Kohtulahend

1-12-11452

Kaitsja

Avo Pärmann

Süüdistatav

DH Isikukood või sünniaeg:

Kaitsja

Ants Nõmmik

Süüdistatav

Peeter Pikk Isikukood või sünniaeg:

Kaitsja

Avo Pärmann

Süüdistatav

KT Isikukood või sünniaeg:

Kaitsja

Avo Pärmann

Süüdistatav

RV Isikukood või sünniaeg:

XXX

39412126016

39506304224

39505166036

Kaitsja

Avo Pärmann

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 järgi kohus otsustas:

Süüdi tunnistada R K KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. Süüdi tunnistada R K KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada R K KarS § 200 lg 2 p 7,9 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 lausel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 03.07.2012-04.07.2012 (2 päeva) ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui R K ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §

2 (19)

1-12-11452 75 lg 1 punktides 1-5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Karistusaja algust aravata alates 28.12.2012. a. Välja mõista R K KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse sundraha 725 €. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu riigi õigusabi eest 268,80 €. Rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt S L. Eesti Advokatuuril hüvitada vandeadvokaat Rünno Roosmaa riigi õigusabi kulud seni hüvitamata osas, 19,20 € Süüdi tunnistada R S KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. (kuriteoepisoodid, mis on toime pandud ajavahemikul 03.05.2012 kella 16.00-st kuni 07.05.2012 kella 16.00-ni, 29.06.2012 kell 03.00 ja 03.07.2012 kell 01.00). Süüdi tunnistada R S KarS § 200 lg 2 p 7,9 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uute kuritegude eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse, s.o 7. juuni 2012. aasta Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa – 5 (viie) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 266 lg 2 punktides 1 ja 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (ühe) kuu vangistust (kuriteoepisood, mis on toime pandud 18.05.2011 kella 20.15 ja 21.00 vahelisel ajal). KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Tõkend - elukohast lahkumise keeld jätta muutmata. Kohustada R S asuma karistust kandma Tallinna Vanglasse alates 14.01.2013 a aadressil Tallinn Magasini 35. Välja mõista R S KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse sundraha 725 €. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu riigi õigusabi eest 96 €. Rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt A K. Eesti Advokatuuril hüvitada vandeadvokaat Priit Tartu`le riigi õigusabi kulud seni hüvitamata osas, 19,20 € Süüdi tunnistada M L KarS § 25 lg 2 ja KarS § 121 järgi ning karistuseks mõista 2

3 (19)

1-12-11452 (kaks) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui M L ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 punktides 1-5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametn ikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on M L kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Karistusaja algust aravata alates 28.12.2012. a. Välja mõista M L KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse sundraha 435 €. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu riigi õigusabi eest 192 €. Rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt E L. Süüdi tunnistada A V KarS § 121 järgi, ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada A V KarS § 215 lg 2 p 1 järgi, ning mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui A V ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 punktides 1-5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu -, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 7 kohaselt on A V käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte suhtlema V D, D H ning R S (S). Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Karistusaja algust aravata alates 28.12.2012. a. Välja mõista A V KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse sundraha 435 €. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu riigi õigusabi eest 96 €. Rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt L V. Süüdi tunnistada D H KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ning karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

4 (19)

1-12-11452

Süüdi tunnistada D H KarS § 200 lg 2 p 7,9 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. Süüdi tunnistada D H KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi, ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uute kuritegude eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse, s.o 7. juuni 2012. aasta Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt mõistetud karistuse – 1 (ühe) aasta 9 (üheksa) kuu ja 11 (üheteist) päeva pikkuse vangistuse võrra. Seega mõista liitkaristuseks 4 (neli) aastat 9 (üheksa) kuud ja 11 (üksteist) päeva vangistust. Süüdi tunnistada D H KarS §-s 257 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 4 (neli) aastat 9 (üheksa) kuud ja 11 (üksteist) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) aastat 9 (üheksa) kuud ja 8 (kaheksa) päeva vangistust, mille kandmise aja alguseks lugeda 03.07.2012. Tõkend - vahistamine D. H suhtes jätta muutmata. Välja mõista D H KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse sundraha 725 €. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu riigi õigusabi eest 268,80 Rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt J H. Süüdi tunnistada Peeter Pikk KarS § 257 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui Peeter Pikk ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 punktides 1-5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõu stumisel. Karistusaja algust aravata alates 28.12.2012. a. Välja mõista Peeter Pikk`lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse sundraha 435 €. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu riigi õigusabi eest 172,80 €.

