Kohtulahend

Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. Menetluskulusid puudutavat otsustust on võimalik vaidlustada eraldi määruskaebe korras.

SÜÜDISTUSE SISU JA TAOTLUS

Svetlana Golubevat süüdistatakse selles, et tema pani toime kelmuse järgmiselt. Nimelt esitas 25.09.2008 SA-lt KredEx (endise nimega Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx) avalduse, milles palus toetust enda viiele lapsele ja abikaasale elamispinna Xxx soetamiseks. Seejärel pöördus Svetlana Golubeva oma ema EB poole selgitades, et saab rahalist abi summas 160 000 krooni, kui EB müüb temale oma XXX. EB, soovides tütart aidata, oli nõus Svetlana Golubeva palvele vastu tulema ning nõustus müüma oma korteri Svetlana Golubevale, kes kinnitas EB , et viimane võib pärast korteri vormistamist tema nimele jääda korterisse edasi elama, samuti puudus kokkulepe selle kohta, et Svetlana Golubeva koliks oma perega nimetatud korterisse elama. Seejärel 27.01.2009 sõlmiti Svetlana Golubeva, tema abikaasa AG ja SA KredEx vahel toetuse eraldamise leping nr XXX summale 160 000 krooni. Nimetatud lepingu kohaselt oli toetuse väljamaksmise tingimuseks, et Svetlana Golubeva esitab SA-le KredEx toetuse väljamaksetaotluse, millele on lisatud toetuse sihtotstarbega ja toetuse taotluses esitatud avaldusega kooskõlas omandatud kinnistu või korteriomandi notariaalselt kinnitatud ostu-müügilepingu algärakirja koopia. Seejärel 02.02.2009 sõlmisid EB ja Svetlana Golubeva Tartu notar Tiina Tombergi büroos, asukohaga Tartu Soola 3, müügilepingu (notariaalakt ametitoimingute raamatus 2009.a nr XXX), mille kohaselt EB müüs korteriomandi, aadressil XXX, Svetlana Golubevale hinnaga 200 000 krooni, millisest summast 40 000 krooni oli tasutud enne müügilepingu allakirjutamist, ülejäänud 160 000 krooni kohustus Svetlana Golubeva kandma EB arvele nr

XXXXXX kahe nädala jooksul arvates müügilepingu sõlmimise päevast. Korteriomandi üleandmine pidi toimuma hiljemalt kolm nädalat pärast pärimistunnistuse ja omandiõiguse tunnistuse väljastamist ning ülejäänud müügihinna (160 000 krooni) tasumist. Seejärel 03.02.2009 Svetlana Golubeva esitas nimetatud müügilepingu koos toetuse väljamakse taotlusega SA-le KredEx ning 20.02.2009 kanti SA KredEx poolt EB arveldusarvele nr XXXXXXXX Swedbank AS-s summa 160 000 krooni. Samal päeval läks EB koos Svetlana Golubevaga Swedbank AS-i kontorisse, kus võttis sularahas välja summa 159 360 krooni ning andis kogu summa üle Svetlana Golubevale, kes omastas selle. Kuna Svetlana Golubeval puudus algusest peale soov SA-lt KredEx taotletava toetuse eest omandada perele elamispind XXXja kolida sinna elama, siis põhjustas Svetlana Golubeva oma tegevusega SA-le KredEx varalise kahju summas 10 225,86 eurot. Sellega pani Svetlana Golubeva toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, s.o KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toimepandu eest taotleb prokuröri abi kohtult tunnistada Svetlana Golubeva süüdi KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning karistada teda rahalise karistusega 300 päevamäära (4,10 eurot) ulatuses, s.o 1230 eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel rahalist karistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Svetlana Golubeva ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Prokuröri abi leiab, et Svetlana Golubeva karistusest tingimisi vabastamine on põhendatud järgmiste asjaoludega. Svetlana Golubeva süü ei ole suur, kuna teda kahtlustatakse ainult ühes kuriteoepisoodis, toimepandud kuriteo eest on ettenähtud väike sanktsioonimäär, kuriteoga on küll tekitatud kahju aga see ei ületa karistusseadustiku rakendamise seaduse §-s 8 lg 1 sätestatud olulist kahju, puuduvad KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud. Svetlana Golubevat ei ole varem kriminaalkorras karistatud, etteheidetav kuritegu on toime pandud ligi neli aastat tagasi, vahepealse aja jooksul ei ole Svetlana Golubeva suhtes alustatud ühtki uut kriminaalmenetlust. Seega on alust arvata, et Svetlana Golubeva on aru saanud oma teo keelatusest, teinud sellest piisavalt järeldusi ja rohkem kuritegusid toime ei pane. SA KredEx poolt on esitatud tsviilhagi summas 10 225,86 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus nõustub prokuröri poolt süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse kohta ja leiab, et käskmenetluse kohaldamine on võimalik. Svetlana Golubeva süü kelmuse toimepanemises on tõendatud, tõendamisasjaolud on selged. Kannatanu SA KredEx avaldusest ja tsiviilhagist koos lisadega ilmneb, et 25.09.2008 esitas Svetlana Golubeva kodutoetuse taotluse paljulapselistele peredele ning 03.02.2009 taotluse nimetatud toetuse väljamaksmiseks, mille kohaselt Svetlana Golubeva soovis osta müüjalt EBelt elamispinda XXX summas 200 000 krooni. 27.01.2009 koostatud toetuse eraldamise lepingust nr XXX, väljamakse taotluse esildisest nähtub, et Svetlana Golubevale ja AG eraldati sihtotstarbeliselt kodutoetus summas 160 000 krooni. Lepingu XXX kohaselt pidi Svetlana Golubeva esitama SA-le KredEx kinnistu või korteriomandi notariaalselt kinnitatud ostu-müügilepingu algärakirja koopia. Algärakirja kohaselt 02.02.2009 sõlmisid EB ja Svetlana Golubeva Tartu notar Tiina Tombergi büroos, asukohaga Tartu Soola 3, müügilepingu (notariaalakt ametitoimingute raamatus 2009.a nr XXX), millega EB müüs korteriomandi, aadressil XXX, Svetlana Golubevale hinnaga 200 000 krooni, millisest

