1-12-11057/5 - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

6.Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Eesti Haigekassale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. G.I süüdistatakse selles, et tema 2010.aasta detsembrikuus, eeluurimise käigus täpsemalt tuvastamata ajal, isiklike suhete pinnalt tekkinud tüli käigus, alaealise * (sünd.*) A. G. juuresolekul tungis Haapsalu linnas * asuvas korteris kallale * N. G.le, keda tiris juustest ning raputas kätega õlgadest, põhjustades kasutatud füüsilise vägivalla tagajärjel kannatanu N. G.le füüsilist valu. Seega G.I, tekitades kehalise väärkohtlemise tagajärjel teisele inimesele valu, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kehalise väärkohtlemise. Peale selle süüdistatakse G.I selles, et tema 2010 detsembrikuus, eeluurimise käigus täpsemalt tuvastamata ajal, alaealise * (sünd.*) A. G. juuresolekul Haapsalu linnas * asuvas korteris ähvardas tapmisega * N. G., tiris kannatanut juustest maja viiendal korrusel asuva korteri rõdu suunas, seejärel avas rõduukse ning ütles kannatanu N. G.le, et viskab ta rõdult alla, millise ähvarduse täideviimist oli kannatanu N. G.l, arvestades tema suhtes vahetult enne toime pandud vägivallategu, reaalne alus karta. Seega G.I, ähvardades tapmisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so. tapmisega ähvardamise. Peale selle süüdistatakse G.I selles, et tema tungis 19.07.2011 kella 17.20 paiku isiklike suhete pinnalt tekkinud tüli käigus Haapsalu linnas Jaama 12 asuva Haapsalu Säästumarketi kaupluse juures kallale Z. M.le, kelle tõukas vastu seina ja väänas parema käe selja taha, põhjustades kasutatud füüsilise vägivalla tagajärjel kannatanu Z. M.le füüsilist valu. Seega G.I, tekitades kehalise väärkohtlemise tagajärjel teisele inimesele valu, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kehalise väärkohtlemise. Peale selle süüdistatakse G.I selles, et tema ähvardas 19.07.2011 kella 17.20 ajal Haapsalu linnas Jaama 12 asuva Haapsalu Säästumarketi juures tapmisega Z. M., öeldes kannatanule „varsti oled sa Pärnu silla taga, sa ei ela kaua“, millise ähvarduse täideviimist oli kannatanu Z. M.l,

Ärakiri 1-12-11057 arvestades kannatanu N. G. ja enda suhtes toime pandud vägivallategu, reaalne alus karta. Seega G.I, ähvardades tapmisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse G.I selles, et tema 19.07.2011 kella 17.20 paiku Haapsalu linnas Jaama 12 asuva Haapsalu Säästumarketi välisseina juures võttis seadusliku aluseta vabaduse Z. M.lt, mis seisnes selles, et peale seda, kui oli kannatanu suhtes tarvitanud füüsilist vägivalda ja ähvardanud tapmisega, seisis kannatanu tahte vastaselt tema ette ning takistas kannatanut 10-20 minuti vältel kaupluse seina äärest lahkumast. Seega G.I , võttes teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse, pani toime KarS § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. vabaduse võtmine seadusliku aluseta. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks /tl 124, 125/. Prokuröri poolt kohtus G.I-le nõutud karistus: KarS § 120, § 121, § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus KarS § 63 lg 1 alusel rahalist karistust 250 päevamäära, s.o. 800 eurot. KarS 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse kandmine osade kaupa ühe aasta jooksul osamaksetena, esimene osamakse summas 85 eurot tasuda 15.jaanuariks 2013.a., järgnevad osamaksed 65 eurot järgnevate kuude 15 kuupäevaks. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Süüdistatav taotles kohtuistungil, et rahalise karisuse saaks tasuda 6 kuu jooksul. On teadlik, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulu väljamõistmine riigi tuludesse. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab G.I süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Haigekassa Eesti Haigekassa on tasunud Z. M. raviteenuste arve seeria * nr * SA Läänemaa Haiglale summas 11,42 eurot /tl 12/. Asitõendid puuduvad. Tõkend – G.I suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 49-50/, mis tuleb tühistada. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb G.I-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 435 eurot (1,5 * 290). KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel - määratud kaitsjale makstud tasud – kaitsjale T.Liiva makstud tasu 96 eurot / tl 112-114/, 132 eurot /tl 129-130/ ja kohtumenetluses 93,60 eurot, kokku 189,60 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu ja käesolevas kriminaalasjas on see 45 senti /tl 110 b/.