5 (19)

1-12-11452

Süüdi tunnistada K T KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui K T ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 punktides 1-5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu -, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Karistusaja algust aravata alates 28.12.2012. a. Välja mõista K T KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse sundraha 435 €. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu riigi õigusabi eest 96 €. Rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt K T. Süüdi tunnistada R V KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. Süüdi tunnistada R V KarS §-s 121 järgi ning karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 04.11.201205.11.2012 (2 päeva). Seega on ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui RV ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 punktides 1-5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu -, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Karistusaja algust aravata alates 28.12.2012. a. Välja mõista R V KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse sundraha 435 €. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu riigi õigusabi eest 134,40 €. Rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt S V. Süüdistatavatel R K, R S, M L, A V, D H, Peeter Pikk`l, K T ja R V tuleb tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 AS SEB Pangas

6 (19)

1-12-11452 või 221023778606 Swedbankis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: . Rahaliste vahendite puudumisel nende seaduslikelt esindajatelt S L, J H, A K, K T, S V, L V, E L. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Rahuldada tsiviilhagid ja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, 8, ja § 1027 alusel ning välja mõista solidaarselt R K, rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt S L ja D H, rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt J H B B OÜ – kasuks 1291, 77 eurot, D H rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt J H, R S, rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt AK ja R K, rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt S L O N kasuks 40 eurot, K T, rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt K T, R K, rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt S L, D H rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt J H ja R S, rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt A K OÜ I B kasuks 150 eurot, R S, rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt A K T L kasuks 65,25 eurot, K T, rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt K T, R V, rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt S V, R S, rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt AK N S kasuks 493,42 eurot. Asitõend – Pakend 1( käerauad koos võtmetega ja traat) kuuluvad hävitamisele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kriminaalasjas nr 12250101318 süüdistatakse R K selles, et tema, grupis koos alaealise DH, võttis 18.06.2012 kella 22.00-i ja 19.06.2012 kell 10.00-i vahelisel ajal P linnas asuvast rannapromenaadile püstitatud B B OÜ’le kuuluvast velokartide laenutuspunktist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära B B OÜ’le kuuluva velokardi Berg Clipper Red väärtusega 1291 eurot ja 77 senti. Seega R K, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks süüdistatakse R K selles, et tema, grupis koos alaealiste D Hja RS (S), tungis

7 (19)

1-12-11452 29.06.2012 kella 03.00 ajal ebaseaduslikult ja valdaja E C OÜ tahte vastaselt sisse P linnas, aadressil R xxa asuvasse l hoonesse. Lisaks süüdistatakse R K selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungi, tungis 03.07.2012 kella 01.00 ajal akna kaudu grupis koos alaealiste K T, R S ja D H ebaseaduslikult ja valdaja OÜ I B tahte vastaselt sisse P linnas, aadressil A xx asuvasse hoonesse. Seega R K, valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimisega, kui see on toime pandud vähemalt teist korda ja grupi poolt, pani toime KarS § 266 lg 2 punktide 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks süüdistatakse R K selles, et tema sisenes ebaseaduslikult ja valdaja E C OÜ tahte vastaselt koos alaealise D Ha 29.06.2012 kella 03.00 ja 04.00 vahelisel ajal P linnas, aadressil R xxa asuvasse l hoonesse, kus D H tõmbas lahti O N poolt renditava müügiboksi nr x ukse, mille järel haaras R K kinni boksis toolil istunud A A ning tõmbas ta pikali. Seejärel lõi R K A A jalaga pea piirkonda. Pärast seda võttis D H A A jalgade alt tabureti ning hakkas teda sellega pea piirkonda lööma. A A õnnestus hetkeks ka püsti tõusta ja end kätega löökide eest kaitsta, kuid seejärel haaras R K A A uuesti seljast kinni ning tõmbas ta pikali maha. Seejärel peksis D H A A taburetiga ning R K jalgadega. Peksmise ajal sisenes ebaseaduslikult ja valdaja tahte vastaselt tulenevalt eelnevalt kokkulepitud rollijaotusest akna avamise teel müügiboksi R S, kes võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära topsi, milles oli 40 euro väärtuses O N kuuluvaid münte. Pärast müntide võtmist väljusid R S, D H ja RK akna kaudu müügiboksist. Kogu sündmuse ajal seisis l ja müügiboksi läheduses ka M N, kes tulenevalt eelnevalt kokkulepitud rollijaotusest jälgis, et kedagi ei tuleks. Eelkirjeldatud vägivallaga tekitati A A valu ja tervisekahjustus – sääreluu murd, lahtine peahaav ja vasaku käe nimetissõrme põrutus. Seega R K, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, grupi poolt ja sissetungimisega, pani toime KarS § 200 lg 2 punktide 7 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör, süüdistatav R K ja tema kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning prokurör taotles kohtuistungil R K süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. Süüdi tunnistada R K KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada R K KarS § 200 lg 2 p 7,9 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega. Seega mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 lausel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 03.07.2012-04.07.2012 (2 päeva). Seega on ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui RK ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 punktides 1-5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Karistusaja al gust aravata alates 28.12.2012. a. Kriminaalasjas nr 12250101318 süüdistatakse R S selles, et tema grupis koos H K ja M

