Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. detsember 2012.a Tallinn
Kriminaalasja number
1-12- 2165
Kohtukoosseis
Eesistuja Malle Preimer, liikmed Julia Katškovskaja ja Urmas Reinola
Kohtuistungi sekretär Kohtuistungi toimumise aeg ja koht Kriminaalasi
Alina Koop 11. detsember 2012.a. Ilmar Paluoja süüdistuses KarS § 424, §120, § 25 lg 1, 2 113; § 418 lg 1 ja § 414 lg 1 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Pärnu Maakohtu 29.05.2012.a otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitajad
Süüdistatav I. Paluoja ja tema kaitsja adv Rünno Roosmaa
Prokurör Kaitsja
Anne Sillaots Adv Rünno Roosmaa
Süüdistatav
Ilmar Paluoja isikukood 35211044218 Eesti kodanik, xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kriminaalkorras karistamata
elukoht varem
Jätta Pärnu Maakohtu 29. mai 2012.a otsus muutmata. Apellatsioonid jätta rahuldamata. Välja mõista Ilmar Paluojalt riigieelarve tuludesse 321.84 eurot (kolmsada kakskümmend üks eurot ja 84 senti) määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. ( selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik).
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.
pürotehnilise toote valmistamiseks, hoidmiseks ja kasutamiseks ja § 14 lg 11 nõudeid, mille kohaselt lõhkematerjali käitlemisluba annab õiguse ka lõhkematerjali omandamiseks ja võõrandamiseks. KarS § 424 järgi tunnistati I. Paluoja süüdi selles, et ta juhtis 25.09.2011.a kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid ajavahemikul kell 18.30-18.43, Pärnumaal Sindi linnas Pärnu maantee 125a asuva Tammeoja bussipeatuse juures temale kui omanikule kuuluvat punast värvi mootorsõidukit Ford Sierra registreerimismärgiga xxx xxx joobeseisundis. Ilmar Paluojalt võeti 25.09.2011.a vereproov, kust leiti etanooli (2,21+/0,07) mg/g, k=2, seega rikkus Ilmar Paluoja Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 4 p 1 nõudeid. KarS § 120 järgi tunnistati I. Paluoja süüdi selles, et olles alkoholijoobes, 25.09.2011.a ajavahemikul kell 18.30-18.43 sisenes avatud esiukse kaudu Pärnumaal Sindis Pärnu maanteel Tammeoja bussipeatuses väljasõitu ootavasse bussi nr 40 Volvo 288 BCF, mida juhtis Hannes Õun. Seejärel suunas paremas käes oleva vinnastatud laskekõlbuliku kärbiku toru bussijuhi Hannes Õuna pea ja kaela piirkonna poole ning öeldes bussis esiukse juures bussiistmel istuvale A P silma vaadates, et A P hakkaks jooksma. Kui A P oli Ilmar Paluojale öelnud, et tema ei lähe bussist kusagile, hoidis Ilmar Paluoja vinnastatud kärbiku toru H Õ pea ja kaela piirkonnast umbes 10-50 cm kaugusel, vaadates samal ajal A P poole ning ähvardades H Õ ja A P tapmisega, teatas, et sellisel juhul teeb tema täna H Õ ja A P kaks laipa. Ilmar Paluoja käitumine põhjustas A P reaalse hirmu oma elu ja tervise pärast, kuna ähvardamise ajal oli Ilmar Paluojal käes vinnastatud kärbik. KarS § 25 lg 1, 2 ja § 113 järgi tunnistati I. Paluoja süüdi selles, et tema, olles alkoholijoobes, 25.09.2011.a kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid ajavahemikul kell 18.30-18.43, sisenes Pärnumaal Sindi linnas Pärnu maantee 125a asuva Tammeoja bussipeatuses väljasõitu ootavasse bussiliini nr 40 Volvo bussi avatud esiukse kaudu, misjärel sirutas enda parema käe koos käes olnud laskekõlbuliku kaheraudsest sileraudsest jahipüssist mudel BM kaliiber 16 nr 159961 valmistatud kärbikuga enda ette välja ning suunas kärbiku toru bussijuhi istmel istuva H Õ pea ja kaela piirkonna suunas ja hoidis kärbiku toru H Õ pea ja kaela piirkonnast umbes 10 -50 cm kaugusel, vinnastades samal ajal parema käe pöidlaga kärbiku kaks kukke, misjärel hoidis parema käe ühte sõrme kärbiku päästikul. Kuna H Õ nägi, et Ilmar Paluoja sihib teda vinnastatud kärbikuga ning sai aru, et Ilmar Paluoja kavatseb teda kärbikust tulistada, lükkas H Õ enda parema käe labaga Ilmar Paluoja käes oleva kärbiku toru endast eemale paremale poole bussiistmete poole, misjärel Ilmar Paluoja vajutas kärbiku päästikule, mille tulemusel väljusid kärbiku paremast rauast haavlid, millised tabasid bussi istet. Seejärel lükkas Hs Õ Ilmar Paluoja bussist esiukse kaudu välja, misjärel H Õ väänas Ilmar Paluoja käest kärbikrelva ära ja sidus Ilmar Paluoja käed püksirihmaga kinni. Ilmar Paluojal jäi kuritegu lõpule viimata tema tahtest mitteoleneval põhjusel, kuna H Õ takistas tema tegevust ning pidas ta sündmuskohal kinni.
