Kohtulahend

60-D.

Seega R.M , süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamisega, pani toime KarS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Otsuse põhjendus Süüdistatav tunnistas end täielikult süüdi talle esitatud süüdistuses. Kohtus ta enda ülekuulamist ei taotlenud, mistõttu kohus võtab otsuse tegemisel arvesse tema kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused. Kohus analüüsib ja hindab kriminaalasjas kogutud tõendeid kuriteoepisoodide kaupa ning R.M süüd kinnitavad alljärgnevad tõendid. Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi - 29.10.2012.a varguse episood, kannatanu Tallinna Kaubamaja Tallinna Kaubamaja 29. 10.2012.a avaldus nr 198/12 Kesklinna politseijaoskonnale (lk. 2) selle kohta, et 29.10.2012.a peeti Gonsiori 2 asuvas Tallinna Kaubamajas kinni R.M , kelle juurest avastati Tallinna Kaubamajast ebaõigel teel omandatud kaupu 59.95 euro väärtuses (kõrvaklapid KOSS). Tunnistaja AK’i ütlused (lk. 3), mille kohaselt olles tööl 29.10.2012.a kell 15:50 Tallinna Kaubamajas aadressil Gonsiori 2 Tallinnas nägi, kuidas B-I muusikapoes üks meesterahvas võttis riiulist kõrvaklapid ja pani endale jope taskusse. Siis see meesterahvas läks väljapääsu poole, möödus kassast ja turvaväravatest kauba eest maksmata kell 16:00. Isik peeti kinni kell 16:00, isiku juurest avastati kõrvaklapid KOSS maksumusega 59.95 eurot. Kinnipeetuks osutus R.M. Süüdistatav R.M on andnud kahtlustatavana ütlusi (lk. 9-11), milles tunnistab kuriteo toimepanemist. Selgitas, et 29.10.2012.a kella 16.00 paiku läks Tallinna Kaubamajja, kust võttis kõrvaklapid ja pani endale jope taskusse. Seejärel möödus kassast, jättes kõrvaklappide eest tasumata ja oli turvatöötaja poolt kinnipeetud. Kahetseb tehtut. - 09.11.2012.a varguse episood, kannatanu Tallinna Kaubamaja Tallinna Kaubamaja 09.11.2012.a avaldus nr 201/12 Kesklinna politseijaoskonnale (lk. 76) selle kohta, et 09.11.2012.a peeti Viru Väljak 4 asuvas Tallinna Kaubamajas kinni R.M, kelle juurest avastati Tallinna Kaubamajast ebaõigel teel omandatud kaupu 9,60 euro väärtuses (3 pakki Marlboro Gold). Tunnistaja YR ütlused (lk.77), mille kohaselt olles tööl valvekeskuses videooperaatorina Tallinna Kaubamajas 09.11.2012.a kell 16:50 nägi, kuidas Toidumaailma osakonnas (Viru Väljak 4) üks meesterahvas tuli müügisaali, võttis riiulist kolm suitsupakki ja pani need endale jope taskusse. Siis see meesterahvas liikus väljapääsu poole, möödudes kassast ja turvaväravatest kauba eest maksmata kell 17:00. Isik peeti kinni kell 17:00, isiku juurest taskust avastati 3 suitsupakki Marlboro Gold kogumaksumusega 9,60 eurot. Kinnipeetuks osutus R.M . Süüdistatav R.M on andnud kahtlustatavana ütlusi (lk. 83-85), milles tunnistab kuriteo toimepanemist. Selgitas, et 09.11.2012.a kella 17.00 paiku läks Tallinna Kaubamaja toidumaailma, tahtis osta saiakest. Kassa juures võttis riiulilt kolm pakki sigarette Marlboro ning pani endale taskusse. Maksis saiakese eest, kuid sigarettide eest mitte. Väljus kassadest ja ta peeti kinni, viidi turvaruumi, seal võttis taskust kolm pakki sigarette ning andis turvatöötajale üle. Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et R.M süü varavastastes kuriteoepisoodides on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud vargusena, mis on toime pandud süstemaatiliselt.

Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt (RKL 3-1-1-87-08 p 10). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on R.M varasemalt karistatud Harju Maakohtu 03.07.2012.a kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 2 kuud, KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristusega 2 kuud ja 20 päeva vangistust (lk. 26-27). R.M vabanes karistuse kandmiselt 10.09.2012.a. Menetletavas kriminaalasjas süüdistatakse teda kahe varguse katse toimepanemises 29.10.2012.a ja 09.11.2012.a. Seega ligikaudu 1,5 kuud pärast vanglast vabanemist jätkas R.M varavastaste kuritegude toimepanemist, pannes sisuliselt kahe nädala jooksul toime kaks vargust. Kuna R.M on eelnevalt karistatud varguste süstemaatilise toimepanemise eest ning käesoleva kriminaalasja raames on tema süü leidnud tõendamist kahes varguse katses, saab väita, et varastamine on jätkuvalt R.M elustiiliks ning elatusvahendite hankimise vahendiks ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Kohus leiab, et R.M pani talle süüks arvatud kuriteod toime kavatsetult, sest ta seadis endale eesmärgiks võõraste vallasasjade äravõtmise selle omastamise eesmärgil ning seda järjepidevalt. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Süüdistus KarS § 202 lg 1 järgi Jalgratta vargus leiab kajastamist kannatanu KE antud ütlustes (lk. 32-34), mille kohaselt helistas 03.05.2012.a kella 14.45 paiku talle tema poeg ja teatas, et ta pani Haabneemes Kaluri tee 3 asuva kaupluse juurde jalgratta lukku. Kella 16.15 paiku helistas poeg uuesti ja teatas, et vahepeal on jalgratas ära varastatud. Jalgratas oli Merida Matts 60-D ning ostetud 04.02.2010.a maksumusega 5000 krooni, s.o 319,56 eurot. Tunnistajana on andnud ütlusi LD, kes töötas pandimajas Ades OÜ vastuvõtjana. Tunnistaja ütluste (lk. 38-43) kohaselt tõi R.M 03.05.2012.a nende pandimajja jalgratta Merida Mats Sub 60 ning selle kohta on koostatud leping nr 3051219 tähtajaga 30 päeva. 09.05.2012.a ostis R.M selle jalgratta välja, makstes selle eest 41,20 eurot. Tunnistaja L. D ütlusi kinnitab ka leping nr 3051219 (lk. 44), millest nähtub, et 03.05.2012.a on R.M andnud pandimajja jalgratta Merida MatsSub 60 väärtusega 35 eurot. Kohtueelses menetluses on kahtlustatavana andnud ütlusi Roman K (lk. 46-48), kes tunnistas jalgratta vargust. Tema ütluste kohaselt maikuu alguses 2012 kõndis Grossi kaupluse lähedal, nägi jalgratast, mis oli kodaraidpidi jalgrattalukuga jalgrattahoidlasse kinnitatud. Tal olid kaasas tangid, millega tegi kaks kodarat katki, vabastas jalgratta jalgrattalukust ning sõitis jalgrattaga minema. Kuna tal ei olnud dokumente kaasas, helistas oma tuttavale R.M-ile ning leppis temaga kokku, et kohtuvad Lasnamäel Kotka kaupluse juures. Läks koos R.M-iga pandimajja Punasel tänaval ning R.M pantis jalgratta oma nimele, saadud raha kasutasid narkootikumide peale. Süüdistatav R.M on andnud kahtlustatavana ütlusi (lk. 53-55), milles tunnistab kuriteo toimepanemist. Selgitas, et 2012 maikuu alguses helistas talle tema tuttav Roman K , kes

