lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-9057/17

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 03.01.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-12-9057/17
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
03.01.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1162
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-9057/8Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja14.11.20121-12-9057/61Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja14.10.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-12-9057

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. jaanuar 2013. a, Tallinn

Kohtuasja number

1-12-9057

Kohtukoosseis

Meelika Aava, Pavel Gontšarov, Sten Lind

Kohtuasi

Andrei Rootalu süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 14. kokkuleppemenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav Andrei Rootalu

Teised apellatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise viis

novembri

2012.

a

otsus

Prokurör Leelet Kivioja, kaitsja vandeadvokaat Toomas Bekker Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 14. novembri 2012. a otsus apellatsioon rahuldamata.

Andrei Rootalu suhtes muutmata ja

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 14. novembri 2012. a otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati A. Rootalu süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 69 lg 6,7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 15. mai 2012. a kohtuotsuse järgi

mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 3 kuu 23 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 3 kuud 23 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus alates 3. juulist 2012. a karistusaja hulka. Menetluskuluna mõisteti A. Rootalult välja sundraha 725 eurot, määratud kaitsja tasu 249.60 eurot ja ekspertiisikulu 84 eurot, mida kohustati tasuma kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

2.A. Rootalu tunnistati süüdi selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu 22. oktoobri 2009. a otsusega süüdi mõistetud KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, ebaseaduslikult omandas kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kohas, isikult ja ajal, kuid enne
03.juulit 2012. a, suures koguses narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kokku massiga 0,37 grammi, milles fentanüüli puhtal kujul oli 0,026 grammi, st rohkem kui kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi. Nimetatud narkootilist ainet hoidis ta ebaseaduslikult enda valduses kuni 3. juuli 2012 kella 15:13ni, mil ta Tallinnas Tööstuse 42 maja juures kahtlustatavana kinni peeti ning tema valdusest leiti ja võeti politseiametnike poolt ära tikutops 15 fentanüüli sisaldava fooliumvoldikuga. Seega suures koguses narkootilise aine (fentanüüli) ebaseadusliku omandamise ja valdamisega pani Andrei Rootalu isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav A. Rootalu, kes taotleb lühendada talle mõistetud karistust, sest ta on talle määratud 226-st tunnist üldkasulikust tööst ära teinud 15 tundi. Need andmed on kriminaalhooldaja käes aadressil Tartu mnt 85 Tallinnas. Lisaks sellele taotleb ta pikendada temalt välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaega, sest vangla ei võimalda tööd mitte kõikidele süüdimõistetutele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4.Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide ja süüdistatava apellatsiooni väidetega, leiab, et apellatsiooni väited kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna. Kohtukolleegium põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 4.1 Vastavalt KrMS § 318 lg-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras üksnes juhul, kui on tegemist kriminaalmenetluse seadustiku
9.peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistatav märgib oma apellatsioonis, et ta on ära teinud talle mõistetud üldkasulikust tööst 15 tundi. Seega peaks talle mõistetud liitkaristust selle tähtaja võrra lühendama. 4.2 13. novembril 2012. a prokuröri L. Kivioja, süüdistatava A. Rootalu ja kaitsja T. Bekkeri vahel sõlmitud kokkuleppe punktis 5 märgitakse, et A. Rootalule mõistetakse kokkuleppemenetluses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 69 lg 7, 6 alusel asendatakse A. Rootalu poolt temale Harju Maakohtu 15. mai 2012. a otsusega määratud 226 tunnist üldkasulikust tööst tegemata jäänud 226 tundi üldkasulikku tööd vangistusega 113 päeva ehk vangistusega 3 kuud 23 päeva ning mõistetakse liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades A. Rootalule uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõistetakse 4 aastat 3 kuud 23 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loetakse karistusaja hulka A. Rootalu poolt eelvangistuses viibitud aeg alates 3. juulist 2012. a (tl 70-72).

2(4)

5.13. novembril 2012. a toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et süüdistatav A. Rootalu on kohtuistungil avaldanud, et süüdistus on talle arusaadav, kokkuleppe sõlmis ta vabatahtlikult ning ta jääb endiselt kokkuleppe juurde (tl 73). Apelleeritud kohtuotsusega ongi A. Rootalule kokkuleppes märgitud karistus mõistetud (tl 77-78). Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Kriminaalhooldusametniku 11. septembri 2012. a õiendist nähtub, et A. Rootalu ei ole talle Harju Maakohtu 15. mai 2012. a kohtuotsusega määratud 226 tunnist teinud ära ühtegi tundi (tl 48). Samal seisukohal on kriminaalhooldaja ringkonnakohtu järelepärimisele esitatud vastuses. Seega ei nõustu kohtukolleegium apellandi väitega, et ta on 15 tundi üldkasulikku tööd ära teinud. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et A. Rootalu suhtes oleks kriminaalmenetlusõiguse sätteid rikutud, kokkuleppes kirjeldatud tegu vastab KarS § 184 lg 2 p 2 tunnustele, mõistetud karistus on vastavuses nimetatud paragrahvi sanktsiooniga. Asjaolu, et süüdistatav A. Rootalu on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 26. septembri 2005. a otsuses kriminaalasjas nr 31-1-79-05.
6.Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalidega ning süüdistatava apellatsiooni väidetega, leiab, et ringkonnakohtule esitatud taotlus süüdistatavalt välja mõistetud menetluskulude tähtaja pikendamiseks rahuldamisele ei kuulu. Kohtukolleegium põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Menetluskulude tasumise ajatamisega seonduva osas on asjassepuutuv KrMS § 423, mis sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Kuivõrd rahalise karistuse täitmisele pööramist reguleerib KrMS § 417, mille kolmandas lõikes viidatakse KrMS §-le 424, saab menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni ühe aasta võrra. Kohtukolleegium ei nõustu A. Rootalu väitega, et talle on pandud kohustus, mida ta ei saa täita. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma hiljutises 7. detsembri 2012. a otsuses nr. 3-1-1-120-12 selgitanud, et hoolimata sellest, et vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalust töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsustust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Juhul kui isik menetluskulusid siiski õigeaegselt ei tasu, tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku regulatsioonist. KrMS §-s 424 sätestatu kohaselt võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Seega kui süüdistatav A. Rootalu jätkuvalt leiab, et tal puuduvad rahalised vahendid menetluskulude tasumiseks, siis on tal õigus pöörduda vastavasisulise taotlusega maakohtu täitmiskohtuniku poole.

3(4)

7.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 14. novembri 2012. a otsuse A. Rootalu suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Meelika Aava

Sten Lind

Pavel Gontšarov

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.