Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
05. detsember 2012.a Tallinn
Kriminaalasja number
1-12- 8465
Kohtukoosseis
Eesistuja Malle Preimer, liikmed Julia Katškovskaja ja Sten Lind
Kohtuistungi sekretär Tõlk Kohtuistungi toimumise aeg ja koht Kriminaalasi
Kea Lemming Irina Leetberg 27. november 2012.a. Tallinn
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 21.09.2012.a otsus lühimenetluses
Apellatsioonide esitajad
Süüdistatav M.F, E.D ja tema kaitsja adv Merike Borunova
Prokurör
Marika Kreutzberg
Süüdistatav
E.D isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxx, varem karistatud kahel korral, viimati 12.05.2008.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja 266 lg 1 järgi 2 aasta ja 10 kuulise vangistusega, vabanes 09.02.2011.a. M.F isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxx, varem seitsmel korral karistatud, viimati 05.06.2008.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 5 ja 200 lg 2 p 4, 7 järgi 4-aastase vangistusega. Vabanes ennetähtaegselt 19.10.2010.a määruse alusel 01.11.2010.a. tingimisi
E.D süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9, § 349 ja § 202 lg 1 järgi ning M.F-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7 järgi
katseajaga 1 aasta 3 kuud ja 4 päeva. 05.07.2011.a määrusega pöörati kandmata karistus täitmisele, kannab karistust alates 20.06.2011.a.
Jätta Harju Maakohtu 21. septembri 2012.a otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Välja mõista E.D-lt riigieelarve tuludesse 80 eurot (kaheksakümmend eurot) määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. ( selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.
20.11.2011 kella 05.50 paiku tungis sisse Tallinnas Paekaare 56 juurde pargitud A K kasutuses olevasse sõiduautosse Honda Civic ja varastas GPS navigaatori ja subwooferi Alpine, kokku vara 230 euro väärtuses; 24-25.11.2011.a tungis Tallinnas Hariduse 11 – 13 ehitusjärgus korterisse ja varastas OÜ-le Starstone kuuluvad segistid 116.64 euro väärtuses ja Andres Kaare aku löökdrelli koos laadija ja varuakuga, Metabo ketaslõikuri, Makita akudrelli, elektridrelli, piikvasara, puurikomplekti, kokku1600 euro väärtuses. 04.01.2012.a tungis Tallinnas Kivimurru 13 juurde pargitud A Y kaubikusse Ford Transit ja varastas tööriistu kokku 475 euro väärtuses; 08.-10.01.2012 tungis Tallinnas Pae 7 asuva autoremonditöökoja territooriumil AS-i Tempest kaubikusse MB Vito ja varastas Raimo Jõgi vara kokku 330 euro väärtuses ja AS Tempest vara 440 euro väärtuses; 14.-15.01.2012 tungis Tallinnas Virbi 12 juurde pargitud J F sõiduautosse KIA Sorento, kuid ei leidnud sealt midagi ihaldusväärset; 14.-15.01.2012 tungis Vikerlase 17 juurde pargitud V Ii sõiduautosse Hyundai SantaFe ja varastas 15 eurot maksvad prillid ning üritas varastada automakki, kuid ei saanud seda autost kätte; 14.-15.01.2012 tungis Pinna 10 juurde pargitud D P kasutuses olevasse sõiduautosse KIA Sorento ja varastas päikeseprillid Rayban maksumusega 200 eurot; 17.-18.01.2012 tungis Asunduse 5 pargitud J D sõiduautosse Opel ja varastas automaki Phantom väärtusega 55 eurot;
01.03.2012 tungis varguse eesmärgil Koorti 16 juurde pargitud O K sõiduautosse Mercedes Benz, kuid midagi varastada ei jõudnud kuna peeti kinni auto omaniku poolt; 12.-13.03.2012 tungis Pae 31juurde pargitud E B sõiduautosse VW Passat, kust varastas navigatsiooniseadme Navigon väärtusega 230 eurot. KarS § 349 järgi tunnistati ta süüdi selles, et 25.02.2012 esitas Tallinnas Narva mnt 38 Forion Invest OÜ pandimajas käekella Ulysses Nardin Swiss pantimisel lepingu nr N 1207 sõlmimisel B Se väljastatud IDkaardi nr xxxxxxxx eesmärgiga omandada lepingust tulenevad õigused; 29.02.2012 esitas samas pandimajas mobiiltelefoni Sony Ericsson W150i pantimisel lepingu nr N 1230 sõlmimisel B S väljastatud IDkaardi nr xxxxxxx eesmärgiga omandada lepingust tulenevad õigused. KarS § 202 lg 1 järgi tunnistati E.D süüdi selles, et ta ajavahemikul 15.06.2011 kella 23.00 – 16.06.2011 müüs tundmatule isikule sülearvuti Emachines Notebook maksumusega 400 eurot, mille M.F oli varastanud 15.06.2011 kella 23.00 paiku Tallinnas xxxxxxxx asuvast korterist.
