1-12-12475/4 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

6.Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui kriminaalmenetluse kulud või rahaline karistus ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav 15 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus 15 päeva möödudes alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. Vastavalt KrMS § 255 lg 1 sätetele kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks KrMS § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras. KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud. Kriminaalasja materjalide alusel kohtunik tuvastas: I.E süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 27.04.2012 kella 15:00 kuni 29.04.2012 kella 22:00 võttis ja kasutas omavoliliselt Tallinnas Raadiku 23 hoovi pargitud SEB Liising AS-le kuuluvat ja LR kasutuses olevat sõiduautot Škoda Fabia, reg nr XXX ning sõitis sellega Tallinnas ringi. I.E tagastas sõiduki LR 29.04.2012 kella 22.00 paiku avariilisena. Võõra vallasasja omavolilise kasutamisega pani I.E toime KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasja materjalide ja süüdistusakti põhjal asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele süüdistusaktis antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud. Süüdistatava süü on tõendamist leidnud kriminaalasjas leiduvate kirjalike tõenditega, so kriminaalmenetluse alustamise teatisega, Lianne Ristikivi avaldusega, ülekuulamise protokollides antud ütlustega ning lisamaterjalidega, asitõendi vaatlusprotokolliga, I.E karistusregistri teatisega,

materjalide nõude ja vastusega väärteomenetluse kohta, tunnistajate KK ́i, AI, SO ́i, T F ja K T ́i ülekuulamisprotokollidega, äratundmiseks esitamise protokollidega, 16.11.2009 kohtuotsuse väljatrükiga, kannatanu nõusolekuga kokkuleppemenetluseks, I.E avaldusega käskmenetluse kohaldamiseks. Kohus nõustub süüdistusaktis esitatud karistusõigusliku hinnanguga ning leiab, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisena so KarS § 215 lg 1 ettenähtud kuriteona. Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt on prokurör teinud ettepaneku karistada süüdistatavat KarS § 215 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 160 miinimumpäevamäära ulatuses so 512 eurot, milline rahaline karistus KarS § 66 lg 1 alusel määrataks kandmisele ositi kaheksa kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest nii, et I.E peab iga kuu 20.-ndaks kuupäevaks ära tasuma 64 eurot. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Süüdistatavat on varem 2 korda kohtu poolt karistatud, viimati 16.11.2009 Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi rahalise karistusega, mis on süüdistatava poolt tasutud. Süüdistataval on olemas alaline töökoht ja sissetulek ning karistusregistri andmete kohaselt I.E ei ole isikuks, kes järjekindlat paneks toime uusi süütegusid, mistõttu on süüdistatava suhtes võimalik kohaldada veelkord kergemaliigilist so. rahalist karistust. Arvestades süüdistatava süü suurust peab kohus põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuivõrd süüdistatava käitumises puuduvad koosseisulised raskendavad asjaolud ning süüdistatavat süüdistatakse süüteo lihtkoosseisuliste tunnustega süüteo toimepanemises. Selline karistuse määr peaks kohtu arvates täitma mõistetava karistuse eesmärki, so mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagama õiguskorra huvide kaitse. Arvestades, et süüdistatava sissetulekute kohta 2010-2011 andmed puuduvad, on prokuröri ettepanekus õigesti lähtutud päevamäära arvestamisel miinimumpäevamäärast. Samuti peab kohus põhjendatuks arvestades süüdistatava avaldust ning käesoleva kriminaalmenetlusega kaasnevaid menetluskulusid, määrata süüdistatava suhtes mõistetav rahaline karistus ositi täitmisele. Kuivõrd süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad ka menetluskulud, mis kogumis rahalise karistusega on suhteliselt suur rahaline kohustus, siis leiab kohus, et suurem osa menetluskulust, so sundraha ja kaitsjatasu tuleb KrMS § 180 lg 3; § 423 ja § 424 alusel välja mõista süüdistatavalt ositi, andes süüdistatavale võimaluse tasuda sundraha ja kaitsjatasu pikema aja vältel, so 8 kuu jooksul.