1-10-11848 27.novembril 2012.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg Prokurör Andrei Voronin Kaitsjad Sven Sillar, Jüri Leppik, Aadu Luberg Arutas 26.11.2012 avalikul kohtuistungil kriminaalasja üldmenetluses A K isikukood xxx elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, eesti keel, HGOÜ juhatuse liige süüdistuses KarS § 386 lg 1 (alates 15.03.2007 3891 lg 1) järgi V V isikukood XXX, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, eesti keel, OÜ K juhatuse liige süüdistuses KarS § 386 lg 1 (alates 15.03.2007 3891 lg 1) järgi K OÜ (endine K OÜ) registrikood XXX, asukoht XXX, juhatuse liikmed V V süüdistuses KarS § 386 lg 2 (alates 15.03.2007 3891 lg 3) järgi leidis: OÜ K süüdistatakse KarS § 386 lg 2 (alates 15.03.2007 karistatav KarS § 3891 lg 3 alusel) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et OÜ K (registrikood XXX, käibemaksukohustuslane alates 01.03.2002.a., Käibemaksukohuslasena registreerimisnumber XXX - juhatuse liikmed A K (ik XXX, alates 29.11.2001.a) ja V V (ik XXX, alates 29.11.2001.a), kes Äriseadustiku § 180 lg 1 ja § 183 kohaselt juhivad osaühingut ja on kohustatud korraldama osaühingu raamatupidamist ning kes maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150- kuni tänaseni RT I 2010, 38, 231) § 8 lg 1 kohaselt on OÜ K seadusliku esindajana kohustatud tagama esindatava Maksukorralduse seadusest ja Maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise rikkusid oma kohustusi alljärgnevalt: A. K ja V. V andsid ajavahemikul veebruar 2003 kuni veebruar 2006 OÜ K raamatupidaja RP ́i ( ik XXX) kätte ja lasid alluvatel anda raamatupidajale kõik raamatupidamislikud dokumendid, kaasa arvatud AS-ga FD(XXX) ja AS-ga R (XXX), mittetoimunud tehinguid kajastavaid arved ja ostutšekid selleks, et viimane arvestanuks nende dokumentide alusel maksmisele kuuluvaid makse ja esitanuks vastavaid deklaratsioone Maksuametile.
OÜ K käibemaksuseaduse alusel tasumisele kuuluva maksusumma vähendamise eesmärgil, esitasid nad OÜ K nimel ja huvides ajavahemikul 20.02.2003 kuni 22.01.2006 OÜ K raamatupidaja RP ́i vahendusel elektroonselt e-Maksuameti kaudu
ajavahemiku jaanuar 2003 kuni detsember 2005 kohta maksuhaldurile OÜ K käibedeklaratsioonides valeandmeid, kajastades käibedeklaratsioonides võltsitud kuludokumentide alusel kauba soetamist AS-ilt FD(XXX) ja AS-ilt R (XXX), kuigi võltsitud kuludokumentidel näidatud kaupu nimetatud äriühingutelt reaalselt ei soetatud, deklareerides sisendkäibemaksu kuus summas 925 494.- EEK-i enam, kui seadusega on lubatud maha arvata: Periood 2003 Jaanuar 2003 Veebruar 2003 Märts 2003 Aprill 2003 Mai 2003 Juuni 2003 Juuli 2003 August 2003 September 2003 Oktoober 2003 November 2003 Detsember 2004 Jaanuar 2004 Veebruar 2004 Märts 2004 Aprill 2004 Mai 2004 Juuni 2004 Juuli 2004 August 2004 September 2004 Oktoober 2004 November 2004 Detsember 2005 Jaanuar 2005 Veebruar 2005 Märts 2005 Aprill 2005 Mai 2005 Juuni 2005 Juuli 2005 August 2005 September 2005 Oktoober 2005 November 2005 Detsember Ku Periood Ku
Deklaratsiooni esitamise aeg 20.02.2003 20.03.2003 21.04.2003 20.05.2003 05.03.2004 05.04.2004 19.09.2003 05.03.2004 05.03.2004 05.03.2004 05.03.2004 05.05.2004 29.03.2005 14.03.2005 14.03.2005 14.03.2005 14.03.2005 14.03.2005 14.03.2005 14.03.2005 14.03.2005 14.03.2005 14.03.2005 02.05.2005 20.05.2005 19.04.2005 19.04.2005 20.05.2005 20.07.2005 21.07.2005 19.08.2005 20.09.2005 21.10.2005 21.11.2005 20.12.2005 22.01.2006 Deklaratsiooni esitamise aeg
Deklareeritud sisendkäibemaks 18174
12713 27076 27600 43781 87898 124533 115937 146194 123041 129419 127321 75741 97103 108893 149668 132585 100679 103677 168188 181948 163642 124274 190966 231374 192577 172453 265316 737375 614185 400133 348908 153290 120467 115227 5937070 Deklareeritud sisendkäibemaks 5937070
Oleks pidanud deklareerima
12713 27076 27600 40883 81018 119953 89646 112706 86677 74781 67896 54020 76844 89126 126450 103905 68410 71496 125231 148004 139908 119194 179676 209560 159925 172453 210565 707185 586728 357353 297808 123629 56458 74811 5011576 Oleks pidanud deklareerima 5011576
Tasumisele kuuluv vahe 11000
26291 33488 36364 54638 59425 21721 20259 19767 23218 28680 32269 32181 42957 33944 23734
11290 21814 32652
54751 30190 27457 42780 51100 29661 64009 40416 925494 Tasumisele kuuluv vahe 925494