ütles, et varastas Viimsist jalgratta, kuid dokumente tal ei ole ning pakkus välja, et tema (R.M) pandiks jalgratta oma nimele. Said kokku Kotka kaupluse juures ning suundusid pandimajja, mis asub Punasel tänaval. Pantis jalgratta oma nimele, said ratta eest 35 eurot, mille eest ostsid narkootikume. Kuna pandimajast saadud summa teda ei rahuldanud, hakkas otsima uut ostjat ning leidis ostja, kes pakkus talle 41,20 eurot nagu oli lepingus kirjas ja veel 20 eurot peale. Meesterahvas andis talle raha ning ta ostis ratta välja. Puhtsüdamlikult kahetseb tehtut. Ülaltoodud tõendid kogumis kinnitavad R.M poolt KarS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist, s.o süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamist. Turustamise all KarS § 202 mõttes tuleb mõista kuritegelikul teel saadud vara võõrandamist mistahes tehingu vormis ning turustamine ei eelda vara eelnevat omandamist. KarS § 202 tähenduses on turustajaks isik, kes vahetult ise võõrandab kuriteo läbi saadud vara kolmandale isikule, andes selle vara üle ja saades selle eest tasu, aga ka isik, kes vara eelnevalt omandamata otsib sellele uut valdajat (RKL 3-1-1-65-06 p. 10). Tuvastatud on, et jalgratas Merida Matts 60-D oli eelnevalt Roman K poolt varastatud. R.M teades, et jalgratas on varastatud, nõustus pantima varastatud eseme pandimajja ning pantis jalgratta 35 euro eest, täites KarS § 202 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu. Kohus leiab, et R.M pani talle KarS § 202 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toime kavatsetusega. R.M käitumine varastatud jalgratast pantides oli kantud eesmärgist saada rahalist kasu ja sellest eesmärgist lähtuvalt ta ka tegutses. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ka selles episoodis tuvastanud ei ole. Karistus Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks R.M raskendavad asjaolud puuduvad.

puhul on puhtsüdamlik kahetsus,

KarS § 199 lg 2 sanktsioon võimaldab karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega ning KarS § 202 lg 1 sanktsioon rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Prokurör taotles R.M karistamist KarS § 202 järgi 3-kuulise vangistusega, mida vähendada 1/3 võrra, karistuseks jääks 2 kuud vangistust. Kuna antud episood on toime pandud enne viimast kohtuotsust, lugeda karistus kaetuks viimase kohtuotsusega mõistetud karistusega. KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi taotles prokurör karistuseks üks aasta vangistust, mida vähendada 1/3 võrra, karistuseks jääks 8 kuud vangistust, millest arvata maha eelvangistuses oldud aeg 4 päeva. Kohus nõustub prokuröriga osas, et R.M ei ole eripreventiivset eesmärki silmas pidades võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega. R.M-ile , kellele varastamine on kujunenud sissetuleku allikaks, on välistatud rahalise karistuse mõistmine. Varavastaste süütegude toimepanemine näitab ka rahalise vahendite nappust, mistõttu ei oleks rahaline karistus R.M puhul ka täidetav, seda enam, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud ning R.M ei tööta, seega puudub tal ka kindel sissetulek. Pealegi ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise printsiipidega, kui isikule, keda on varem üksteist korda kriminaalkorras karistatud, mõistetaks järjekordsete kuritegude eest kergemaliigiline karistus. Järelikult tuleb talle mõista karistuseks vangistus.

