Kohtulahend

Kriminaalasi nr 1-12-11530

Kriminaalasi nr 1-12-11530 esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus I.N’ ut süüdistatakse selles, et tema juhtis 02.11.2012.a kell 22.38 ajal Saare maakonnas xxx mootorsõidukit mopeed Charming Cm50q-2 reg. märgiga xxxx alkoholijoobeseisundis, mõõdetud tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 Typ MK III Est nr ARAF – 0023, alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 0,88 mg/l laiendmääramatus +/- 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,79 mg/l. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani I.N toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus I.N-ile nõutud karistus : KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust kolm (3) kuud. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud ühes KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi Süüdistatav I.N andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, kahetseb toimepandut. Võimalusel palub määrata menetluskulu tasumise ositi ja võimalusel ka vabastada kasvõi osaliselt menetluskulu tasumisest. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kaitsja taotles samuti kaitsealuse osalist vabastamist menetluskulu tasumisest riigituludesse. Prokuröril vastuväited menetluskulu vähendamisele puudusid. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Tsiviilhagi puudub. Asitõendid puuduvad. Tõkend – tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Tõkend tuleb kuni kohtuotsuse jõustumiseni jätta endiseks siis tõkend tühistada. Menetluskulud:

Kriminaalasi nr 1-12-11530 Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 290.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x290 eurot = 435 EUR-i. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks väljamõistmisele süüdistatavalt. I.N-ile riigiõigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjale arvestanud põhjendatud tasuks kokku 63,00 eurot. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. I.N ei oma kriminaalkaristatust, ta on töötu ja töövõimetuspensioni suurus on 130 eurot. I.N on oma süüd tunnistanud ja väljendanud siirast kahetsust toimepandu üle. Eeltoodu alusel saab tema resotsialiseerumisväljavaateid hinnata heaks. Seega on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Kohus peab põhjendatuks vabastada I.N-i osaliselt menetluskulu, so. sundraha tasumisest riigituludesse ja täielikult arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse. Kohus määrab I.N-ilt väljamõistmisele kuuluva sundraha suuruseks 240 eurot ja KrMS § 180 lg3 alusel määrab sundraha tasumisele ositi. KrMS § 180 lg3 alusel peab kohus põhjendatuks vabastada I.N-i kaitsjatasu 63,00 euro tasumisest riigituludesse. Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.