Eeltooduga rikkus OÜ K KMS (RT I 2001, 46, 368) § 11 lg 1; § 20 lg 1 ja lg 3 p 1ning § 22 lg 1 ja § 28 (kuni 30.04.2004) ja KMS (RT I 2003, 82,554) § 24; § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 ning § 31 lg 1 ja § 37 (alates 01.05.2004) nõudeid, millise tegevuse tulemusena tekitatiriigieelarvesse laekumata käibemaksu näol riigile varalist kahju summas 925 494.- EEK-i. Samuti süüdistatakse OÜ K selles, et OÜ K juhatuse liikmed A K ja V V OÜ K nimel ning huvides, olles eelnevalt teostanud OÜ K arvelduskontodelt võltsitud kuludokumentide alusel ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, esitasid OÜ K raamatupidaja RP kaudu ajavahemikul 09.02.2003 kuni 10.01.2006 maksuhaldurile OÜ K tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonides valeandmeid, jättes maksudeklaratsioonides kajastamata tulumaksu OÜ K poolt ajavahemikul jaanuar 2003 kuni detsember 2005 tehtud ettevõtlusega mitteseotud (MKS § 58: Maksukohuslane)väljamaksetelt ku summas 2 037 012.- EEK-i: Periood
2003 jaanuar 2003 juuni 2003 juuli 2003 august 2003 september 2003 oktoober 2003 november 2003 detsember 2004 jaanuar 2004 veebruar 2004 märts 2004 aprill 2004 mai 2004 juuni 2004 juuli 2004 august 2004 september 2004 oktoober 2004 november 2004 detsember Ku 2003-2004.a.
2005 jaanuar
OÜ K poolt deklareeriti Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed Tulumaks vorm TSD lisa 6 26/74 x rida 15/17 veerg 2
Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed Tulumaks vorm TSD lisa 6 24/76 x rida 17 veerg 2
Maksuarvestuse tulemusel Muudatus Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed Tulumaks vorm TSD lisa 6 26/74 x veerg 5 – rida 15/17 veerg 4 veerg 3
72 112 25 337 25 337 18 998 6 675 6 675 45 104 15 847 15 847 30 025 10 549 10 549 172 354 60 557 60 557 219 533 77 133 77 133 238 387 83 758 83 758 358 180 125 847 125 847 389 561 136 873 136 873 142 395 50 031 50 031 132 811 46 663 46 663 129 583 45 529 45 529 152 207 53 478 53 478 188 015 66 059 66 059 211 540 74 325 74 325 210 961 74 121 74 121 281 607 98 943 98 943 222 523 78 184 78 184 155 586 54 665 54 665 33 304 11 701 11 701 3 404 786 1 196 275 1 196 275 Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed Tulumaks vorm TSD lisa 6 24/76 x veerg 5 – rida 17 veerg 4 veerg 3 74 010 23 372 23 372
2005 veebruar 2005 märts 2005 mai 2005 juuni 2005 juuli 2005 august 2005 september 2005 oktoober 2005 november 2005 detsember Ku 2005.a. Ku 2003-2005.a.
143 002 214 053 358 924 197 914 179 998 280 448 334 989 194 441 419 610 264 951 2 662 340 6 067 126
45 158 45 158 67 596 67 596 113 344 113 344 62 499 62 499 56 841 56 841 88 562 88 562 105 786 105 786 61 402 61 402 132 508 132 508 83 669 83 669 840 737 840 737 2 037 012 2 037 012
Eeltooduga rikkus äriühing TMS § 1 lg 3, § 4 lg 3, § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 nõudeid, millise tegevuse tulemusena tekitati riigieelarvesse laekumata tulumaksu näol riigile varalist kahju summas 2 037 012.- EEK-i. Seega ku tekitas OÜ K eeltoodud tegevuse tulemusena riigieelarvesse laekumata maksude näol riigile varalist kahju ku summas 2 962 506.- EEK-i. Esitades maksuhaldurile deklaratsioonides valeandmeid , mille tulemusena jäi maksudena laekumata 2 962 506.- EEK pani OÜ K toime KarS § 386 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toime. Sama tegu on jätkuvalt kuriteona kvalifitseeritav KarS § 389-1 lg 3 järgu kui maksuhaldurilevaleandmete esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil kui sellega jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam. V V ́d süüdistatakse KarS § 386 lg 1 (alates 15.03.2007 karistatav KarS § 3891 lg 1 alusel) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises seoses sellega, et tema, olles OÜ K (registrikood XXX, käibemaksukohustuslane alates 01.03.2002.a.) juhatuse liige, kes Äriseadustiku § 180 lg 1 ja § 183 kohaselt juhib osaühingut ning on kohustatud korraldama osaühingu raamatupidamist ja kes Maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150) § 8 lg 1 kohaselt on OÜ K seadusliku esindajana kohustatud tagama esindatava poolt maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ning mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise esitas Maksuametile valeandmeid järgmiselt: V. V ja A. K andsid ajavahemikul 20.02.2003 kuni 22.01.2006 OÜ K raamatupidaja RP ́i ( ik XXX) kätte ja lasid alluvatel anda raamatupidajale üle kõik raamatupidamislikud dokumendid, kaasa arvatud AS-ga FD(XXX) ja AS-ga R (XXX), mittetoimunud tehinguid kajastavaid arved ja ostutšekid selleks, et viimane arvestanuks nende dokumentide alusel maksmisele kuuluvaid makse ja esitanuks vastavaid deklaratsioone Maksuametile. OÜ K käibemaksuseaduse alusel tasumisele kuuluva maksusumma vähendamise eesmärgil esitas ajavahemikul 20.02.2003 kuni 22.01.2006 OÜ K raamatupidaja RP ́i vahendusel elektroonselt e-Maksuameti kaudu ajavahemiku jaanuar 2003 kuni detsember 2005 kohta maksuhaldurile OÜ K käibedeklaratsioonides valeandmeid, kajastades käibedeklaratsioonides võltsitud kuludokumentide alusel kauba soetamist AS-ilt FD ja AS-ilt R , kuigi võltsitud kuludokumentidel näidatud kaupu nimetatud