8 (19)

1-12-11452 R, tungis 18.05.2011 kella 20.15 ja 21.00 vahelisel ajal ebaseaduslikult ja valdaja tahte vastaselt P S vallas T külas, aadressil K tee x asuvale T L aiaga piiratud territooriumile, kus lõhkus piksekaitsesüsteemi ja ventilatsioonitorude katteid. Lisaks süüdistatakse R S selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungi: 03.05.2012 kella 16.00-i ja 07.05.2012 kella 16.00-i vahelisel ajal tungis ukse ja ukseluku lõhkumise teel grupis koos K-A P, M P, T M, A S ja alaealiste K T ja R V ebaseaduslikult ja valdaja S P tahte vastaselt sisse P, aadressil O xx -xx asuvasse N S kuulvasse korterisse, kus soditi täis korteri seinad ja laed, tõmmati seintest välja ja lõhuti pistikupesad ning ventilatsioonisüsteem. Samuti rikuti voodi, madrats, tekk ning põrand; 29.06.2012 kella 03.00 ajal tungis grupis koos alaealiste D H ja R K ebaseaduslikult ja valdaja E C OÜ tahte vastaselt sisse P linnas, aadressil R xxa asuvasse l hoonesse; 03.07.2012 kella 01.00 ajal tungis akna kaudu grupis koos alaealiste K T, R K ja D H ebaseaduslikult ja valdaja OÜ I B tahte vastaselt sisse P linnas, aadressil A xx asuvasse hoonesse. Seega R S, valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi ja piirdega alale ebaseadusliku tungimisega, kui see on toime pandud vähemalt teist korda ja grupi poolt, pani toime KarS § 266 lg 2 punktide 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks süüdistatakse R S selles, et 29.06.2012 kella 03.00 ja 04.00 vahelisel ajal sisenesid alaealised D H ja RK ebaseaduslikult ja valdaja E C OÜ tahte vastaselt P linnas, aadressil R xxa asuvasse l hoonesse, kus D H tõmbas lahti O N poolt renditava müügiboksi nr x ukse, mille järel haaras R K kinni boksis toolil istunud A A ning tõmbas ta pikali. Seejärel lõi R K A A jalaga pea piirkonda. Pärast seda võttis D H A A jalgade alt tabureti ning hakkas teda sellega pea piirkonda lööma. A A õnnestus hetkeks ka püsti tõusta ja end kätega löökide eest kaitsta, kuid seejärel haaras R K A A uuesti seljast kinni ning tõmbas ta pikali maha. Seejärel peksis D H A A taburetiga ning R K jalgadega. Peksmise ajal sisenes ebaseaduslikult ja valdaja tahte vastaselt tulenevalt eelnevalt kokkulepitud rollijaotusest akna avamise teel müügiboksi R S, kes võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära topsi, milles oli 40 euro väärtuses O N kuuluvaid münte. Pärast müntide võtmist väljusid R S, D H ja R K akna kaudu müügiboksist. Kogu sündmuse ajal seisis l ja müügiboksi läheduses ka M N, kes tulenevalt eelnevalt kokkulepitud rollijaotusest jälgis, et kedagi ei tuleks. Eelkirjeldatud vägivallaga tekitati A A valu ja tervisekahjustus – sääreluu murd, lahtine peahaav ja vasaku käe nimetissõrme põrutus. Seega R S, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, grupi poolt ja sissetungimisega, pani toime KarS § 200 lg 2 punktide 7 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör, süüdistatav R S ja tema kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning prokurör taotles kohtuistungil R S süüdi tunnistamist KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. (kuriteoepisoodid, mis on toime pandud ajavahemikul 03.05.2012 kella 16.00-st kuni 07.05.2012 kella 16.00-ni, 29.06.2012 kell 03.00 ja 03.07.2012 kell 01.00). Süüdi tunnistada R S KarS § 200 lg 2 p 7,9 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Seega mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uute kuritegude eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse, s.o 7. juuni 2012. aasta Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa – 5 (viie) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistuse võrra. Seega mõista liitkaristuseks 3