leiab, et konkreetses asjas tuleb süüdistatavale mõista raskem karistus, kui seda on taotlenud prokurör, tuleks seda ka eraldi põhjendada. Käesoleval juhul on maakohus E.D-le prokuröri taotlusest raskema karistuse mõistmist väga põhjalikult vastavuses karistusseaduse mõtte ja Riigikohtu praktikaga põhjendanud (lk 26-27). Kohtukolleegium nõustub maakohtuga täiel määral ega pea seetõttu kohtuotsuse põhiosa asjaolude kordamist vajalikuks. Seoses apellatsioonidega märgib aga järgmist. Nagu maakohus on oma otsuses sedastanud, võib nn šokivangistuse määramine kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabaduspiirangutega on vangistus seotud. Sellist lühivangistuse toimet oleks raske loota aga isiku puhul, kes on juba eelnevalt kogenud vabaduse võtmisega seonduvat (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Eelnevast johtuvalt tuleb esmalt rõhutada, et E.D puhul ei esine selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid üldse hakata vaagima tema karistusest tingimuslikku vabastamist ning kui need alused ka esineksid, siis arvestades, et kohese lühiajalise vangistuse ärakandmisele määramine saab teenida ainult šokikaristuse eesmärke, ei ole selle kohaldamine E.D puhul mõeldav, kuivõrd teda on juba varem vangistusega karistatud (12.05.2008.a Harju Maakohtu otsusega mõisteti talle karistuseks 2 aasta ja 10 kuuline vangitus, mille kandmiselt vabanes 09.02.2011). Kohtukolleegium peab vajalikuks rõhutada, et karistuse osalise täitmisele pööramise mõte seisneb šokiefektis, mis vangistuse puhul tekitatakse süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vangistusasutusse ja millega antakse isikule tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-2105; 3-1-1-99-06). KarS § 73 lg 2 ja § 74 lg 2 kohaldamise eesmärk ei seisne mingil juhul selles, et pakkuda täiendavat alternatiivi KarS §-des 60 ja 61 sätestatule ja anda võimalus šokivangistuse mõistmise läbi korduvalt karistatud isikute olukorra teatud tingimustel leevendamiseks. E.D kaitsja väide, nagu ei oleks kohus karistuse mõistmisel arvestanud kergendava asjaoluna süütegude avastamisele aktiivset kaasaaitamist tema kaitsealuse poolt, on alusetu. Maakohtu otsusest tuleneb üheselt, et süü puhtsüdamlikku ülestunnistamist, süütegude avastamisele aktiivset kaasaaitamist ning kahetsust on kohus arvestanud ja seda väga tuntaval määral, sest kokku 22 (neist 19 vargust) kuriteo toimepanemise eest on E.D-le mõistetud vaid 2 aastat ja 9 kuud vangistust, millest tuleb ära kanda 1 aasta ja 10 kuud. Kohtukolleegium rõhutab, et süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine on kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 järgi ning seda arvestatakse karistuse mõistmisel. Olukord, kus süüdistatav on mitmed kuriteod üles tunnistanud ning see ülestunnistus on peaaegu et ainsaks arvestatavaks tõendiks, ei tähenda seda, et isiku võib nende kuritegude toimepanemise eest karistamata jätta. Mis puudutab E.D väidet, et varasemad karistused mõisteti talle siis kui ta oli kuriteod alaealisena toime pannud ning et alaealisena ei osanud ta oma käitumisest õigeid järeldusi teha, siis käesoleva süüdistusasja raames käsitatud väga paljud kuriteod pani E.D toime täisealisena, mistõttu ei ole arusaamisvõimetusele viitamine kuidagi põhjendatud. Eelnevat arvestades ei kuulu E.D ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldamisele.
Malle Preimer
Julia Katškovskaja
Sten Lind
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.