vaatlusprotokolli koos lisatud fotodega, läbiotsimisprotokolli ning kannatanute H. Õ ja A. P ütlusi. Kaitsja on seisukohal, et kohtuotsuses toodud asitõendite loetelust puudub tulirelva vinnastamisse puutuvalt tugevat argumenti sisaldav ekspertiisiakt nr 11E-TB0129. Nimelt märgib ekspert, et lask ekspertiisiks esitatud vinnastatud kukkedega kärbikust ilma päästikule vajutamata löökidest vastu kärbikut ja kärbiku kukutamisel 1 m kõrguselt linoleumkattega põrandale on paremast relvarauast võimalik. See arvamus loob reaalse võimaluse I. Paluoja ütluste tõesuseks. I. Paluoja on kinnitanud, et oli tulirelva kodus enne metsa minekut ära laadinud ning H. Õ ja tema vahelise rabelemise käigus sündmuskohal relva lukk vinnastus. Ka mäletab I. Paluoja selgelt, et relvast kinnihoidmise ajal olid tema näpud päästiku peal, mille ta siis tahtmatult rabelemise käigus vajutas. Veel lisab ta, et selle relva kukke ei ole võimalik ühe käega vinnastada, sest kuke tahatõmbamine on raske. Veel on süüdistatav kinnitanud, et ta pole tahtnud H. Õ viga teha, soovis üksnes hirmutada. H. Õ muidugi ehmus ja üritas ennast kaitsta, kuid millegi eest, mida I. Paluojal kavas polnud. Süüks arvatud teo toimepanemise soovi puudumist kinnitab veel fakt, et I. Paluoja ei ole varem karistatud. Maakohus, jättes tähtsust omava asitõendi välja ülalmärgitud nimekirjast, on ebavõrdselt hinnanud ekspertiisiakti teiste asitõenditega. Kaitsja leiab, et maakohus, tuginedes suures osas pelgalt piltidele ja kõnele, ei vasta otsuse resolutiivosa järeldused tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele ja on ka eiratud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet. Mõistetud karistusse puutuvalt märgib kaitsja, et nii KarS § 56 lg 1 kui 306 p 5, 6 kohustavad kohut arvestama karistuse mõistmisel süüdistatava isikut iseloomustavate andmetega. Kohtuotsuses ei räägita sõnagi sellest, et I. Paluoja on enamus süüdistusi tunnistanud ja avaldanud kahetsust, või seda, et ta on perekonnainimene, aga sealjuures invaliid ja kogu juhtunu sai võimalikuks mitmete asjade kokkulangemise tulemusel.
Prokurör leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioonid rahuldamisele ei kuulu.