9 (19)

1-12-11452 (kolm) aastat 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 266 lg 2 punktides 1 ja 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (ühe) kuu vangistust (kuriteoepisood, mis on toime pandud 18.05.2011 kella 20.15 ja 21.00 vahelisel ajal). KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Seega mõista lõplikuks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Karistusaja algust aravata alates 28.12.2012. a. Kriminaalasjas nr 12250101318 süüdistatakse M L selles, et tema 16.05.2012 kella 15.00 ja 16.00 vahelisel ajal, lõi P linnas M tänaval oleva K G bussipeatuse läheduses asuvas metsatukas ühel korral põlvega I S, kes oli käeraudadega puu külge aheldatud, otsmiku piirkonda. Toimepandud tegu jäi aga M L tahtest sõltumatutel põhjustel lõpule viimata, kuna ei realiseerunud kuriteo objektiivses koosseisus ettenähtud tagajärg. Seega pani M L toime KarS § 25 lg 2 ja KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise katse. Prokurör, süüdistatav M L ja tema kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning prokurör taotles kohtuistungil M L süüdi tunnistamist KarS § 25 lg 2 ja KarS § 121 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui M L ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 punktides 1-5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu -, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on M L kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Karistusaja algust aravata alates 28.12.2012. a. Kriminaalasjas nr 12250101318 süüdistatakse A V selles, et tema 16.05.2012 kella 15.00 ja 16.00 vahelisel ajal, lõi P linnas M tänaval oleva K G bussipeatuse läheduses asuvas metsatukas jooksu pealt ühel korral jalaga selga ISt, millega tekitas kannatanule valu. Seega A V, teise inimese löömisega, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks süüdistatakse A V selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid ajavahemikul 19.06.2012 kuni 30.06.2012 kasutas omavoliliselt B B OÜ’le kuuluvat velokarti Berg Clipper Red, sõites sellega Pärnu linnas ringi. Seega A V, võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani toime KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör, süüdistatav A V ja tema kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning prokurör taotles kohtuistungil A V süüdi tunnistamist KarS § 121 järgi, ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada A V KarS § 215 lg 2 p 1 järgi, ning mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Seega mõista lõplikuks liitkaristuseks 3 (kolm)

10 (19)