äriühingutelt reaalselt ei soetatud, deklareerides sisendkäibemaksu kuus summas 925 494.- EEK-i enam, kui seadusega on lubatud maha arvata: Periood 2003 Jaanuar 2003 Veebruar 2003 Märts 2003 Aprill 2003 Mai 2003 Juuni 2003 Juuli 2003 August 2003 September 2003 Oktoober 2003 November 2003 Detsember 2004 Jaanuar 2004 Veebruar 2004 Märts 2004 Aprill 2004 Mai 2004 Juuni 2004 Juuli 2004 August 2004 September 2004 Oktoober 2004 November 2004 Detsember 2005 Jaanuar 2005 Veebruar 2005 Märts 2005 Aprill 2005 Mai 2005 Juuni 2005 Juuli 2005 August 2005 September 2005 Oktoober 2005 November 2005 Detsember Ku
Deklaratsiooni esitamise aeg 20.02.2003 20.03.2003 21.04.2003 20.05.2003 05.03.2004 05.04.2004 19.09.2003 05.03.2004 05.03.2004 05.03.2004 05.03.2004 05.05.2004 29.03.2005 14.03.2005 14.03.2005 14.03.2005 14.03.2005 14.03.2005 14.03.2005 14.03.2005 14.03.2005 14.03.2005 14.03.2005 02.05.2005 20.05.2005 19.04.2005 19.04.2005 20.05.2005 20.07.2005 21.07.2005 19.08.2005 20.09.2005 21.10.2005 21.11.2005 20.12.2005 22.01.2006
Deklareeritud sisendkäibemaks 18174
12713 27076 27600 43781 87898 124533 115937 146194 123041 129419 127321 75741 97103 108893 149668 132585 100679 103677 168188 181948 163642 124274 190966 231374 192577 172453 265316 737375 614185 400133 348908 153290 120467 115227 5937070
Oleks pidanud deklareerima
12713 27076 27600 40883 81018 119953 89646 112706 86677 74781 67896 54020 76844 89126 126450 103905 68410 71496 125231 148004 139908 119194 179676 209560 159925 172453 210565 707185 586728 357353 297808 123629 56458 74811 5011576
Tasumisele kuuluv vahe 11000
26291 33488 36364 54638 59425 21721 20259 19767 23218 28680 32269 32181 42957 33944 23734
11290 21814 32652
54751 30190 27457 42780 51100 29661 64009 40416 925494
Eeltooduga rikkus V V KMS (RT I 2001, 46, 368) § 11 lg 1; § 20 lg 1 ja lg 3 p 1 ning § 22 lg 1 ja § 28 (kuni 30.04.2004) ja KMS (RT I 2003, 82,554) § 24; § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 ning § 31 lg 1 ja § 37 (alates 01.05.2004) nõudeid, millise tegevuse tulemusena tekitas riigieelarvesse laekumata käibemaksu näol riigile varalist kahju summas 925 494.EEK-i.
Samuti tema, olles eelnevalt teostanud OÜ K arvelduskontodelt võltsitud kuludokumentide alusel ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, esitas ise ja OÜ K raamatupidaja RP vahendusel ajavahemikul 09.02.2003 kuni 10.01.2006 maksuhaldurile OÜ K tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonides valeandmeid, jättes maksudeklaratsioonides kajastamata tulumaksu OÜ K poolt ajavahemikul jaanuar 2003 kuni detsember 2005 tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt kuus summas 2 037 012.- EEK-i: Periood
2003 jaanuar 2003 juuni 2003 juuli 2003 august 2003 september 2003 oktoober 2003 november 2003 detsember 2004 jaanuar 2004 veebruar 2004 märts 2004 aprill 2004 mai 2004 juuni 2004 juuli 2004 august 2004 september 2004 oktoober 2004 november 2004 detsember Ku 2003-2004.a.
2005 jaanuar 2005 veebruar 2005 märts 2005 mai 2005 juuni 2005 juuli 2005 august 2005 september 2005 oktoober
OÜ K poolt deklareeriti Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed Tulumaks vorm TSD lisa 6 26/74 x rida 15/17 veerg 2
Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed Tulumaks vorm TSD lisa 6 24/76 x rida 17 veerg 2
Maksuarvestuse tulemusel Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed Tulumaks vorm TSD lisa 26/74 x 6 rida 15/17 veerg 4
72 112 25 337 18 998 6 675 45 104 15 847 30 025 10 549 172 354 60 557 219 533 77 133 238 387 83 758 358 180 125 847 389 561 136 873 142 395 50 031 132 811 46 663 129 583 45 529 152 207 53 478 188 015 66 059 211 540 74 325 210 961 74 121 281 607 98 943 222 523 78 184 155 586 54 665 33 304 11 701 3 404 786 1 196 275 Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed Tulumaks vorm TSD 24/76 x lisa 6 rida 17 veerg 4 74 010 23 372 143 002 45 158 214 053 67 596 358 924 113 344 197 914 62 499 179 998 56 841 280 448 88 562 334 989 105 786 194 441 61 402
Muudatus
veerg 5 – veerg 3
25 337 6 675 15 847 10 549 60 557 77 133 83 758 125 847 136 873 50 031 46 663 45 529 53 478 66 059 74 325 74 121 98 943 78 184 54 665 11 701 1 196 275
veerg 5 – veerg 3 23 372 45 158 67 596 113 344 62 499 56 841 88 562 105 786 61 402
2005 november 2005 detsember Ku 2005.a. Ku 2003-2005.a.
