1-09-22251/12 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabanedes olemas kindel elukoht oma ema ja vanaema juures, kes on andnud ka oma nõusoleku ning täidetud on kõik muud vajalikud tingimused elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks aadressile XXXX Kohtumenetluse poolte seisukohad Vladimir Bankov kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabaneda ning on teadlik sellega kaasnevatest nõuetest. Vabanedes soovib ta asuda elama oma ema ja vanaema juurde, asuda tööle, hoiduda sõltuvusainetest ning elada edaspidiselt seadusekuulekalt. Ta on vanglas läbitud sotsiaalprogrammidest ja ka kirikus käimisest jõudnud kindlale veendumusele, et narkootikumidest hoiab kaugele ning soovib jätkata õiguskuulekat elu. Kaitsja Oksana Smirnova toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu elus on toimunud positiivsed muutused ning vangistus on tema puhul oma eesmärgid täitnud. Prokurör Liane Peets kohtule esitatud kirjalikus arvamuses Vladimir Bankovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ei toeta, arvestades eelkõige süüdimõistetu kuriteo raskust, varasema katseaja ebaõnnestumist ja sõltuvusprobleeme. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub karistusseadustiku § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Vladimir Bankov ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on olemas formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vladimir Bankovit on kriminaalkorras karistatud kokku kahel korral. Esimesel korral jäeti temale mõistetud vangistus tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, kuid katseajal uue kuriteo toimepanemise tõttu mõisteti talle liitkaristus juba reaalse vangistusena. Tema peamiste kuriteoriskidena tuleb käsitleda uimastite tarvitamist ja sellega seonduvalt ka rahaliste vahendite teenimist ebaseaduslikul teel. Enda sõnul on aga süüdimõistetu nüüdseks oma sõltuvusprobleemidest ja valedest valikutest aru saanud, mõistab enda rolli nendes ning on motiveeritud oma eluviisi edaspidiselt muutma. Vangistuses on ta oma sõltuvusprobleemide ja eluviisi muutmisega ka aktiivselt tegelenud, on osalenud sõltuvusvõõrustusprogrammis „Usk ja teadmine“, Convictuse tugigrupis „12 sammu“, sotsiaalabiprogrammis „Eluviisitreening“, Anonüümsete Narkomaanide loengute tsüklis ja tugigrupi tegevuse presentatsioonidel, spordiprogrammis, joogatreeningus, vabastavas hingamises, keraamika õppes ning riigikeele kursustel. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning suheldes ametnikega on ta olnud koostööaldis ja viisakas. Kohtul tekkinud piisav veendumus, et käesolev vangistus on

süüdimõistetu jaoks oma eesmärgid täitnud ning on alust arvata, et ta suudab oma elu vabaduses seadusekuulekalt jätkata. Samuti on ta seadnud endale positiivsed ja reaalsed tulevikueesmärgid, et mis aitavad toetada tema edaspidist seadusekuulekat elustiili. Süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist toetavad ka tema vabastamisjärgsed elutingimused. Tal on olemas toetavad lähisuhted ja kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Samuti on tal olemas kindel töökoht, enamus rahalistest nõuetest on tasutud ning vabanemisfondis on 1000 eurot, mis võimaldavad vabanedes majanduslikku toimetulekut. Samuti on tal plaanis omandada keskharidus ja asuda edasi kõrgkooli, mis avardab tema majanduslikke võimalusi ja toetab ka edasist seadusekuulekust. Eeltoodu põhjal järeldab kohus, et ärakantud vangistus on süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud, ta mõistab kuritegeliku käitumisega kaasnevaid riske ning on oma väärtushinnangutes ja käitumises vajalikud korrektiivid teinud. Samuti omab ta piisavaid tagatisi, et asuda vabaduses elama seaduskuulekat elu ning talle tuleb selleks võimalus anda. Kohus leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine koos elektroonilisele järelevalvele ja kriminaalhooldusele allutamisega aitaks tema õiguskuuleka käitumise kinnistamisele hetkel paremini kaasa kui vangistuse edasi kandmine. Samuti säiliks vabastamisel isiku üle teatud kontroll ning kriminaalhooldaja saaks samas ka tema resotsialiseerumist toetada. Elektroonilise valve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse kriminaalhooldaja arvamust, kuriteo raskust ja kandmata karistusaja pikkust ning peab otstarbekaks kohaldada see pikkusega 6 kuud. Lisaks leiab kohus, et süüdimõistetule oleks otstarbekas panna katseajaks lisakohustused, mis aitaksid tema kuriteoriske maandada ja samas ka distsiplineeriks teda. Kuigi süüdimõistetul on vabanemisel olemas kindel töökoht, siis leiab kohtunik, et tagamaks ka tema reaalne tööleasumine on vajalik talle vastava lisakohustuse määramine. Samuti peab kohus süüdimõistetu kuriteoriskide maandamiseks vajalikuks määrata talle lisakohustus katseajal mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta ning mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.