Kohtulahend

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

08.09.2011 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kokkuleppemenetluses tehtud otsusega kriminaalasjas nr 1-11-9832 mõisteti J.B süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja mõisteti karistuseks liitkaristusena kuus kuud vangistust, mis asendati 360 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o. 15.09.2011. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg lõppes 14.09.2012. Tartu Maakohtu 13.09.2012 määrusega pikendati kriminaalasjas määratus katseaega 6 (kuue) kuu võrra so. kuni 14.03.2013 ja pandi kohustus läbida sotsiaalprogramm Eluviisitreening. J.B on tehtud 360 tunnist 72. Tegemata on 288 üldkasuliku töö tundi. 17.12.2012 saadeti kohtusse Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Võru talituse ametniku poolt erakorraline ettekanne. Ettekande kohaselt algas sotsiaalprogramm 05.10.2012 ja kestis kuni 16.11.2012 kord nädalas. J.B võttis osa vaid kahest tunnist: 05.10.2012 ja 12.10.2012. Ta ei ilmunud kokkulepitud ajal ka individuaaltundi. Puudumist põhjendas J.B alkoholi tarvitamisega. Seega J.B ei täitnud kohtu pandud kohustust läbida sotsiaalprogramm Eluviisitreening. Ta ei ole asunud tegema ka ÜKT tunde, vaatamata sellele, et tal oli kokkulepe EELK Rõuge koguduse õpetaja Mait Möldriga minna tööle 05.11.2012. ÜKT tundide mittetegemist põhjendas ta alkoholi tarvitamisega. J.B ei ole korduvalt täitnud ka käitumiskontrolli nõudeid. J.B ei ole suuteline kinni pidama kokkulepetest, mistõttu ei sobi ta kriminaalhooldusele.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil esitatud ettekande ja taotluse juurde, leidis, et karistus tuleb pöörata täitmisele, muud võimalused isikut mõjutada on end ammendanud, kõike on proovitud ja süüdimõistetule on vastu tuldud, koostatud on graafikuid. J.B tuleb vangistuse kandmise tagamiseks vahistada KrMS § 130 lg 41 alusel. Süüdimõistetu (hooldusalune) J.B avaldas, et on nõus nii vangistuse täitmisele pööramisega kui ka vahistamisega. Midagi lisada ei soovi.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. KarS § 69 lg 6 kohaselt kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu (kriminaalhooldusalune) J.B suhtes kohaldatud mitmesuguseid erinevaid mõjutusvahendeid, on koostatud erinevaid töögraafikuid ja kohaldatud kergemat tööd, kuid hooldusalune ei ole täitnud koostatud graafikuid.

2 (3)

Kohtumäärusega on eelnevalt pikendatud üldkasuliku töö tegemise aega ja pandud lisakohustus osaleda sotsiaalprogrammis. Kohus järeldab, et süüdimõistetu J.B ei sobi oma isikuomaduste poolest kriminaalhoolduse alla ning mõistetud vangistus tuleb pöörata täitmisele. J.B suhtes on ära kasutatud leebemad mõjutusvahendid, kuid isik ei ole suutnud teostada üldkasuliku töö tunde nõuetekohaselt. Nimetatud asjaoludel leiab kohus, et J.B suhtes tuleb pöörata karistus täitmisele. KrMS § 130 lg 5 alusel võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu kohtuotsuse täitmise tagamiseks käesoleva seadustiku §-s 429 sätestatud korras. Kriminaalhooldusametnik on taotlenud süüdimõistetu vahistamist, sest arvatavalt pööratakse üldkasuliku tööga asendatud vangistus täitmisele ja süüdismõistetu hakkab kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku esitatud taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Esitatud taotlusest tuleneb KrMS § 429 lg 1 p 3 sätestatud süüdimõistetu vahistamisalus. Süüdimõistetu ei ole ilmunud kohtuistungitele, tema suhtes on kohaldatud alati sundtoomist ja eeltoodu alusel ei ole kohtul alust arvata, et isik ilmub kohtu poolt määratud tähtajaks iseseisvalt vanglasse. Süüdimõistetu J.B tuleb vahistada asendatud vangistuse täitmise tagamiseks. KrMS § 173 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel hüvitab erikulud isik, kelle süül need on tehtud. KrMS § 176 lg 1 p 2 kohaselt on erikuludeks sundtoomise kulud. Sundtoomise kulude õiendi kohaselt on sundtoomise kuludeks 24,70 eurot. Need kulud tuleb välja mõista süüdimõistetult J.B-lt . KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb kulud tasuda 9 kuu jooksul alates määruse jõustumisest.

Heiki Kolk kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.