1-11-10340/19 - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

kogumi eest mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 87 lg 1 p 2 ja § 87 lg 2 alusel vabastati L.M karistusest, allutades ta 1 aastaks käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75 sätetele. KarS § 75 lg 1 alusel on süüdimõistetu kohustatud järgima käitumiskontrolli ajal järgmisi kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, p 4 ja p 8 alusel kohustati L.M Txxxx käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkohole ja narkootikume, omandama üldhariduse 2011/2012 õppeaasta lõpuks, s.o hiljemalt 30.08.2012.a ja kohustati teda osalema sotsiaalabiprogrammis. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati L.M Txxx Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 11.10.2011.a. Tartu Maakohtu 01.08.2012.a kohtumäärusega pikendati L.M Txxxxxx Tartu Maakohtu 04.10.2011.a otsusega määratud käitumiskontrolli 6 kuu võrra, s.o kuni 03.04.2013.a. 29.10.2012.a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja Pille Maasen kohtule L.M Txxxx kohta erakorralise ettekande, kuna L.M Txxxxei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning ei omanda määratud ajaks üldharidust või eriala. 26.09.2012.a L.M Txxxx poolses kirjaliku seletuse kohaselt jõi L.M Txxx 18.07.2012.a oma kodus lahjat alkohoolset jooki GIN, ning kui hiljem kodust lahkus, tuvastas politseipatrull joobe. Üldharidust ei ole omandanud määratud tähtajaks perekonna halva majandusliku olukorra tõttu, ning ta otsustas õpingute asemel tööle asuda (töötas Bueno OÜ- s abitöölisena). L.M Txxx oma seletuses väidab, et kahetseb alkoholi tarvitamist ja on kinnitanud, et üleskerkinud probleemide lahendamiseks vajab ta spetsialisti abi, ning on nõus pöörduma psühholoogi poole. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei ole L.M Txxxx käitumine paranenud alates eelmise erakorralise ettekande esitamisest. Käitumiskontrolli nõudeid täidab, kuid kohustuste täitmisesse suhtub vastutustundetult . Edasijõudmatuse tõttu kustutati ta 31.08.2012.a Põltsamaa Ametikooli õpilaste nimekirjast, kuhu teda tagasi enam ei võetavat ning majanduslikel põhjustel ei olevat tal võimalik õpinguid jätkata Jõgeva Täiskasvanute Keskkoolis. Kohustust mitte tarvitada alkoholi on ta rikkunud mitmel korral. Noorsoopolitseinik Kirly Kadastiku sõnul esineb L.M Txxxxxx pidevalt käitumisprobleeme. Kuna L.M Txxxxon alaealine, põhi - ja kutsehariduseta, siis on tema võimalused töökoha leidmiseks minimaalsed. Samuti on tema puhul risk sooritada uus kuritegu olemas, kuna tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud ja tema väärtushinnangud on madalad. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku määrata L.M Txxxxxx täiendavaks kohustuseks pöörduda psühholoogi poole hiljemalt 31.12.2012.a ning tühistada KarS § 75 lg 4 alusel pandud kohustus omandada põhiharidus teatud perioodi jooksul KarS § 75 lg 3 alusel. 08.11.2012.a toimus kriminaalasjas kohtuistung, kus lükati asja arutamine edasi, kuna prokurör ei ilmunud istungile. 29.11.2012.a toimus asjas uus kohtuistung. Kriminaalhooldaja sõnul pani L.M-i toime uue väärteo alkoholiseaduse rikkumise järgi ja ta toimetati kainenema. Samuti ei võeta teda enam tööle Bueno OÜ -s, kuna ta ei käinud korralikult tööl. Alates 26.11.2012.a on ta töötuna arvel ning ta soovib minna Põltsamaa Ametikooli tehniku kursustele, et õppida autoremonti. 04.12.2012.a toimub tal töötukassas vestlus ning on suur

lootus, et ta saab nendele kursustele. Nõuet käia psühholoogi juures ei ole ta täitnud, kuna Põltsamaal ei ole psühholoogi ning Jõgeval käimiseks puuduvad tal vahendid. Politseist teatati, et hooldusalune juhtis autot ilma lubadeta. Kriminaalhooldusametniku arvates ei ole L.M Txxx aru saanud karistusest ja ei ole end parandanud. Kriminaalhooldaja muutis kohtuistungil oma esitatud ettepanekut ja taotles mõjutusvahendi muutmist – saata L.M Txxl Tapa erikooli. L.M Txxxx sõnul ei soovi ta erikooli minna. Autot juhtis ta proovimaks, kas see töötab (remontis seda). Viimati tarvitas alkoholi siis, kui talle viimane protokoll tehti. Hetkel elab koos emaga, kellega väga hästi läbi ei saa, kuid on valmis kolima isa juurde. L.M Txxx saab aru, et teda on kriminaalkorras karistatud, samuti seda, et on alaealine ning ei või alkoholi tarvitada ning ilma juhtimisõiguseta juhtida autot. Tema soov on minna edasi autolukksepaks õppima ning autoremonditöökotta tööle. Soovib minna 5 kuud kestvatele kursustele, kust saab paberid ning tuleb sooritada eksam. Ta saab aru, et on ka varem lubadusi andnud, kuid leiab, et nüüd üritab end tõeliselt käsile võtta. Prokurör leidis, et L.M Txxxxxe võib anda võimaluse näidata, et ta suudab ilma alkoholi tarbimata olla ning, et ta asub õppima. Talle võiks anda aega kuni uue aastani ja vaadata, kas midagi muutub. Tapa erikooli on võimalik teda veel ka siis saata. Kaitsja on samal seisukohal prokuröri arvamusega. Kui praegu on võimalus, et L.M Txxx saaks hakata õppima ametit, mis talle meeldib, siis selle võimaluse peaks talle andma. Arvestada tuleks ka sellega, et mida isik teeb siis, kui naaseb Tapa erikoolist – kui ei ole tööd ja tegevust, võib jätkata õigusvastast käitumist. Kohus leiab, et käesolevalt ei ole põhjendatud kriminaalhooldusametniku ettepanek L.M Txxxa saatmiseks Tapa erikooli, ning kohus ei rahulda seda. KarS § 75 lg 3 kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule. L.M Txxx on küll korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Samuti ei täitnud ta kohustust omandada üldharidus 2011/2012 õppeaasta lõpuks. Varasemalt esitatud erakorralise ettekande alusel on kohus pikendanud käitumiskontrolli tähtaega ja teinud seda kirjalikus menetluses. Käesolevalt on toimunud kaks kohtuistungit ja xxxxx Txxxxxe on kohtuniku poolt selgitatud rikkumiste tõsidust ning võimalikke kaasnevaid tagajärgi. L.M enda käitumis t parandanud, astunud konkreetseid samme enda eluviisi muutmiseks ja soovib jätkata õpinguid kutse omandamiseks. Kohus nõustub kaitsja ja prokuröri arvamusega, et alaealisele süüdimõistetule võiks anda veelkord võimaluse, et muudaks enda käitumist ilma rangema mõjutusvahendi kohaldamiseta. Kutseõppe läbimine ja konkreetse eriala omandamine võiksid aidata L.M Txxxx ka edasiselt toime tulla õiguserikkumisi toime panemata. Eelnevast tulenevalt kergendab kohus L.M Txxxxxx KarS § 75 lg 2 p 4 alusel pandud kohustust omandada 2011/2012.a õppeaasta lõpuks üldharidus ning kohustab L.M Txxxx omandama kutsehariduse. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427, § 432.