Kohtulahend

büroole juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks. J.T on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroole. KrMS § 175, § 179, 180 lg1 alusel välja mõista J.T ́ilt riigituludesse menetluskulu: - sundraha 435,00 (nelisada kolmkümmend viis) eurot; -kaitsjatasu 60,00 (kuuskümmend) eurot. Menetluskulu tuleb J.T tasuda kohtuotsusega määratud korras riigituludesse /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 17001577198 Nordea Bank, arveldusarve nr 333416120002 Danske Bank, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-12-11911, menetluskulu, maksma kohustatud isiku nimi/: Väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu tuleb J.T tasuda igakuiste osamaksetena 12 (kaheteist) kuu jooksul, igakuise makse suurus sundrahal on 36,25 eurot ja kaitsjatasul 5,00 eurot. Igakuine menetluskulu makse tuleb teostada hiljemalt kuu 30. –ks kuupäevaks. Esimene osamakse teostada hiljemalt kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgneva kuu 30-ks kuupäevaks. Kui rahaline karistus või menetluskulu ei ole kohtuotsusega määratud korras tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, lisandub täituritasu. J.T ’ i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Edasikaebamise kord Käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia toimetatakse KrMS § 164 lg3,5 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile. Süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub.

KURITEO ASJAOLUD JA KVALIFIKATSIOON

Kriminaalasjas alustati menetlus 20.11.2012 a KarS § 424 tunnustel selles, et J.T juhtis 19.11.2012.a kella 22.28 ajal Saare maakonnas XXX juures mootorsõidukit Honda CR-V reg.märgiga XXXXXX alkoholijoobe seisundis, alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 1,42 mg/l laiendmääramatus +/- 0,14 mg/l, lõplik tulemus 1,28 mg/l. Kohtueelse menetlusega on tuvastatud, et 19.11.2011 a peatasid liikluskontrolli teostavad politseiametnikud Andres Vassar ja Toomas Vinn ebakindla sõidustiiliga sõiduki Honda CRV reg nr 599APX, mida juhtis J.T . Politseiametniku tuvastasid J.T indikaatorvahendiga alkoholijoobe olemasolu ja toimetasid ta Kuressaare politseijaoskonda edasisteks menetlustoiminguteks. Kuressaare politseijaoskonnas tuvastati J.T 19.11.2012 a, kell 22:47 tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARAF0023, etanoolisisalduseks väljahingatavas õhus 1,42 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,14 mg/l, lõplik tulemus 1,28 mg/l.

MAAKOHTU SEISUKOHT

KrMS § 251 alusel, kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus

prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Kohus olles kontrollinud kohtualluvust on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. Süüdistatav ja kaitsja ei ole KrMS §-s 252 lg3 määratud tähtajal kohtule kirjalikku seisukohta kriminaalasja lahendamise kohta esitanud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasjas on karistust kergendavaid ja karistust raskendavad asjaolusid ei ole tuvastatud. J.T on varem kriminaalkorras karistamata. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või kuni kolme aastane vangistus. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid käskmenetluse kohaldamise. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatav J.T ́it 90 päevamäärase rahalise karistusega, so. summas 90x19,30=1737 eurot. Vastavalt KarS §-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3,20 eurot. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistava J.T keskmise päevasissetuleku suurus on 19,30 eurot (tl.22). Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel arvestada päevamäärana 19,30 eurot. KarS § 50 lg1 alusel kuulub J.T suhtes kohaldamisele lisakaristus – sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, mille pikkuseks kuriteo korral võib olla kuni kolm aastat. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus KrMS § 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt menetluskuluna sundraha ja kaitsjatasu. Sundraha suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on käesoleval ajal 290 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x290=435,00 eurot. Süüdistatava kaitsja on esitanud tasutaotluse summale 115,20 eurole. Kohus on pidanud esitatud taotluse põhjendatuks. KrMS § 180 lg1 ja 180 lg 3 alusel peab kohus põhjendatuks sellest summast süüdistatavalt välja mõista 60,00 eurot. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus menetluskulu süüdistatava poolt tasumisele ositi. Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.