Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 16.01.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 1-10-14254/31
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg: 16.01.2013
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1053

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-10-14254/9Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja24.11.2010 1-10-14254/19Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium21.03.2011

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-10-14254

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise

MÄÄRUS

16.jaanuaril 2013.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum tõlk Oksana Mametova sekretär Kristi Martin juuresolekul arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu O.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, leidis: O.H tunnistati Harju Maakohtu 24.novembri 2010.a otsusega süüdi KarS § 118 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 3 aasta ja 4 kuuni. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust osaliselt Harju Maakohtu 05.mai 2010.a otsusega mõistetud karistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 8 kuud vangistust. Liitkaristusest loeti kantuks eelmise otsuse alusel ärakantud 6 kuud karistust ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti 03.november 2010.a. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 03.juuni 2011.a määrusega. O.H karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 03.jaanuaril 2014.a. O.H on varem kriminaalkorras karistatud:

1.05.oktoobri 2000.a Tallinna Linnakohtu otsusega KrK §2025 lg 1 ja 139 lg 1 - 15 lg 2 järgi 30 päevase arestiga;

2.30.oktoobri 2001.a Tallinna Linnakohtu otsusega KrK §141-1 lg 2 p 2 järgi 2 aastase vangistusega;

3.15.jaanuari 2002.a Tallinna Linnakohtu otsusega KrK §139 lg 2 p 2 - 15 lg 2 järgi 3 kuulise arestiga, mis loeti kaetuks Tallinna Linnakohtu 30.oktoobri 2001. a otsusega mõistetud karistusega;

4.26.septembri 2002.a Tallinna Linnakohtu otsusega KrK §140 lg 1 järgi 6 kuulise vangistusega, mis liideti KarS § 65 lg 1 alusel 15. jaanuaril 2002. a mõistetud karistusega ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud vangistust;

12.05.mai 2010.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi 9 kuulise vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 6 kuule. O.H on korduvalt karistatud väärteokorras väikeses koguses narkootiliste ainete käitlemises, varavastastes süütegudes väheväärtusliku vara vastu ning alkoholiseaduse alusel. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on O.H uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 75% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 35%, mistõttu ei toeta vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on O.H vabanemise korral olemas kindel elukoht tema ema juures, kuid kodukülastust ei õnnestunud kriminaalhooldusametnikul läbi viia, kuna O.H ema keeldus sellest. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetu käitumise peamisteks riskiteguriteks narkootikumide, vabanemise korral töökoha puudumine ning suhtlemine kriminaalse tutvusringkonnaga. O.H avaldas kohtuistungil, et ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ja soovib karistuse tähtajaluiselt lõpuni kanda. Ta soovib lõpetada kinnipidamiskohas alustatud erialaõpingud ja peale vabanemist asuda elama välismaale. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses O.H ennetähtaegset vabastamist ei toeta. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on O.H ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. On positiivne, et O.H on vanglas asunud tegelema oma narkosõltuvusega. Ta on vanglas läbinud aktiivse rehabilitatsiooni, lõpetanud metadoon-asendusravi ning läbinud vanglas mitmed sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammid. Samuti on O.H jätkanud

oma poolelijäänud põhihariduse omandamist ning õpib alates 01.09.2012. a kaheksandas klassis. Samas peab kohus arvestama sellega, et O.H on kriminaalkorras karistatud 13-l korral ning käesoleval ajal kannab ta seitsmendat reaalset vangistust. O.H on vanglakaristusi kandnud alates varasest noorukieast. O.H pani toime varavastaseid kuritegusid, et hankida rahalisi vahendeid narkootikumide ostmiseks, kuna hariduse puudumisest tulenevalt on olnud raske leida tööd. On narkootikume tarvitanud alates 13. eluaastast ning alates 2005. aastast on tarvitanud fentanüüli. Kuna materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu narkootikume tarvitanud juba pikka aega, siis vajab neist loobumine ilmselt väga suurt tahtejõudu ja enesekontrolli. Samuti arvestab kohus sellega, et O.H toimepandud kuriteod on muutunud raskemaks, kus viimane karistus on mõistetud raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Kuna kohtuotsuse alusel on süüdimõistetu on kuriteo toimepanemisel kasutanud ka vägivalda, rünnanud teist inimest noaga, siis tuleb kohtul sellise isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel eriti põhjalikult kaaluda, kas vabastamine on põhjendatud ja uue kuriteo riskitegurid piisavalt maandatud. Eeltoodu põhjal kohtul sellist veendumust tekkinud ei ole, mistõttu ei ole ka O.H katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Samuti on kohtul materjalide põhjal alust kahelda selles, kas süüdimõistetu suudaks nõuetekohaselt täita katseaja ja käitumiskontrolli nõudeid, kuna O.H on eelnevalt oma kuritegeliku käitumisega näidanud, et mõistetud vangistused ei ole mõjutanud teda käituma õiguskuulekalt. Samuti on O.H vanglas viis kehtivat distsiplinaarkaristust, millest viimane määrati talle 09.novembril 2012.a. Ta on hetkel ümberpaigutatud Murru Vangla avavanglaosakonda, kus on O.H võimalik soovi kohaselt jätkata alustatud õpinguid. O.H ise enda ennetähtaegset vabastamist ei soovi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on käesoleval juhul põhjendamatu. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata O.H (IK xxx) temale Harju Maakohtu 24.novembri 2010.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.