1-12-11452 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui A V ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 punktides 1-5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 7 kohaselt on A V käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte suhtlema V D, D H ning R S (S). Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Karistusaja algust aravata alates 28.12.2012. a. Kriminaalasjas nr 12250101318 süüdistatakse D H selles, et tema grupis koos MN ja alaealise PP, teostas 16.05.2012 kella 15.00 ja 16.00 vahelisel ajal vägivalla ja isiku vabaduse piiramisega P linnas M tänaval oleva K G bussipeatuse läheduses asuvas metsatukas ebaseaduslikus korras M N oletatavat õigust. Selle käigus viis P P I S puu juurde, misjärel väänasid P Pja D H kannatanul käed selja taha. Seejärel panid P P ja M N I S käed käeraudadega ümber puu kinni nii, et puu jäi käte ja keha vahele. Sellega tekitati I S paremale poole seljale nahamarrastused ning küünarvarte keskmise ja alumise kolmandiku vahele nahaalused verevalumid ja kriimustused. Enne ja ka pärast puu külge panemist nõudis M N I S 30 euro suurust kahjuhüvitist kõlari XMini lõhkumise eest, mille I S omandas heauskselt 14.05.2012 katkisena 5 euro eest P P, kes oli selle laenuks saanud M N. Ühel hetkel pani DH IS selja tagant ümber tema kaela ja puu traadi, millega tekitas talle kaela külgpinna keskmisesse kolmandikku triipja nahaaluse verevalumi. Esitatud nõuete peale vastas I S, et temal raha ei ole. Seepeale nõudis P P, et I S annaks neile 8 tollise kõlari Kingaudio, mille pidi I S tooma K P. I S nõustus kõlari üleandmisega, misjärel lasid P P ja M N I S puu küljest lahti. Seejärel pani P Pühe lahti lastud raua enda käe külge. Teine raud jäi ümber IS käe seetõttu, et ta ära ei jookseks. Pärast seda hakati metsatukast K G bussipeatuse poole liikuma. Sel ajal lõi M N ühel korral I S rusikaga õla piirkonda. Bussipeatusesse jõudes vabastati I S käeraudadest, misjärel läksid PP ja I S K P elukohta, mis asub P, aadressil P xx. Seal andis K P I S 8 tollise kõlari Kingaudio, mille I S andis omakorda P P. Seejärel P P lahkus. Seega D H, oletatava õiguse teostamisega ebaseaduslikus korras, kui see on seotud vägivallaga ja isikult vabaduse võtmisega, pani toime KarS § 257 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks süüdistatakse DH selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttis grupis koos alaealise R K 18.06.2012 kella 22.00-i ja 19.06.2012 kell 10.00-i vahelisel ajal P linnas asuvast rannapromenaadile püstitatud B B OÜ’le kuuluvast velokartide laenutuspunktist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära B B OÜ’le kuuluva velokardi Berg Clipper Red väärtusega 1291 eurot ja 77 senti. Seega D H, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani toime KarS § 199 lg 2 punktide 4 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks süüdistatakse D H selles, et tema sisenes ebaseaduslikult ja valdaja E C OÜ tahte vastaselt koos alaealise R K29.06.2012 kella 03.00 ja 04.00 vahelisel ajal P linnas, aadressil R xxa asuvasse l hoonesse, kus D H tõmbas lahti O N poolt renditava müügiboksi nr x ukse, mille järel haaras R K kinni boksis toolil istunud A A ning tõmbas ta pikali. Seejärel lõi R KA A jalaga pea piirkonda. Pärast seda võttis DH A A jalgade alt tabureti ning hakkas teda sellega pea piirkonda lööma. A A õnnestus hetkeks ka püsti tõusta ja end kätega löökide eest kaitsta, kuid seejärel haaras R K A A uuesti seljast

11 (19)

