Kriminaalasi nr 1-10-14254
Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise
16.jaanuaril 2013.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum tõlk Oksana Mametova sekretär Kristi Martin juuresolekul arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu O.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, leidis: O.H tunnistati Harju Maakohtu 24.novembri 2010.a otsusega süüdi KarS § 118 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 3 aasta ja 4 kuuni. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust osaliselt Harju Maakohtu 05.mai 2010.a otsusega mõistetud karistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 8 kuud vangistust. Liitkaristusest loeti kantuks eelmise otsuse alusel ärakantud 6 kuud karistust ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti 03.november 2010.a. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 03.juuni 2011.a määrusega. O.H karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 03.jaanuaril 2014.a. O.H on varem kriminaalkorras karistatud:
oma poolelijäänud põhihariduse omandamist ning õpib alates 01.09.2012. a kaheksandas klassis. Samas peab kohus arvestama sellega, et O.H on kriminaalkorras karistatud 13-l korral ning käesoleval ajal kannab ta seitsmendat reaalset vangistust. O.H on vanglakaristusi kandnud alates varasest noorukieast. O.H pani toime varavastaseid kuritegusid, et hankida rahalisi vahendeid narkootikumide ostmiseks, kuna hariduse puudumisest tulenevalt on olnud raske leida tööd. On narkootikume tarvitanud alates 13. eluaastast ning alates 2005. aastast on tarvitanud fentanüüli. Kuna materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu narkootikume tarvitanud juba pikka aega, siis vajab neist loobumine ilmselt väga suurt tahtejõudu ja enesekontrolli. Samuti arvestab kohus sellega, et O.H toimepandud kuriteod on muutunud raskemaks, kus viimane karistus on mõistetud raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Kuna kohtuotsuse alusel on süüdimõistetu on kuriteo toimepanemisel kasutanud ka vägivalda, rünnanud teist inimest noaga, siis tuleb kohtul sellise isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel eriti põhjalikult kaaluda, kas vabastamine on põhjendatud ja uue kuriteo riskitegurid piisavalt maandatud. Eeltoodu põhjal kohtul sellist veendumust tekkinud ei ole, mistõttu ei ole ka O.H katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Samuti on kohtul materjalide põhjal alust kahelda selles, kas süüdimõistetu suudaks nõuetekohaselt täita katseaja ja käitumiskontrolli nõudeid, kuna O.H on eelnevalt oma kuritegeliku käitumisega näidanud, et mõistetud vangistused ei ole mõjutanud teda käituma õiguskuulekalt. Samuti on O.H vanglas viis kehtivat distsiplinaarkaristust, millest viimane määrati talle 09.novembril 2012.a. Ta on hetkel ümberpaigutatud Murru Vangla avavanglaosakonda, kus on O.H võimalik soovi kohaselt jätkata alustatud õpinguid. O.H ise enda ennetähtaegset vabastamist ei soovi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on käesoleval juhul põhjendamatu. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata O.H (IK xxx) temale Harju Maakohtu 24.novembri 2010.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.