summast 40 000 krooni oli tasutud enne müügilepingu allakirjutamist, ülejäänud 160 000 krooni kohustus Svetlana Golubeva kandma EB arvele nr XXXXXXXXXX kahe nädala jooksul arvates müügilepingu sõlmimise päevast. Korteriomandi üleandmine pidi toimuma hiljemalt kolm nädalat pärast pärimistunnistuse ja omandiõiguse tunnistuse väljastamist ning ülejäänud müügihinna (160 000 krooni) tasumist. Tunnistaja AH ütluste ja paikvaatluse aruande kohaselt aadressil XXX elas taotleja ema EB, mistõttu toetuse kasutamine ei vastanud sihtotstarbele. Korter on Svetlana Golubeva poolt omandamata ning täitmata on toetuse eesmärgid, lapsed elasid endiselt erinevates elukohtades. Sihtasutusele KredEx tekitati kelmusega kahju summas 160 000 krooni. (tl 1-27, 37-38, 85-126) Swedbank AS-i vastusest päringule nähtub, et E. B arvelduskontole nr XXXXXXXXXX laekus SA KredEx poolt 20.02.2009 summa 160 000 krooni (selgitusega müügileping, Svetlana Golubeva eest) ja samal päeval võeti summa 159 360 krooni kontolt välja. (tl 56-60) Kannatanu SA KredEx esindaja TR ütlused ja kinnistusraamatu väljatrükid kinnitavad, et XXX omanik alates 22.04.2004 on E. B ja S. Golubeva nimel ei ole ühtki kinnistut, kuivõrd asjaõiguslik leping omandi üleminekuks on jätkuvalt sõlmimata. (tl 34-36, 160, 159) Tunnistaja EB on selgitanud, et S. Golubeva ei pidanud oma perega asuma elama XXX. S. Golubeva palvel nõustus tunnistaja müüma oma korteri, kuid S. Golubeva lubas pärast toetuse saamist tunnistajal nimetatud korteris edasi elada. E. B arvele laekus SA-lt KredEx 160 000 krooni, millise summa E. B võttis oma arveldusarvelt sularahas välja ja andis üle S. Golubevale. (tl 39-55) Seega on kriminaalasja materjalidega tõendamist leidnud, et Svetlana Golubeval puudus algusest peale soov SA-lt KredEx taotletava toetuse eest omandada perele elamispind, süüdistatav esitas teadvalt valeandmeid SA-le KredEx ja sai selle tulemusel varalist kasu toetuse näol. Kohus leiab, et taolistel asjaoludel on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 209 lg 1 ettenähtud kuriteona. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Tegemist on teise astme kuriteoga, Svetlana Golubeva käitumises puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Süüdistatava süü hindamisel lähtub kohus kannatanule tekitatud kahju suurusest ning asjaolust, et süüdistatavale on esitatud süüdistus ühes episoodis, mis on toime pandud suhteliselt kaua aega tagasi, süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata ning Svetlana Golubeva suhtes pole alustatud ühtki uut kriminaalmenetlust. Süüdistatava töökoha kohta kohtul andmed puuduvad. 2008 aastal oli süüdistatava keskmiseks päevasissetulekuks 4,1 eurot. Kohus peab põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus määras, mis ületab sanktsiooni keskmist määra, arvestusega 4,1 eurot päevamäär. Kohus leiab, et süüdistatava suhtes karistuse tingimisi kohaldamata jätmine katseaja määramisega peaks täitma karistuse eesmärki, so mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagama õiguskorra huvide kaitse. Kannatanu SA KredEx on esitanud tsiviilhagi summas 10 225,86 eurot, mis sisaldab KredEx poolt tehtud ülekannet E. B arveldusarvele. Kriminaalasja materjalidega on tõendatud Svetlana Golubeva süü kahju tekkimises. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava Svetlana Golubeva poolt kavatsetult toime pandud kelmusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu. VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele

isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav on tekitanud kannatanule kahju ning on kahju tekitamises süüdi, sest ta tegutses tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes, mistõttu tuleb kahju välja mõista Svetlana Golubevalt SA KredEx kasuks. KrMS § 180 lg 1 kohaselt mõistetakse süüdimõistetult välja menetluskulud. Sama paragrahvi 3 lõige lubab kohtul jätta menetluskulud osaliselt välja mõistmata, kui on ilmne, et süüdimõistetu ei suuda neid tasuda. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult välja mõistetav sundraha, määratud kaitsjale makstud tasu ja koopiate tegemise kulu. Arvestades, et Svetlana Golubeva kasvatab mitut alaealist last, leiab kohus, et menetluskulud tuleb välja mõista osaliselt, nimelt sundraha 50% ulatuses, koopiate tegemise kulu 100% ulatuses ning määratud kaitsjale makstud tasu 100 % ulatuses. Kuivõrd süüdistataval käiks kõigi menetluskulude tasumine korraga üle jõu tuleb menetluskulude tasumine määrata KrMS § 180 lg 3 alusel pikemale ajale.

Julia Vernikova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.