419 610 264 951 2 662 340 6 067 126
132 508 83 669 840 737 2 037 012
132 508 83 669 840 737 2 037 012
Eeltooduga rikkus V V TMS § 1 lg 3, § 4 lg 3, § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 nõudeid, millise tegevuse tulemusena tekitas riigieelarvesse laekumata tulumaksu näol riigile varalist kahju summas 2037012.- EEK-i. Seega ku tekitas V V eeltoodud tegevuse tulemusena riigieelarvesse laekumata maksude näol riigile varalist kahju laekumata jäetud maksude näol kuus summas 2 962 506.- EEK-i. Esitades maksuhaldurile deklaratsioonides valeandmeid , mille tulemusena jäi maksudena laekumata 2 962 506.- EEK pani V V toime KarS § 386 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toime. Sama tegu on jätkuvalt kuriteona kvalifitseeritav KarS § 389-1 lg 1 järgu kui maksuhaldurile valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil kui sellega jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam. A K’a süüdistatakse KarS § 386 lg 1 (alates 15.03.2007 karistatav KarS § 3891 lg 1 alusel) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises seoses sellega, et tema, olles OÜ K (registrikood XXX, käibemaksukohustuslane alates 01.03.2002.a.) juhatuse liige, kes Äriseadustiku § 180 lg 1 ja § 183 kohaselt juhib osaühingut ning on kohustatud korraldama osaühingu raamatupidamist ja kes Maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150) § 8 lg 1 kohaselt on OÜ K seadusliku esindajana kohustatud tagama esindatava poolt maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ning mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise, esitas Maksuametile valeandmeid järgmiselt: A. K ja V. V andsid ajavahemikul 20.02.2003 kuni 22.01.2006 OÜ K raamatupidaja RP ́i ( ik XXX) kätte ja lasid alluvatel anda raamatupidajale üle kõik raamatupidamislikud dokumendid, kaasa arvatud AS-ga FD(XXX) ja AS-ga R (XXX), mittetoimunud tehinguid kajastavaid arved ja ostutšekid selleks, et viimane arvestanuks nende dokumentide alusel maksmisele kuuluvaid makse ja esitanuks vastavaid deklaratsioone Maksuametile. OÜ K käibemaksuseaduse alusel tasumisele kuuluva maksusumma vähendamise eesmärgil esitas ajavahemikul 20.02.2003 kuni 22.01.2006 OÜ K raamatupidaja RP ́i vahendusel elektroonselt e-Maksuameti kaudu ajavahemiku jaanuar 2003 kuni detsember 2005 kohta maksuhaldurile OÜ K käibedeklaratsioonides valeandmeid, kajastades käibedeklaratsioonides võltsitud kuludokumentide alusel kauba soetamist AS-ilt FD ja AS-ilt R , kuigi võltsitud kuludokumentidel näidatud kaupu nimetatud äriühingutelt reaalselt ei soetatud, deklareerides sisendkäibemaksu kuus summas 925494.- EEK-i enam, kui seadusega on lubatud maha arvata: Periood 2003 Jaanuar 2003 Veebruar 2003 Märts
Deklaratsiooni esitamise aeg 20.02.2003 20.03.2003 21.04.2003
Deklareeritud sisendkäibemaks 18174
12713
Oleks pidanud deklareerima
12713
Tasumisele kuuluv vahe 11000
2003 Aprill 2003 Mai 2003 Juuni 2003 Juuli 2003 August 2003 September 2003 Oktoober 2003 November 2003 Detsember 2004 Jaanuar 2004 Veebruar 2004 Märts 2004 Aprill 2004 Mai 2004 Juuni 2004 Juuli 2004 August 2004 September 2004 Oktoober 2004 November 2004 Detsember 2005 Jaanuar 2005 Veebruar 2005 Märts 2005 Aprill 2005 Mai 2005 Juuni 2005 Juuli 2005 August 2005 September 2005 Oktoober 2005 November 2005 Detsember Ku
20.05.2003 05.03.2004 05.04.2004 19.09.2003 05.03.2004 05.03.2004 05.03.2004 05.03.2004 05.05.2004 29.03.2005 14.03.2005 14.03.2005 14.03.2005 14.03.2005 14.03.2005 14.03.2005 14.03.2005 14.03.2005 14.03.2005 14.03.2005 02.05.2005 20.05.2005 19.04.2005 19.04.2005 20.05.2005 20.07.2005 21.07.2005 19.08.2005 20.09.2005 21.10.2005 21.11.2005 20.12.2005 22.01.2006
27076 27600 43781 87898 124533 115937 146194 123041 129419 127321 75741 97103 108893 149668 132585 100679 103677 168188 181948 163642 124274 190966 231374 192577 172453 265316 737375 614185 400133 348908 153290 120467 115227 5937070
27076 27600 40883 81018 119953 89646 112706 86677 74781 67896 54020 76844 89126 126450 103905 68410 71496 125231 148004 139908 119194 179676 209560 159925 172453 210565 707185 586728 357353 297808 123629 56458 74811 5011576
26291 33488 36364 54638 59425 21721 20259 19767 23218 28680 32269 32181 42957 33944 23734
11290 21814 32652
54751 30190 27457 42780 51100 29661 64009 40416 925494
