Kriminaalasi nr 1-10-15471
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
08. jaanuar 2013 Jõhvi kohtumajas
Kohtuasja number
1-10-15471
Kohtunik
Larissa Prokopenko
Kohtuistungi sekretär
Ingrid Koddo
Kaitsja
Toomas Liiva
Asja läbivaatamise kuupäev
08.01.2013 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid Kalev Kurvits tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
Kalev Kurvits isikukood 37307156018 viibib xxx
Juhidudes KrMS § 426, § 432 lg 3, kohus määras : Vabastada Kalev Kurvits mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 4 alusel määrata Kalev Kurvits’ale katseaeg kestusega üks (1) aasta. KarS § 78 p 2 alusel hakata Kalev Kurvits’a katseaega arvestama alates käesoleva määruse jõustumisest ja Kalev Kurvits vangistusest vabanemisest. Määrata Kalev Kurvits’a katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
elukohajärgse
kriminaalhooldusosakonna
Kohustada Kalev Kurvits katseajal järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:
Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
alates
Asjaolud ja menetluse käik Viru Vangla esitas 16.11.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kalev Kurvits tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kalev Kurvits tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 18.01.2011. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2011 otsustega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust, KarS § 121 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust, KarS § 266 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 30 päeva vangistust, KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ja mõisteti karistuseks 30 päeva vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks peale eelmist kohtuotsust toime pandud kuritegude eest raskema üksikkaristuse suurendamise teel 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karisust 1/3 võrra, s.o. 2 aasta 8 kuuni. KarS § 65 lg 2 kohaselt liita karistusele Harju Maakohtu poolt 01.04.2010 KarS § 120 ja § 424 järgi mõistetud vangistuse kandmata osa 5 kuud 27 päeva ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti enne 01.04.2010 kohtuotsust toime pandud KarS § 121 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest mõistetud 1 aastane vangistus, mida 1/3 võrra vähendati 8 kuuni, kaetuks antud kohtuotsusega KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistusega ning lõplikuks karistuseks loeti 3 aastat 1 kuu 27 päeva. Kantuks loeti 1 päev. Ärakandmisele kuulus 3 aastat 1 kuu 26 päeva vangistust. Karistuse algus 11.06.2010 ja lõpp 06.08.2013. Kinnipidamisasutuses Kalev Kurvits kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ta töötab alates 10.09.2012 majandustöödel. Vabanemise korral asub ta elama aadressil xxx, mis on kaasomandis kinnipeetava onuga.
Kinnipeetava kasutada on 1 tuba. Süüdimõistetul on põhiharidus ning traktoristi eriala, omab kõigi kategooriate juhiluba. Kinnipeetava sõnul enne vangistust on töötanud mitteametlikult autoäris. Kinnipeetaval on tasumata võlanõuded. Vabanedes on tal garanteeritud xxxs. Isik leiab, et alkoholiga tal probleeme ei ole. Tarvitas aegajalt narkootikume, sõltuvust eitab. Kinnipeetav on vangistuses läbinud järgmised tegevused:
on ta seadnud endale tulevikuks reaalsed ja positiivsed eesmärgid, mis aitavad tal keskenduda edasisele seadusekuulekusele. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Kalev Kurvits’a tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on põhjendatud. On alust arvata, et vangistuse kandmine on tema puhul oma eesmärgi täitnud ja ta omab piisavaid tagatisi, et asuda vabaduses elama seaduskuulekat elu, mistõttu tuleb talle selleks võimalus anda. Kalev Kurvits’al on jäänud temale mõistetud vangistusest kanda veel 7 kuud ning tema ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Isiku puhul on oluline, et vabanemisel oleks tal olemas järelevalve, mida võimaldab kriminaalhooldus. Samuti aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale vajalike lisakohustuste määramine. Kuna riskiteguriks kuritegude toimepanemisel on süüdimõistetul narkootikumide tarvitamine, siis peab kohus vajalikuks süüdimõistetule kriminaalhoolduse ajaks alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamise kohustuste panemist. Tagamaks süüdimõistetu majanduslikku stabiilsust ja mõtestatud tegevusega hõivatust, peab kohus vajalikuks määrata talle katseajaks ka tööle asumise või töötuna arvele võtmise lisakohustus. Samuti peab kohus riskifaktorite maandamiseks vajalikuks määrata süüdimõistetule lisakohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata.
Eeltoodust lähtudes vabastab kohus süüdimõistetu kandmisest tingimisi enne tähtaega.
(allkirjastatud digitaalselt) Larissa Prokopenko Kohtunik
Kalev Kurvits mõistetud karistuse
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.