nr 097088. Ebaseadusliku kasutamisega põhjustatud kahju arvestuse aluseks on võetud majandus-ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007. määrusega nr 34 kinnitatud "Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise kord". Vastavalt nimetatud korra § 4 lg 3 tehakse arvestus juhul, kui võrguühenduse läbilaskevõimet määrav kaitseseade puudub, juhtme ristlõike järgi. Perioodil 22.04.2010 (eelmise ebaseadusliku tarbimise tuvastamine sellel objektil) kuni 12.10.2010 on tarbitud esitatud arvestuse kohaselt ebaseaduslikult elektrienergiat 3691 kWh, millega on Eesti Energia AS-le tekitatud kahju summas 5 943,79 krooni. Ülalkirjeldatud sündmus on juba kolmas järjestikune kuriteoepisood sellel tarbimiskohal - kuriteoepisoodid on tuvastatud 19.02.2009, 22.04.2010 ja 12.10.2010. /tl 1-9/ • 10.11.2010 koostatud tunnistaja AK ́i ülekuulamisprotokolli kohaselt töötab ta mõõteteenuste elektrikuna Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-s. 12.10.2010 kella 11:45 täites oma tööülesandeid nr. 10-228680, kontrollis elektri mõõtesüsteemi elamus asukohaga XXX ja avastas, et antud maja trepikojas asuvast magistraalkapist on veetud lisajuhe (juhe ristlõikega 2,5 ruutmillimeetrit) korterisse nr.14, hetkekoormus oli mõõdetud 6,1A (amprit). Elektrienergia tarbimine toimus ebaseadusliku otseühenduse teel e. mõõtmata ahelast, (juhe ei läbinud arvestit ja korteri kaitselülitit). Ühendasid juhtme magistraalahelast lahti ning demonteerisid juhtme. Tunnistaja fikseeris olukorra fotoaparaadi abil ning koostas akti nr. 097088, mis oli lisatud Eesti Energia AS-i avalduse juurde. Koputamise peale ust ei avatud. Lisas, et peale koputamist kadus lisajuhtmest koormus. /tl 11-13/ • 15.11.2012 koostatud kahtlustatava Natalja Pastušenko ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et aadressil XXX, elab umbes 2005.aastast koos elukaaslase BK. Seda korterit rendib Vasalemma Vallavalitsuselt rendilepingu alusel. 2005. aastal sõlmis elektrienergia kasutamise kohta lepingu Eesti Energia AS-ga. Mingi aja jooksul kasutas elektrienergiat seaduslikult. Seejärel, lülitati tal elektrienergia välja mittemaksmise tõttu. Firma esindajad tulid ja lõikasid maha juhtme, läbi mille ta energiat kasutas. Mõne aja pärast lülitas omavoliliselt selle juhtme tagasi ja jälle hakkas elektrienergiat kasutama. Kuid selle eest teda juba karistati kriminaalkorras. Pärast seda

firma esindajad lõikasid läbi juhtme, läbi mille ta elektrienergiat oli kasutanud. Kuid kuna tal oli vaja elektrienergiat, siis aprillis 2010 ta jälle ühendas oma korteri külge juhtme, mis oli läbi lõigatud ja hakkas kasutama elektrienergiat, jättes kasutatava elektrienergia eest maksmata. Seda ta tegi, sest ei olnud raha elektri eest maksmiseks. Kuid ta ei mõelnud, et sellega paneb toime kuriteo. Mitu kuud ta kasutas ebaseaduslikult elektrienergiat, kuid jälle tulid oktoobris 2010 firma töötajad ja jälle lõikasid läbi juhtme, millise ta ebaseaduslikult oli külge ühendanud. Kahetseb toimepandut. Antud momendil elektrit tal korteris ei ole. Pliit köögis on gaasipliit. Õhtul kasutab küünlaid. /tl 48-52/ • Teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku kohta, millest nähtub, et süüdistatava tulu 2009 aastal oli 4,5 eurot. / tl. 56 / Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavaid ütlusi ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava Natalja Pastušenko süüd tunnistavaid ütlusi, Eesti Energia AS-i kuriteoteadet koos lisadega, tunnistaja AK ütlusi, teatist süüdistatava keskmise päevasissetuleku kohta, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Natalja Pastušenko käitumine kvalifitseeritud KarS § 216 lg 1 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt aadressil Harjumaa, Vasalemma vald, Rummu alevik, XXX, Natalja Pastušenko tarbis omavoliliselt ühendatud kaabli kaudu ebaseaduslikult elektrienergiat 22.04.2010 - 12.10.2010, põhjustades Eesti Energia AS-ile kahju 379.88 eurot. Arvestades asjaolu, et süüdistataval puudus elektrienergia tarbimiseks seaduslik alus ning süüdistatav asus vaatamata vastava lepingu puudumisele ja sellest tulenevalt ka elektrienergia kasutamise õiguse puudumisele elektrienergiat kasutama jaotusvõrku ebaseadusliku lülitumise teel, ühendades korteri elektrivõrgu omavoliliselt jaotusvõrku väljapoolt elektriarvestit, asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud elektrienergia ebaseadusliku kasutamisena võrku ebaseadusliku lülitumise teel, so KarS § 216 lg 1 ettenähtud kuriteona. Kohtueelsel menetlusel on Eesti Energia AS esitanud tsiviilhagi 379,88 euro nõudes, milline sisaldab endas ebaseaduslikult tarbitud elektrienergia maksumust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitas nimetatud süüteoga kahju Natalja Pastušenko, kes seda on ka ise tunnistanud. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest juriidilisele isikule. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud kuriteoga. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 379,88 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista Natalja Pastušenko ́lt Eesti Energia AS-i kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on kohtueelsel menetlusel avaldanud kahetsust toimepandus, millesse oleks kohus toimikust nähtuva samalaadse süüteo toimepanemise tõttu suhtunud kriitiliselt. Samas süüdistatav on käesolevas kriminaalasjas menetleva kuriteo toimepannud enne viimast kohtuotsust. Seetõttu arvestab kohus KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes kahetsust toimepandus. Süüdistatavale KarS § 216 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 2 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel süüdistataval

puudub alaline töökoht, kuid süüdistatava enese sõnade kohaselt on ta käesolevaks ajaks asunud tööle. Sellele vaatamata, arvestades välja mõistetava hagi suurust ja menetluskulusid, leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad piisavad rahalised vahendid sellise karistuse tasumiseks. Seetõttu tuleb kohaldada süüdistatava suhtes vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat kohtu poolt karistatud varem 1 kord ja seda samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Arvestades süü ja tekitatud kahju suurust, samuti karistust kergendava asjaolu olemasolu, samuti süüteo toimepanemisest kuni kohtuliku arutamiseni kulunud ajavahemikku, so 2 aastat, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Arvestades seda, et süüdistatavale inkrimineeritud tegu on toime pandud vahetult pärast eelmises kriminaalmenetluses menetlusesemeks olnud samalaadse süüteo toimepanemist ning süüteo toimepanemine avastati, tulnuks sama isiku süüdistuses alustatud kriminaalmenetlusi samalaadse süüteo toimepanemises menetleda ühes menetluses, kuivõrd eelmise kriminaalasja menetlemise ajal oli juba teada uue samalaadse süüteo toimepanemine sama isiku poolt. Seejuures on aga käesolev kriminaalasi saadetud kohtusse kaks aastat pärast eelmises kriminaalasjas otsuse tegemist ning ajavahemikul 10.11.2010 kuni 04.09.2012 ei ole tehtud ühtegi menetlustoimingut, millest võiks järeldada, et kriminaalasja menetlemiseks puudus piisav avalik menetlushuvi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei saa asuda seisukohale, et see oleks olnud tingitud süüdistatava poolt kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisest. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatavale mõistetav karistus tuleb liita KarS 65 lg 1 alusel, kohaldades KarS § 64 lg 1 ettenähtud ja süüdistatava jaoks soodsaimat karistuste liitmise viisi, lugedes mõistetava karistuse kaetuks eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega. Samas nähtub kriminaaltoimikust, et süüdistatav on eelmise kohtuotsusega olnud allutatud käitumiskontrollile ja ta ei ole käitunud kriminaalhooldust takistavalt, millele viitavad ka süüdistatava karistusandmed ning kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on kriminaalhooldus lõpetatud 13.06.2012 seoses katseaja lõppemisega. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavale mõistetav liitkaristuse tuleb jätta kohaldamata eelmises otsuses määratud tingimustel, lugedes liitkaristuse kantuks. Kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud tegu on toime pandud enne eelmise otsuse kuulutamist ning kohus kohaldab seetõttu liitkaristuse mõistmisel KarS § 65 lg 1 sätteid, ei saa kohus süüdistatavalt sundraha välja mõista. Seetõttu on KrMS § 180 lg 1 alusel süüdistatavalt väljamõistetavateks menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu ja kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulud. Arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda ja asjaolu, et süüdistatavalt mõistetakse välja ka tsiviilhagi, leiab kohus, et süüdistatavalt menetluskulude väljamõistmisel tuleb kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid, andes süüdistatavale võimaluse hüvitada välja mõistetav menetluskulu pikema aja jooksul.