asjaolude selgitamiseks eksperimente korraldada või vastastamisi läbi viia. Käesoleval juhul on maakohus leidnud, et tõendid, mis kinnitavad kahtlusteta I. Paluoja süüd KarS § 25 lg 1, 2 – 113 järgi, on piisavad. Peale selle leiab I. Paluoja, et E. N (Jahimeeste Liidu tegevjuht) ei olnud eksperdina pädev. Esmalt tuleb märkida, et E. N ei ole käesoleva kriminaalasja menetluses eksperdina osalenud. E. N kui kauaaegne jahimees ja Pärnumaa Jahimeeste Liidu tegevjuht kuulati kohtueelses menetluses üle kui asjatundja /I kd tl 70-71/. Ta on selgitanud, et sileraudsest jahipüssist mudel BM kaliiber 16 valmistatud kärbikut on võimalik ühe käe sõrmega vinnastada. Tulistades sellise relvaga 1 m pealt, ei ole võimalik haavlil laiali lennata, haavlid väljuvad relvatorust ühtse joana ja on suure purustusjõuga, selliselt distantsilt inimese ülakehasse tulistades on võimalik inimene tappa. 4,5 mm haavliga lastakse surmavalt rebast, kobrast, metskitse ja ilvest. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole E. Nõmme ütlustes alust kahelda, neid ei sea iseenesest kahtluse alla ka süüdistatava mittenõustumine nende ütlustega. Süüdistatava kaitsja väidab, et I. Paluoja ei ole tahtnud H. Õ viga teha, soovis teda üksnes hirmutada. Apellant leiab, et kriminaalse teo toimepanemise soovi puudumise fakti toetab see, et I. Paluoja on varem karistamata ning et ilmselt on I. Paluoja elus varemgi tulnud ette alkoholitarbimist ja konfliktsituatsioone. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsjaga. Tulenevalt KarS § 16 lg 1 ja § 25 lg 1 on süüteokatse võimalik nii kavatsetuse, otsese tahtluse kui ka kaudse tahtlusega (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-128-06). Seega piisab süüteokatse toimepanemise omistamiseks sellest, kui isik pidas vähemalt võimalikuks, et tema teo tagajärjel võib süüteokoosseis realiseeruda. I. Paluoja, sihtides sõrm päästikul teist isikut ca 50 cm kauguselt vinnastatud, 4,5 mm haavlitega laetud kärbikust, möönis tapmise süüteokoosseisu saabumist. Asjaolu, et I. Paluoja varasem karistatus puudub, ei oma siinjuures tähendust. Viitamine varasemale alkoholipruukimisele ja konfliktsituatsioonide esinemisele jääb arusaamatuks. Küll on aga kõnekas see, et H. Õ vastu suunatud ründele eelnevalt oli I. Paluoja oma sõiduautolt numbrimärgid kõrvaldanud ning bussi sisenemisel kannatanu A. P korralduse andnud jooksma hakata, et muidu tuleb laipu rohkem. KarS § 25 lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Siit tuleneb, et süüteokatse on alanud, kui vastavalt isiku ettekujutusele teost ei jää tema ja reaalse süüteokoosseisule vastava teo vahele enam ühtegi olulist käitumisakti. Ning vastupidi – kui isikul on süüteokoosseisu elluviimise alustamiseks vaja veel üht või mitut käitumisakti, on isik oma tegevusega veel üldjuhul mittekaristatavas ettevalmistusstaadiumis. Maakohtus on tuvastamist leidnud, et I. Paluoja tegi kõik endast oleneva KarS § 113 realiseerimiseks. Viimaseks vajalikuks tegevuseks oli kärbiku päästikule vajutamine, mida I. Paluoja ka tegi, kuid et vahetult enne seda suutis kannatanu relvatoru endast kõrvale suunata, jäi I. Paluoja soovitud tagajärg saabumata. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus on põhjendatult I. Paluoja KarS § 25 lg 1, 2 – 113 järgi süüdi tunnistanud. Kohtukolleegiumi hinnangul on I. Paluojale mõistetud karistus põhjendatud ja seaduslik. Tähele tuleb panna, et KarS § 56 lg 1kohaselt on karistamise esmaseks aluseks isiku süü. Sellest on ka maakohus lähtunud. Apellandi etteheide, et kohus pole arvestanud süüdistatava kahetsust, ei ole põhjendatud. Olukorras, kus süüdistatav talle etteheidetavat tegu omaks ei võta ning vaidlustab süüditunnistamise, ei saa paraku rääkida kahetsusest. Kuigi KarS § 57 lg 2 kohaselt võib kohus karistuse kohaldamisel arvestada ka nimetatud paragrahvi 1. lõikes loetlemata kergendavaid asjaolusid, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul apellatsioonis viidatud perekonnaseis ja töövõimetus 30% ulatuses nendeks asjaoludeks, mis mõistetud karistuse tühistamiseks võiksid alust anda. I. Paluojale on ju maakohus mõistnud KarS § 25 lg 1, 2 –
113 järgi karistuse sanktsiooni minimaalses määras ning moodustanud liitkaristuse süüdimõistetule soodsaimal viisil – lugenud kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega. Mis puudutab I. Paluoja tervislikku seisundit, siis kohtukolleegium märgib, et VangS § 49 kohaselt on tervishoid vanglas riigi tervishoiusüsteemi osa. VangS § 52 kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. VangS § 53 lg 2 kohaselt suunatakse kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Seega on seadusest tulenevalt arstiabi I. Paluojale ka vanglatingimustes tagatud.
Malle Preimer
Julia Katškovskaja
Urmas Reinola
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.