Kuna R.M pani süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise toime enne Harju Maakohtu 03.07.2012.a kohtuotsust, varguse katse kaks episoodi pärast nimetatud kohtuotsust, tuleb talle süütegude eest mõista eraldi karistused. Kõigepealt tuleb mõista karistus enne viimast otsust toimepandud süüteo eest ja seejärel moodustada liitkaristus KarS § 65 lg 1 alusel, edasi karistada peale viimast otsust toimepandud varguste eest. Arvestades, et R.M on oma süüd tunnistanud, tehtut puhtsüdamlikult kahetsenud ning raskendavad asjaolud puuduvad, nõustub kohus prokuröri poolt taotletud karistuse määraga ning peab võimalikuks karistada R.M KarS § 202 lg 1 järgi alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 3-kuulise vangistusega, mida lühimenetluse tõttu vähendada ühe kolmandiku võrra ning kanda jääb 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 03.07.2012.a otsusega mõistetud karistusega (2 kuud 20 päeva vangistust), lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega ja mõista liitkaristuseks 2 kuud 20 päeva vangistust, karistus lugeda kantuks. Kuigi R.M varasem karistatus ja uute varguste toimepanemistega alustamine juba ligikaudu 1,5 kuud peale eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanemist annaks aluse karistada R.M peale Harju Maakohtu 03.07.2012.a kohtuotsust toimepandud varavastastes kuritegudes isegi sanktsiooni keskmise määra lähedases suuruses, peab kohus võimalikuks karistada R.M alla sanktsiooni keskmist määra ning väiksemas määras kui taotles prokurör. Kohus arvestab ka selle episoodi juures nii süüdistatava poolt süü tunnistamist kui ka tema puhtsüdamlikku kahetsust, aga ka asjaolu, et R.M süü ei olnud suur – vargused jäid katse staadiumi, varastatud esemete väärtused ei olnud suured ning varastatu tagastati omanikule rikkumata. Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendatuks karistada R.M KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi 9-kuulise vangistusega, mida lühimenetluse tõttu vähendada ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvestada ka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29.10.2012 – 30.10.2012.a., 09.11.2012 – 10.11.2012.a., kokku 4 päeva, seega kandmata karistuseks on 5 kuud 26 päeva vangistust. Kohus on seisukohal, et R.M peab talle mõistetud vangistuse ka reaalselt ära kandma ning kaitsja taotlust asendada karistus üldkasuliku tööga ei pea kohus põhjendatuks, samuti ei pea kohus põhjendatuks R.M karistusest tingimisi vabastada. Kohtu hinnangul ei ole R.M isikuks, kelle saaks jätta vabadusse ning allutada ta kriminaalhooldusele, samuti ei vastaks see õiguskorra kaitsmise huvidele. Kohtu sellekohane veendumus tekkis just R.M eelnevat käitumist arvestades – vabanedes Harju Maakohtu 03.07.2012.a kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt, asus R.M peagi taas varavastaseid süütegusid toime panema ja tegi seda korduvalt. Pärast 29.10.2012.a varguse toimepanemist peeti R.M kahtlustatavana kinni, ta avaldas tehtu üle kahetsust, kuid juba 09.11.2012.a peeti ta kinni uues samalaadses kuriteos. Kohus ei pea mingilgi määral usutavaks, et täisealine isik, kellel puudub tööharjumus ning kellel on väljakujunenud arusaamad ja tõekspidamised õiguskuulekast käitumisest, suudaks järsku muutuda kriminaalhooldaja järelevalve all ning täita talle pandud kohustusi. Seda enam, et kriminaalhooldaja ei jälgi süüdimõistetut igapäevaselt ning vastutus oma tegude ees lasub ikkagi isikul endal. Kaitsja avaldatud arvamust, nagu soodustaks üldkasuliku töö täitmist D. Spiridonovi poolt tema perekonna toetus, ei pea kohus tõsiseltvõetavaks. On mõistlik eeldada, et kaitsja poolt nimetatud toetus on olnud R.M ka eelnevalt, kuid see ei ole takistanud teda üha uusi kuritegusid sooritamast. R.M peab aru saama oma tegude keelatusest ning mõistma, et õigusvastastele tegevustele kaasnevadki sanktsioonid, mis isikut kõige enam distsiplineerivad ja õiguskuulekale käitumisele suunavad, antud juhul on selleks reaalne vangistus.

Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. Apellatsiooniõiguse kasutamisest teatamise korral on motiveeritud otsus kohtukantselei kaudu kättesaadav alates 28.12.2012.a. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.