Eeltooduga rikkus A K KMS (RT I 2001, 46, 368) § 11 lg 1; § 20 lg 1 ja lg 3 p 1 ning § 22 lg 1 ja § 28 (kuni 30.04.2004) ja KMS (RT I 2003, 82,554) § 24; § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 ning § 31 lg 1 ja § 37 (alates 01.05.2004) nõudeid, millise tegevuse tulemusena tekitas riigieelarvesse laekumata käibemaksu näol riigile varalist kahju summas 925 494.EEK-i. Samuti tema, olles eelnevalt teostanud OÜ K arvelduskontodelt võltsitud kuludokumentide alusel ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, esitas A K ise ja OÜ K raamatupidaja RP vahendusel ajavahemikul 09.02.2003 kuni 10.01.2006 maksuhaldurile OÜ K tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonides valeandmeid, jättes maksudeklaratsioonides kajastamata tulumaksu OÜ K poolt ajavahemikul jaanuar 2003 kuni detsember 2005 tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt kuus summas 2 037 012.- EEK-i: Periood OÜ K poolt deklareeriti Maksuarvestuse tulemusel Muudatus
2003 jaanuar 2003 juuni 2003 juuli 2003 august 2003 september 2003 oktoober 2003 november 2003 detsember 2004 jaanuar 2004 veebruar 2004 märts 2004 aprill 2004 mai 2004 juuni 2004 juuli 2004 august 2004 september 2004 oktoober 2004 november 2004 detsember Ku 2003-2004.a. Periood
2005 jaanuar 2005 veebruar 2005 märts 2005 mai 2005 juuni 2005 juuli 2005 august 2005 september 2005 oktoober 2005 november 2005 detsember Ku 2005.a. Ku 2003-2005.a.
Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed Tulumaks vorm TSD lisa 6 26/74 x rida 15/17 veerg 2
OÜ K poolt deklareeriti Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed Tulumaks vorm TSD lisa 6 24/76 x rida 17 veerg 2
Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed Tulumaks vorm TSD lisa 26/74 x 6 rida 15/17 veerg 4
72 112 25 337 18 998 6 675 45 104 15 847 30 025 10 549 172 354 60 557 219 533 77 133 238 387 83 758 358 180 125 847 389 561 136 873 142 395 50 031 132 811 46 663 129 583 45 529 152 207 53 478 188 015 66 059 211 540 74 325 210 961 74 121 281 607 98 943 222 523 78 184 155 586 54 665 33 304 11 701 3 404 786 1 196 275 Maksuarvestuse tulemusel Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed Tulumaks vorm TSD 24/76 x lisa 6 rida 17 veerg 4
74 010 23 372 143 002 45 158 214 053 67 596 358 924 113 344 197 914 62 499 179 998 56 841 280 448 88 562 334 989 105 786 194 441 61 402 419 610 132 508 264 951 83 669 2 662 340 840 737 6 067 126 2 037 012
veerg 5 – veerg 3
25 337 6 675 15 847 10 549 60 557 77 133 83 758 125 847 136 873 50 031 46 663 45 529 53 478 66 059 74 325 74 121 98 943 78 184 54 665 11 701 1 196 275 Muudatus
veerg 5 – veerg 3
23 372 45 158 67 596 113 344 62 499 56 841 88 562 105 786 61 402 132 508 83 669 840 737 2 037 012
Eeltooduga rikkus A K TMS § 1 lg 3, § 4 lg 3, § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 nõudeid, millise tegevuse tulemusena tekitas riigieelarvesse laekumata tulumaksu näol riigile varalist kahju summas 2 037 012.- EEK-i. Seega ku tekitas A K eeltoodud tegevuse tulemusena riigieelarvesse laekumata maksude näol riigile varalist kahju laekumata maksude näol ku summas 2 962 506.- EEK-i. Esitades maksuhaldurile deklaratsioonides valeandmeid , mille tulemusena jäi maksudena laekumata 2 962 506.- EEK pani A K toime KarS § 386 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toime. Sama tegu on jätkuvalt kuriteona kvalifitseeritav KarS § 389-1 lg 1 järgi kui maksuhaldurile valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil kui sellega jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam. Kohtusse saadeti kriminaalasi arutamiseks üldmenetluses 16.09.2010.a. 05.11.2010 määrusega on AK, V V ja OÜ K kohtu alla antud. Harju Maakohus 31.02.2012 otsusega mõistis AK, V V ja OÜ K neile esitatud süüdistuse õigeks. Tallinna Ringkonnakohtu 13.06.2012.a määrusega tühistati Harju Maakohtu 31.01.2012 otsus täies ulatuses ja saadeti asi Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. 07.09.2012 laekus kriminaalasi uuesti Harju Maakohtusse. Kriminaalasi määrati kohtunik V.Brettile. 09.10.2012 määrati kriminaalasi ümber kohtunik Liina Pohlakule. 