1-12-11452 kinni ning tõmbas ta pikali maha. Seejärel peksis D H A A taburetiga ning R K jalgadega. Peksmise ajal sisenes ebaseaduslikult ja valdaja tahte vastaselt tulenevalt eelnevalt kokkulepitud rollijaotusest akna avamise teel müügiboksi R S, kes võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära topsi, milles oli 40 euro väärtuses O N kuuluvaid münte. Pärast müntide võtmist väljusid R S, D H ja R Kakna kaudu müügiboksist. Kogu sündmuse ajal seisis l ja müügiboksi läheduses ka M N, kes tulenevalt eelnevalt kokkulepitud rollijaotusest jälgis, et kedagi ei tuleks. Eelkirjeldatud vägivallaga tekitati A A valu ja tervisekahjustus – sääreluu murd, lahtine peahaav ja vasaku käe nimetissõrme põrutus. Seega D H, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, grupi poolt ja sissetungimisega, pani toime KarS § 200 lg 2 punktide 7 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks süüdistatakse D H selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungi: - 29.06.2012 kella 03.00 ajal tungis grupis koos alaealiste R S (S) ja R K ebaseaduslikult ja valdaja E C OÜ tahte vastaselt sisse P linnas, aadressil Rx xxa asuvasse x l hoonesse; - 03.07.2012 kella 01.00 ajal tungis akna kaudu grupis koos alaealiste K T, R K ja D H ebaseaduslikult ja valdaja OÜ I B tahte vastaselt sisse P linnas, aadressil A xx asuvasse hoonesse. Seega D H, valdaja tahte vastaselt võõrastesse hoonetesse ebaseadusliku tungimisega, kui see on toime pandud vähemalt teist korda ja grupi poolt, pani toime KarS § 266 lg 2 punktide 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör, süüdistatav D H ja tema kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning prokurör taotles kohtuistungil D H süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ning karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust. Süüdi tunnistada D H KarS § 200 lg 2 p 7,9 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. Süüdi tunnistada D H KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi, ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega. Seega mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uute kuritegude eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse, s.o 7. juuni 2012. aasta Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt mõistetud karistuse – 1 (ühe) aasta 9 (üheksa) kuu ja 11 (üheteist) päeva pikkuse vangistuse võrra. Seega mõista liitkaristuseks 4 (neli) aastat 9 (üheksa) kuud ja 11 (üksteist) päeva vangistust. KarS §-s 257 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (ühe) aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Seega mõista lõplikuks liitkaristuseks 4 (neli) aastat 9 (üheksa) kuud ja 11 (üksteist) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Seega on ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) aastat 9 (üheksa) kuud ja 8 (kaheksa) päeva vangistust, mille kandmise aja alguseks lugeda 03.07.2012. Tõkend - vahistamine D. H suhtes jätta muutmata. Karistusaja algust aravata alates 03.07.2012. a. Kriminaalasjas nr 12250101318 süüdistatakse P P selles, et tema grupis koos M N ja alaealise D H, teostas 16.05.2012 kella 15.00 ja 16.00 vahelisel ajal vägivalla ja isiku vabaduse piiramisega P linnas M tänaval oleva K G bussipeatuse läheduses asuvas metsatukas ebaseaduslikus korras M N oletatavat õigust. Selle käigus viis P P I S puu juurde, misjärel väänasid P P ja D H kannatanul käed selja taha. Seejärel panid P P ja M N IS käed käeraudadega ümber puu kinni nii, et puu jäi käte ja keha vahele. Sellega

12 (19)

1-12-11452 tekitati I S paremale poole seljale nahamarrastused ning küünarvarte keskmise ja alumise kolmandiku vahele nahaalused verevalumid ja kriimustused. Enne ja ka pärast puu külge panemist nõudis M N I S 30 euro suurust kahjuhüvitist kõlari XMini lõhkumise eest, mille I S omandas heauskselt 14.05.2012 katkisena 5 euro eest P P, kes oli selle laenuks saanud M N. Ühel hetkel pani D H I S selja tagant ümber tema kaela ja puu traadi, millega tekitas talle kaela külgpinna keskmisesse kolmandikku triipja nahaaluse verevalumi. Esitatud nõuete peale vastas I S, et temal raha ei ole. Seepeale nõudis P P, et I S annaks neile 8 tollise kõlari Kingaudio, mille pidi I S tooma K P. I S nõustus kõlari üleandmisega, misjärel lasid P P ja M N I S puu küljest lahti. Seejärel pani P P ühe lahti lastud raua enda käe külge. Teine raud jäi ümber I S käe seetõttu, et ta ära ei jookseks. Pärast seda hakati metsatukast K G bussipeatuse poole liikuma. Sel ajal lõi M N ühel korral I S rusikaga õla piirkonda. Bussipeatusesse jõudes vabastati I S käeraudadest, misjärel läksid PP ja I S K P elukohta, mis asub P, aadressil P xx. Seal andis K P I S 8 tollise kõlari Kingaudio, mille I S andis omakorda PP. Seejärel P P lahkus. Seega P P, oletatava õiguse teostamisega ebaseaduslikus korras, kui see on seotud vägivallaga ja isikult vabaduse võtmisega, pani toime KarS § 257 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör, süüdistatav P P ja tema kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning prokurör taotles kohtuistungil P Pisüüdi tunnistamist KarS § 257 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui Peeter Pikk ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 punktides 1-5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Karistusaja algust aravata alates 28.12.2012. a. Kriminaalasjas nr 12250101318 süüdistatakse K T selles, et tema 03.05.2012 kella 16.00-i ja 07.05.2012 kella 16.00-i vahelisel ajal tungis ukse ja ukseluku lõhkumise teel grupis koos K-A P, M P, T M, A S ja alaealiste R K ja R V ebaseaduslikult ja valdaja S P tahte vastaselt sisse P, aadressil O xx-xx asuvasse N S kuulvasse korterisse, kus soditi täis seinad ja laed, tõmmati seintest välja ja lõhuti pistikupesad ning ventilatsioonisüsteem. Samuti rikuti voodi, madrats, tekk ning põrand. Lisaks süüdistatakse KT selles, et tema, 03.07.2012 kella 01.00 ajal tungis akna kaudu grupis koos alaealiste R S (S), R K ja D H ebaseaduslikult ja valdaja OÜ I B tahte vastaselt sisse Pärnu linnas, aadressil A x asuvasse hoonesse. Seega K T, valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ja ruumi ebaseadusliku tungimisega, kui see on toime pandud vähemalt teist korda ja grupi poolt, pani toime KarS § 266 lg 2 punktide 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör, süüdistatav K T ja tema kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning prokurör taotles kohtuistungil K T süüdi tunnistamist KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui K Tei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse

13 (19)

1-12-11452 katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 punktides 1-5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu -, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Karistusaja algust aravata alates 28.12.2012. a. Kriminaalasjas nr 12250101318 süüdistatakse R Vselles, et tema 03.05.2012 kella 16.00-i ja 07.05.2012 kella 16.00-i vahelisel ajal tungis ukse ja ukseluku lõhkumise teel grupis koos K-A P, M P, T M, A S ja alaealiste R K ja K T ebaseaduslikult ja valdaja S P tahte vastaselt sisse P, aadressil O xx-xx asuvasse N S kuulvasse korterisse, kus soditi täis seinad ja laed, tõmmati seintest välja ja lõhuti pistikupesad ning ventilatsioonisüsteem. Samuti rikuti voodi, madrats, tekk ning põrand. Seega RV, valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimisega, kui see on toime pandud grupi poolt, pani toime KarS § 266 lg 2 punkti 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks süüdistatakse RV selles, et tema, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kellaajal, kuid 08.06.2012 hommikupoolikul lõi P, aadressil V-P x-x asuvas korteris kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata viisil K-A P, mille tagajärjel kukkus K-A P põrandale pikali. Eelkirjeldatud teoga tekitas R V K-A P valu rindkere- ja alakõhu piirkonnas. Lisaks süüdistatakse R V selles, et tema, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, kuid 2012. aasta augustikuus tõukas P T vallas K külas S Tee xa asuvas elamus K-A P nii, et K-A P kukkus selili voodile. Seejärel istus R V K-A P peale ja hakkas teda kahe käega kägistama. Selle käigus surus R V oma pöidlad K-A P kaelale, mille tagajärjel ei saanud kannatanu hingata. Ühel hetkel õnnestus K-A P aga R V enda pealt maha lükata ning kui K-A P hakkas püsti tõusma, haaras R V tal ühe käega ümber kaela ning teise käega hakkas suruma kätt, mille ta K-A P oli ümber kaela pannud. Eelkirjeldatud teoga tekitas R V kannatanule valu ja hingamisraskuse. Lisaks süüdistatakse R Vselles, et tema, 04.11.2012 kella 15.30 ajal P linnas, aadressil K xx asuva elamu köögis haaras parema käega K-A Pl kõrist ning pigistas oma näppudega tema kõrisõlme, misjärel tekkis kannatanul hingamisraskus. Lisaks tundis K-A P ka valu. Kannatanul õnnestus aga haardest vabaneda, misjärel liikus ta tuppa. Toas olles tõukas R V K-A P kahe käega rindkeresse, misjärel kukkus kannatanu selili voo disse pikali. Voodis olles istus R V K-A P peale ning haaras tal kõrist vasaku käega kinni, paremat kätt hoidis ta õhus löögivalmis. KA P palus R Vlõpetada, kuid seepeale teatas R V, et talle meeldib vaadata, kuidas K-A P närveldab. Peale seda tõusis R V püsti ning läks kööki. Natukese aja pärast tuli R V tagasi tuppa, misjärel suundus ta voodist püsti tõusnud K-A P poole. Seejärel võttis R V K-A P kahe käega kaelast kinni nii, et pöidlad surusid kannatanu kõrile. Selle tagajärjel tundis K A Pvalu. Lisaks tekkis tal ka hingamisraskus. Seepeale lasi R V K-A Pkõrist lahti, kuid kohe surus ta uuesti mõlema käega kannatanu kõrile, misjärel tundis kannatanu tugevat pitsitust. R V aga naeris ning vabastas kannatanu kaela ja kõri oma haardest. Natukese aja pärast tuli R V tagasi tuppa ja tõukas kannatanu uuesti voodile pikali. K-A P tõusis aga koheselt püsti, misjärel haaras R V tal vasakust õlast ning raputas teda tugevalt. Järsku oli K-A P aga kõhuli põrandal maas. Põrandal olles lõi R V K-A P jalaga kukla piirkonda, mille tagajärjel tundis kannatanu valu. Seepeale hakkas aga kannatanu appi karjuma, misjärel surus R V kaks kätt K-A P suule nii, et kannatanu ei saanud hingata. Samuti

