Kohtulahend

Kriminaalasi nr 1-12-11912 vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 4-le kuule vangistusele (4x30=120) ehk 120 vangistuspäevale vastab ( 120x2=240) 240 (kakssada nelikümmend) tundi üldkasulikku tööd. 240 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrab kohus ühe (1) aasta. Üldkasuliku töö tegemisel on Kristjan Küppar kohustatud järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule.

Kriminaalasi nr 1-12-11912

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatava ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 2 puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus Kristjan Küpparit süüdistatakse selles, et tema hõivas omavoliliselt ja grupis koos X Yi ja A Bga ajutise kasutamise eesmärgil 25.12.2011.a. õhtusel ajal Saare maakonnas, XXX maja ette pargitud võõra, Läti Vabariigi ettevõttele SIA MMG Transports kuuluva ja O F ja M T kasutuses oleva sõiduauto Renault Kangoo reg märgiga XXXXXX, ning kasutasid autot mööda Saaremaad ringi sõitmiseks kuni peeti 26.12.2011.a. kell 16.50 paiku politsei poolt Kuressaare linnas kinni. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja omavolilises ajutises kasutamises, kui see on toime pandud grupi poolt, pani Kristjan Küppar toime KarS § 215 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus Kristjan Küpparile nõutud karistus: KarS § 215 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus kolm (3) kuud. KarS § 73 lg 4, 65 lg 2 alusel pöörata Kristjan Küppari su htes täitmisele temale Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 31.08.2009.a. otsusega KarS § 216 lg 1 järgi mõistetud karistus vangistus 30 päeva ja suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust, vangistus 3 kuud, eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, vangistus 1 kuu võrra, mõista liitkaristus vangistus neli (4) kuud. KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 4 kuud vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 4 vangistuskuule (4x30=120) ehk 120 vangistuspäevale vastab (120x2) 240 (kakssada nelikümmend) tundi üldkasulikku tööd. 240 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Kriminaalasi nr 1-12-11912 Süüdistatav Kristjan Küppar andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sõlmitud kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Üldkasuliku töö tegemisega on nõus. Kuna ta juba pikemat aega ei ole saanud tööle, siis palub kasvõi osaliselt vabastada ennast menetluskulude tasumisest. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kaitsja toetas oma kaitsealuse taotlust osaliselt menetluskulude tasumisest vabastamiseks. Prokuröril vastuväited menetluskulude vähendamisele puudusid. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Menetlusosalised kinnitasid, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus tunnistab Kristjan Küppari süüdi kuriteos KarS § 215 lg2 p2 järgi ning kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Kokkulepitud karistus vastab KarS § -des 56 ja 69 sätestatule. Tsiviilhagi. Ei ole esitatud. Tõkend – Tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Tõkend tuleb kuni kohtuotsuse jõustumiseni jätta endiseks, siis tühistada. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 290 eurot ning seega on sundraha suuruseks 435 EUR-i (1,5x290 eurot). KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumise ositi. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks samuti väljamõistmisele süüdistatavalt. Kristjan Küpparile riigiõigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjale arvestanud põhjendatud tasuks kokku 57,60 eurot (sisaldab käibemaksu). Kristjan Küppar on pikemat aega töötu ja seega püsiv sissetulek temal puudub. Seega on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temal üle jõu. Eeltoodust tulenevalt ja KrMS § 180 lg3 alusel peab kohus põhjendatuks vabastada Kristjan Küppar kaitsjatasu tasumisest riigituludesse.

Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.