18.10.2012 toimus kriminaalasjas eelistung. Kriminaalasja arutamine määrati perioodi 19.11.2012- 20.12.2012. Kaitsja J.Leppik taotlusel lükati kriminaalasja arutamise alguskuupäev edasi 26.11.2012 Kaitsja J.Leppik esitas 21.11.2012 kohtule taotluse V V suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 2742 lg 1 alusel, sest mõistlik aeg kriminaalasja menetlemiseks on möödas. V V suhtes esitatud süüdistus hõlmab tegusid alates 09.02.2003. Seega on süüdistuse kohastest esimestest tegudest möödunud tänaseks 9 aastat ja enam kui 9 kuud. Süüdistuse kohaselt viimane etteheidetav tegu on toimunud 22.01.2006.a. Seega on viimasest etteheidetavast teost möödunud 5 aastat ja enam kui 10 kuud. Pärast kohtueelse menetluse kokkuvõtte koostamist 2007.a novembrikuus, on riik minetanud huvi antud kriminaalasja menetlemiseks. Alles 2010.a septembris koostati süüdistusakt. V V on allutatud kriminaalasja menetlusele alates 10.01.2006.a nii füüsilise isikuna kui ka juriidilise isiku kaudu. Menetluses ei ole esinenud ühtegi alust, mida saaks süüdistatavale ette heita, et ta on põhjustanud menetluse venimise. Käesolevas kohtuasjas ei saa olla piisav õigustus menetluse pikaajalisusele ka asja väidetav keerukus. Olukorras, kus kohtueelne menetlus kõigi uurija arvates oluliste asjaolude väljaselgitamiseks on toimunud ühe aasta ja 11 kuu jooksul, ei õigusta asja lahendamise venimist. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) praktika kohaselt artikkel 6 esimese punkti esimese lause rakendamisel on asutud seisukohale, et mõistlik menetlusaeg sõltub kohtuasja keerukusest, kaebaja käitumisest ja pädevate asustuste käitumisest (EIK 22. detsembri
2004. aasta otsus asjas Mitev vs. Bulgaaria, EIK 17. aprilli 1991. aasta ostus asjas JCB vs. Belgia, EIK 25. mai 2004. aasta otsus asjas Akcakale vs. Türgi, EIK 8. novembri 2001. aasta otsus asjas Sari vs. Türgi ja Taani). Taotluse esitaja on seisukohal, et täita Tallinna Ringkonnakohtu 13.06.2012.a määruses toodud ettekirjutusi, tähendab kogu kriminaalasja peaaegu täies mahus uuesti arutamist, mis on ebamõistlik. Kaitsjad S.Sillar ja A.Luberg toetasid J.Leppik taotlust kriminaalasja lõpetamiseks mõistliku menetlustähtaja möödumise tõttu ja taotlesid kriminaalasja lõpetamist kõigi süüdistatavate suhtes. Süüdistatavad K ja V toetasid kriminaalmenetluse lõpetamist seoses mõistliku aja möödumisega. Prokurör vaidles esitatud taotlusele vastu. OÜ K suhtes tõusetus esmakordselt kahtlustus deklareerimiskohustuse rikkumisega seoses 10.10.2006 koostatud määrusega. Otsustamaks kriminaalasja lõpetamist mõistliku menetlustähtaja möödumise tõttu tuleb arvestada kas teiste menetlusosaliste käitumine protsessis ei olnud obstruktsionistlik ja suunatud venitustaktikale. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentidega, asub seisukohale, et kaitsjate taotlus on põhjendatud ning kriminaalmenetlus tuleb lõpetada seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. KrMS § 2742 kohaselt kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul KrMS § 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada. KrMS § 2052 kohaselt kui kohtueelses menetluses ilmneb, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada, võib Riigiprokuratuur kahtlustatava nõusolekul kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse määrusega lõpetada. KrMS § 274 lg 1 kohaselt kui kriminaalasja kohtulikult arutades tuvastatakse käesoleva seadustiku § 199 lg 1 p 2-6 sätestatud kriminaalmenetlust välistav asjaolu; kriminaalmenetlus tuleb lõpetada seoses mõistliku aja möödumisega või kui § 199 lg 1 p 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele, lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega. Kohus nõustub kaitsjatega selles, et tulenevalt inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 6, on igaühel õigus temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel asja arutamisele mõistliku aja jooksul. Nimetatud seisukohta on korduvalt väljendanud ka Riigikohus, sh lahendis nr 3-1-1-58-07. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika ei ole määratlenud kindlaid ajalisi piire, kuid on sisustanud mõistliku aja määratlemist läbi konkreetse kohtuasja tehioludest lähtudes. Hinnata tuleks siinjuures eelkõige järgmisi kriteeriume: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3) asjaomaste asutuste käitumine; 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. Otsustamaks, millise abinõuga konkreetsel juhul mõistliku menetlusaja ületamisele reageerida, juhul, kui see tuvastatakse, tuleb kohtul eeskätt kaaluda ühelt poolt seda, millisel määral on rikutud süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul, ja teiselt poolt avalikku menetlushuvi konkreetses asjas, sh kuriteo raskust. Mida raskem on kuritegu, seda ulatuslikum peab olema mõistliku menetlusaja nõude rikkumine, et