14 (19)

1-12-11452 tundis kannatanu ka valu. Lisaks tekitas R V eelkirjeldatud teoga kannatanule paremale poole sarna piirkonda pindmised marrastused ja kaela ning dekoltee piirkonda pindmised punetused. Seega R V, teise inimese tervise kahjustamisega, löömisega ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör, süüdistatav R V ja tema kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning prokurör taotles kohtuistungil R V süüdi tunnistamist KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. Süüdi tunnistada R V KarS §-s 121 järgi ning karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Seega mõista liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 04.11.2012-05.11.2012 (2 päeva). Seega on ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui R V ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 punktides 1-5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu -, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Karistusaja algust aravata alates 28.12.2012. a.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatavate süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatavad jäid kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leidis, et puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud, käesolevas kriminaalasjas ei ole rikutud kokkuleppemenetluse norme. Süüdistatavad R K, R S, M L, A V, D H, PP, K T ja R V tuleb süüdi tunnistada ning mõista karistused vastavalt kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Välja mõista R K, R S, D H KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, 5 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 725 €. Välja mõista ML, AV, PP, K T ja RV KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, 5 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 435 €. Kohtueelses menetluses on kaitsja Rünno Roosmaa`le hüvitatud 48 €. Kaitsja Ants Nõmmik`le on hüvitatud kohtueelses uurimises 38,40 €. Kaitsja Avo Pärmann`le on hüvitatud kohtueelses uurimises 38,40 €. Kaitsja Rünno Roosmaa on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 19.20 € Kohus leidis, et taotlus vastab Eesti Advokatuuri juhatuse 13.11.2011. a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise

15 (19)

1-12-11452 kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 22 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. Kaitsja Priit Tartu on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 19.20 € Kohus leidis, et taotlus vastab Eesti Advokatuuri juhatuse 13.11.2011. a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 22 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. Rahuldada tsiviilhagid ja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, 8, ja § 1027 alusel ning välja mõista solidaarselt R K, rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt S L ja D H, rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt J H B B OÜ – kasuks 1291, 77 eurot, D H rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt J H, R S, rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt AK ja R K, rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt S L O N kasuks 40 eurot, K T, rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt K T, R K, rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt S L, D H rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt J H ja R S, rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt A K OÜ I B kasuks 150 eurot, R S, rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt A K T L kasuks 65,25 eurot, K T, rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt K T, R V, rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt S V, R S, rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt AK N S kasuks 493,42 eurot. Asitõend – Pakend 1( käerauad koos võtmetega ja traat) kuuluvad hävitamisele.

Igor Pütsep Kohtunik

16 (19)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.