Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

APELLATSIOONIDE SISU

Karistuse hulka ei arvatud vahi all viibitud ühte päeva, s.o 21.08.2012.a, mil ta tegelikult kinni peeti. J.V ei nõustu tsiviilhagiga. Kannatanu on esitanud 10 korda suurema nõudmise võrreldes tegelikult tekitatud kahjuga. Hagi tõestuseks on esitatud hinnapakkumine, mis ei kajasta tegelikult tehtud kulutusi. Vargusega tekitatud kahjustustega ei haaku kuidagi kraanikausi segisti ja kanalisatsioonitorude paigaldamine. Lisaks andis M. Nikolajeva ütlusi, et on hüvitanud E. M süüdistuses nimetatud kahjud – toru eest 19.20, dušilifti eest 38.35 ja segisti eest 28.76 eurot. Kuna tegemist oli seina peale paigaldatud torudega, ei tekitanud ta vargusega mingeid kahjustusi, millised vajaksid remonti – nt duši aluse remonti, mis ei puutu üldse veetorudesse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

maksevahendiga, suveniirrahaga. Asjaolu, et K. Tamm oma ütlustes nimetatud rahatähest kui võltsingust räägib, ei oma tähtsust. Tunnistaja ei peagi juriidilistes terminites täpselt orienteeruma. Lähtuda tuleb sellest, et J.V ei süüdistata püüdes kasutada võltsitud rahatähte vaid püüdes maksta kauba eest suveniirrahaga. J.V väiteid, nagu oleks suveniirraha andmisel müüjale olnud tegemist eksitusega, on maakohus analüüsinud ja leidnud põhjendatult, et tema ütlustele tugineda ei saa, kuivõrd need ei haaku erapooletu tunnistaja K. Tamme ütlustega ning need pole ka eluliselt usutavad. K. Tamm kinnitas, et eelnevalt küsis ostja temalt, kas tagasiandmiseks ikka raha on, kuivõrd tasub kauba eest suure rahatähega. Saanud ostjalt 200-eurose, avastas, et rahatähel pole vesimärki, see ei kõlba maksevahendiks. K. Tamm ei kinnita, et J.V oleks avaldanud soovi suveniirraha mingi teise rahatähe vastu vahetada, küll aga kinnitab, et J.V püüdis põgeneda. Maakohus on tunnistaja ütlusi arvestades põhjendatult järeldanud, et J.V püüdis teadlikult kauba eest suveniirrahaga tasuda ning leidnud, et kui J.V oleks tõepoolest kupüürid segi ajanud, tähendanuks see seda, et tal oli peale suveniirraha veel mõni suur rahatäht, kas 200 või 500-eurone. Maakohus ei pidanud seda eluliselt usutavaks. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga ning osundab, et Riigikohtu praktikas on väljendatud korduvalt seisukohta, mille kohaselt ei saa ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste tõenditega, vaid oluline on hinnata ka ütlustes väljendatud asjaolude „elulist usutavust“ ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (vt nt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-74-05; 3-1-1-61-08; 3-1-1-3-10 jt). Ei ole tõenäoline, et mittetöötaval, varem kaheksal korral valdavalt varavastaste kuritegude eest karistatud isikul on taskus raha 200 või 500-eurostes kupüürides. Kohtukolleegium leiab, et kohtus kontrollitud tõendid annavad selgelt tunnistust sellest, et J.V esitas müüjale teadvalt käibeks kõlbmatu maksevahendi varalise kasu saamise eesmärgil. KarS § 25 lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Siit tuleneb, et süüteokatse on alanud, kui vastavalt isiku ettekujutusele teost ei jää tema ja reaalse süüteokoosseisule vastava teo vahele enam ühtegi olulist käitumisakti. Ning vastupidi – kui isikul on süüteokoosseisu elluviimise alustamiseks vaja veel üht või mitut käitumisakti, on isik oma tegevusega veel üldjuhul mittekaristatavas ettevalmistusstaadiumis. Maakohtus on tuvastamist leidnud, et J.V tegi kõik endast oleneva KarS § 209 lg 2 p 1 koosseisu realiseerimiseks. Kohtukolleegium ei pea põhjendatuks J.V apellatsioonis esitatud etteheiteid selle kohta, et kriminaalmenetlusõigust on rikutud tema ja M. Nikolajeva süüdistusasjade ühendamisega ning sellega, et talle ei ole antud süüdistusakti ega võimaldatud nõu pidada kaitsjaga. Kohtukolleegium märgib, et algselt kahtlustati nii J.V kui M. Nikolajevat Telliskivi 267 korterist vasktorude, dušilifti ja segisti varguses /I kd tl 38-39/. 07.06-2012. määrusega on aga selles kuriteoepisoodis menetlus M. Nikolajeva suhtes lõpetatud /I kd tl 142/. Kriminaalasja materjalides puuduvad J.V väiteid kinnitavad viited selle kohta, nagu oleks talle süüdistusakt saatmata jäänud või et tema kaitseõigust oleks rikutud. Kohtuistungil on J.V kinnitanud, et tal mingeid taotlusi ei ole ning et talle on süüdistus arusaadav /I kd tl 183/. E. Männiksoo poolt esitatud tsiviilhagisse puutuvalt osundab kohtukolleegium esmalt, et Riigikohtu praktika kohaselt tuleb kriminaalmenetluse seadustikus reguleerimata küsimustes tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-1-196-04; 3-1-1-11-07; 3-1-1-60-07).

Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on J.V tsiviilhagiga nõustunud, mingeid vastuväiteid ei ole esitanud ka tema kaitsja /I kd tl 183-184/. Kohtukolleegium osundab, et olukorras, kus süüdistatav on hagiga nõustunud, on teinud maakohus, rahuldades E. Männiksoo hagi, ainuvõimaliku otsuse ning viitab siinjuures Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-79-09 väljendatud seisukohale, mille kohaselt juhul, kui süüdistatav ega tema kaitsja tsiviilhagi vastu ei vaidle ning süüdistatav hagi tunnistab, on see käsitatav tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. Seega on maakohtu otsus põhjendatud ja seaduslik. J.V poolt esitatud väide, mille kohaselt kinnitanud M. Nikolajeva kohtuistungil E. Männiksoole tekitatud kahju hüvitamist, on eksitav. Kohtuistungi protokollist nähtub, et M. Nikolajeva on rääkinud varastatu tagastamisest kannatanu A. I. Seetõttu ei esitanud A. I. ka süüdistatava vastu nõudmisi /I kd tl 183/. J.V-le mõistetud karistus on põhjendatud ja seaduslik. Maakohus on lähtunud KarS §-s 56 lg 2 sätestatud nõudest ning põhistanud, miks ei ole võimalik J.V-le rahalist karistust mõista ning millised asjaolud tingivad talle vangistuse mõistmise, mis tuleb reaalselt ära kanda (lk 8). Kaitsja viitab oma apellatsioonis Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-83-12, milles on kriminaalkolleegium osundanud, et kehtivast karistusõigusest ei tulene, et vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga peab kohus olema tuvastanud mingeid erandlikke asjaolusid, kas siis kuritegude tehioludes või süüdlase isikus, mis annaksid aluse mõistetud vangistuse asendamiseks ning leiab, et maakohus ei ole eelosundatud põhimõtet järginud. Kohtukolleegium märgib, et kaitsja arusaam on eksitav. Maakohus ei ole sõnagagi puudutanud erandlike asjaolude puudumist kuritegude tehioludes või J.V isikus. Küll on aga maakohus KarS § 69 mõttest tulenevalt analüüsinud, kas üldkasuliku töö kohaldamise formaalsete eelduste kõrval on J.V puhul täidetud ka materiaalsed eeldused st kas J.V on üldkasulikuks tööks sobiv ning leidnud kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatult, et arvestades J.V varasemat käitumist, kohtumenetlusest kõrvalehoidumist ning kindla elukoha puudumist ei ole vangistuse asendamine üldkasuliku tööga võimalik. J.V poolt esitatud taotlus arvata karistusaja hulka ka 2012.a 21. august, ei ole põhjendatud. Kriminaalasja materjalides puuduvad igasugused viited selle kohta, et J.V oleks sel päeval kinni peetud olnud. Kinnipidamisprotokolli kohaselt peeti ta kinni Harju Maakohtu 15.08.2012.a määruse alusel 22. augustil 2012.a /I kd tl 166/. Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju maakohtu 18.10.2012.a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. J.V kaitsja adv Talvi Vaske esitas taotluse määrata tema poolt J.V-le apellatsioonimenetluseks ettevalmistamises osutatud õigusabi eest Advokaadibüroole Tibar ja Partnerid makstavaks tasuks 57.60 eurot (sealhulgas 20% käibemaksu). Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1, 21 lg 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009.a otsuse punktidest 2, 4, 16 rahuldada. KrMS 185 lg 2 kohaselt jäävad § 337 lg-s 1 p-s 1 nimetatud lahendi tegemisel kulutused riigi õigusabile süüdistatava kanda.

Malle Preimer

Pavel Gontšarov

Ivi Kesküla

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.