Kohtulahend

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

4.detsembril 2012. a Tartu kohtumajas

Kriminaalasja number

1-11-9305

Kohtunik

Peet Teidearu

Kohtuistungi sekretär

Heli Nurmoja

Kriminaalasi

Süüdimõistetu L.F ́ vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu

L.F ( ik: X; kannab X)

Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 175, 180, 426 ja 432 lg 3, kohus

määras : Jätta vabastamata süüdimõistetu L.F karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud L.F kannab Tartu Vanglas Tartu Maakohtu 24.08.2011 otsusega temale mõistetud vangistust. Karistusaja algus 22.05.2012, karistusaja lõpp 22.12.2012; ennetähtaegse vabanemine tingimisi ennetähtaega avanes 22.11.2012. Tartu Vangla ei toeta L.F-i ennetähtaegset vabanemist, uue vägivaldse kuriteo riskiprotsendiks kahe aasta jooksul on märgitud X. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör X ei toeta L.F ennetähtaegset vanglast vabastamist. L.F-i on varem kriminaalkorras karistatud, ta ei ole varem kriminaalhooldusega toime tulnud, on eiranud kontrollnõudeid ja toime pannud uue kuriteo. Vangituses on temal kaks distsiplinaarkaristust.

L.F kohtuistungil soovis ennetähtaegselt vabaneda ja ühe aastase kriminaalhoolduse läbida. Töökoha ta saaks ning elamispind on temal ka olemas. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Need formaalsed tingimused on täidetud. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. L.F on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kriminaalhooldusega ta toime tulnud ei ole, on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning pannud toime uue kuriteo. Tartu Vangla ja ka Lõuna Ringkonnaprokuratuur ei toeta L.F-i ennetähtaegset vanglast vabastamist; samuti kriminaalhooldaja ei ole veendunud, et L.F ühe aastase kriminaalhooldusega toime tuleks. Tartu Vanglas on tema toime pannud kaks distsiplinaarrikkumist, millede eest teda karistatud arestiga. Varasematest eriliigilistest karistustest ja nende kandmiseks antud kergematest võimalustest hoolimata on ta õigusvastast käitumist jätkanud. Seega tuleb järeldada, et varasemad kuriteod ja nende eest mõistetud karistused ega ilmselt ka käesolev vangistus ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning ta ei ole oma suhtumises vajalikke muutusi veel teinud. Eeltoodu põhjal puudub kohtul siiski piisav veendumus, et süüdimõistetu ka tegelikult vabaduses õigusvastasest käitumisest hoiduda suudaks ning järgiks nõuetekohaselt temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Ennetähtaegselt vabastada saab siiski need kinnipeetavad, kelle osas nii vangla , kriminaalhooldaja kui ka prokuratuur on veendunud, et kantud karistus on täitnud oma eesmärgi. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et L.F-i tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik suudab nõuetekohaselt läbida kriminaalhoolduse ja katseaja nõudeid ja kohustusi täita. Kohtunik :