sellega oleks võimalik põhjendada süüdistatava õigeksmõistmist või tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist II astme keskmisest vähem keerukama maksualase süüteoga, milles tsiviilhagi ei ole esitatud. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et süüdistatava EIÕK art 6 lg 1 esimesest lausest tulenev õigus enda kohtuasja menetlemisele mõistliku aja jooksul ei muutuks pelgalt deklaratiivseks, vaid oleks tõhusalt kaitstud, peab kohtul olema pädevus kõnealuse õiguse rikkumine kõrvaldada ja/või see rikkumine heastada. Süüdistusaktist nähtuvalt on V.V kuulatud tunnistajana üle 14.03.2006, 16.03.2006, 02.11.2006 ja kahtlustatavana 29.11.2006 ja 21.11.2007. Kohtul puuduvad andmed, et V.V a tunnistajana ülekuulamine oleks mõjutanud tema elu sellisel määral, mis annaks aluse lugeda mõistliku menetlustähtaja alguseks tema tunnistajana ülekuulamise kuupäeva, mistõttu tuleb V.V suhtes lugeda mõistliku menetlustähtaja algust tema kahtlustatavana ülekuulamisest. Tunnistajana ütluste andmine ja tunnistaja staatus ei too isikule kaasa mitte mingisuguseid põhiõiguste piiranguid. Tunnistajale ei saa kohaldada tõkendit ja ta ei ole kohustatud teavitama menetlejat oma elukoha muutmisest. Süüdistusaktis toodud tõendite loetelust nähtub, et A.K on esmakordselt kuulatud üle kahtlustatavana 15.03.2006. Kuna prokuratuur on ise loetlenud sel ülekuulamisel antud ütlusi kui asjasse puutuvat tõendit, on kohtul alust arvata, et sellel ülekuulamisel antud ütlused on seotud menetlusesemeks oleva maksualase süüteoga, mistõttu asub kohus seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas tehti A. K suhtes menetlustoiminguid, mis mõjutasid teda, esmakordselt 15.03.2006. Seega tuleb A.K suhtes lugeda mõistliku menetlustähtaja algust sellest kuupäevast. Nähtuvalt kohtueelse menetluse kokkuvõttest ja süüdistusaktist on OÜ K olnud kaasatud menetlusse juhatuse liikme V.V a kaudu alates 23.11.2007. Seega kestis kohtueelne menetlus A.K suhtes 1 aasta ja 10 kuud, V.V a suhtes 1 aasta ja OÜ K suhtes vähem kui 1 kuu. Arvestades, et kohtupraktikale tuginedes on maksualaste süütegude keskmine kohtueelne menetlus enne kriminaalasja prokuratuuri jõudmist 3 aastat, ei saa lugeda käesolevat maksualast süütegu keskmisest keerukamaks või eriti aega nõudvaks, kuivõrd selle menetlemine uurimisasutuses kestis A.K suhtes 1 a 10 kuud ja V.V a suhtes 1 aasta. Seega ei saa käesolevas asjas väita, et kriminaalasja pikaaegne menetlemine oleks olnud tingitud uurimisasutuse tööst. Prokurör kinnitas kohtuistungil, et kohtueelse menetluse kokkuvõte koostati 26.11.2007. Kriminaalasi saabus prokuratuuri ja oli prokuröri abi menetluses, kellel oli ülesanne lahendada see mõne alternatiivse menetluse raames. Kui selgus, et ta ei ole selleks suuteline, siis see asi oli ilma prokurörita enne kui leiti prokurör Voronin, kes oli nõus selle asjaga tegelema. Sai selle asja oma menetlusse 2009 lõpus. R. P , M. S ja T.B osas lõpetati 2010 kevadel menetlus koosseisu puudumise tõttu. Seega nähtub prokuröri enda ütlustest, mida kinnitavad ka süüdistusakti kuupäev 14.09.2010 ja toimikus siseküljel olev tempel, mille kohaselt laekus kriminaalasi Harju Maakohtusse 16.09.2010, et kriminaalasi seisis prokuratuuris 2 aastat ja 10 kuud. Prokurör ei suutnud esitada kohtule ühtegi mõistlikku põhjendust miks seisis käesolev kriminaalasi prokuratuuris 2 aastat ja 10 kuud. Pärast kriminaalasja kohtusse laekumist 16.09.2010 anti süüdistatavad kohtu alla 05.11.2010 ja kohtuistungid algasid mais 2011 ning 31.01.2012 kuulutati kohtuotsus, millega süüdistatavad mõisteti õigeks. Seega kestis kriminaalasja esmakordne arutamine I astme kohtus 1 aasta ja 4 kuud, mis on maksualaste süütegude puhul
üldmenetluses alla keskmise menetlusaja. Tutvunud süüdistuse sisuga ja arvestades kriminaalasja esmakordseks arutamiseks reaalselt kulunud tundide arvu (24 tundi kaitsja avalduse kohaselt), leiab kohus, et tegemist ei ole ülemäära mahuka või keeruka asjaga. Käesolevaks ajaks on kriminaalasi olnud kohtumenetluses 2 aastat ja 2 kuud. Kriminaalasja menetlemine A.K suhtes on kestnud 6 aastat ja 7 kuud ja V.V a suhtes 6 aastat. Arvestades asjaolu, et sellest perioodist 2 aasta ja 10 kuud seisis kriminaalasi mõjuva põhjuseta lihtsalt prokuratuuris, võib prokuratuuri tegevusetusest käesoleva kriminaalasja menetlemisel järeldada, et prokuratuuril puudus huvi käesoleva kriminaalasja menetlemiseks. Kogu see ajaperiood, mil asi seisis prokuratuuris oli süüdistavate suhtes kohaldatud ka tõkend elukohast lahkumise keeld (tõkend tühistati 05.11.2010), mis ilmselgelt piiras V.V ja A.K igapäevast elu ja tegevust. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et süüdistatavad või kaitsjad oleks takistanud asja menetlemist, et nende käitumine oleks olnud obstruktsionistlik ja suunatud venitustaktikale. Samas hinnates asjaomaste asutuste käitumist tuleb tõdeda, et uurimisasutuse poolt menetluse lõpetamise ja kriminaalasja kohtusse saatmise vahel esineb põhjendamatu 2 aasta ja 10 kuu pikkune viivitus. Kaaludes menetluse lõpetamist mõistliku menetlustähtaja möödumise tõttu arvestab kohus ka asjaolu, et süüdistus puudutab perioodi 2003 veebruar kuni jaanuar 2006 ehk siis ajavahemikku millest on möödas peaaegu 7-10 aastat. Prokurör kinnitas, et ta ise möönis juba esimesel kuulamisel, et asja menetlemine on olnud pikk ja et seda tuleb kindlasti arvesse võtta ja sellest tulenevalt korrigeerida karistuse liiki ja määra. Eeltoodud prokuröri enda seisukohast nähtub, et prokuratuur nõustub, et kriminaalasjas on toimunud mõistliku menetlustähtaja riive. V.V või A.K või OÜ-le K ei ole võimalik ette heita sellist tegevust, mis oleks hinnatav menetluse põhjendamatu venitamisena. Käesolev kriminaalasi on keskmise keerukusega. Kohus möönab, et süüdistusaktis loetletud köidete arvu järgi otsustades võib arvata, et tegemist on keskmisest mahukama kriminaalasjaga, kuid kriminaalasja mahukus iseenesest ei saa olla õigustuseks menetluse pikkusele. Mahukuse hindamisel arvestab kohus ka asjaolu, et antud kriminaalasja põhimahu annavad arved ja kviitungid. Kriminaalasjas on kolm süüdistatavat, kellele süüdistusega etteheidetavad teod on toime pandud sarnasel viisil ning hinnatud ühe süüteokoosseisu järgi. Nimetatud asjaoludest lähtuvalt on antud kriminaalasi kestnud põhjendamatult pikka aega. Kuigi käesolevaks ajaks on määratud kriminaalasja arutamine perioodi 26.11.2012-20.12.2012 ei ole mingit garantiid, kuivõrd asjas on vaja üle kuulata mitmeid tunnistajaid, et kriminaalasja arutamisega jõutakse selle aja jooksul lõpuni. Ja isegi kui kriminaalasja kohtulik uurimine jõuaks detsembris 2012 lõpuni, ei tuleks kohtuotsus enne 2013 aasta jaanuarit- veebruarit, mil esimestest süüdistuses toodud osategudest on möödas juba 10 aastat. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et I astme kohtu otsus on vaidlustatav, mis lükkab lõpliku kohtulahendi jõustumise määramata tulevikku. EIÕK art 6 lg 1 eesmärk kriminaalasjades on vältida seda, et süüdistatav peaks jääma oma saatuse osas liiga kauaks ebakindlasse olukorda. V.V , A.K ja OÜ K (endine OÜ K ) kui süüdistatavate olukorra ebakindlus selles, kas nad tunnistatakse süüdi või mitte, on kestnud üle kuue aasta, mida ei saa pidada mõistlikuks.
Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on rikutud süüdistatavate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. Kuna kriminaalasjas ei ole võimalik lõpliku lahenduseni jõuda ka lähemas perspektiivis, mis süvendaks mõistliku menetlusaja riivet veelgi ning mida ei ole võimalik korvata pelgalt isikule määratava karistuse vähendamisega, tuleb kriminaalmenetlus V V a, A K ja OÜ K /OÜ K / suhtes KrMS § 2742 alusel lõpetada. Kooskõlas Riigikohtu lahendiga nr 3-1-1-43-10 leiab kohus, et kuna süüdistatava menetluses olevas kriminaalasjas on mõistlik menetlusaeg möödunud (esimestest sündmustest on möödas peaaegu 10 aastat ja viimastest ligi 7 aastat) ja seda rikkumist ei ole võimalik muul viisil (näiteks mõistetavat karistust kergendades) hüvitada, siis tuleb KrMS § 2 p 2 ja EIÕK art 6 lg 1 esimese lause alusel süüdistatava suhtes kriminaalmenetlus lõpetada, sõltumata sellest, millises menetlusstaadiumis asja lahendamine kohtus parajasti on. KrMS § 183 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik. V V a on seoses käesoleva kriminaalmenetlusega maksnud valitud kaitsjale 9029.79 eurot ja V V a kaitsja esitas kohtule taotluse hüvitada V V ale menetluskuluna kokkuleppeliselt kaitsjale makstud tasu kuus 9029.79 euro ulatuses. Kohus, tutvunud taotluse ning selle lisadega ning arvestades ka Harju Maakohtu 31.01.2012 kohtuotsuses kaitsjakulude põhjendatuse kohta väljendatud seisukohta, leiab, et V V a kaitsja esitatud taotlus õigusabikulude hüvitamiseks summas 9029.79 eurot on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. A K on seoses käesoleva kriminaalmenetlusega maksnud valitud kaitsjale 4831.73 eurot ja A K kaitsja esitas kohtule taotluse hüvitada A Kale menetluskuluna kokkuleppeliselt kaitsjale makstud tasu ku 4831.73 euro ulatuses. Kohus, tutvunud taotluse ning selle lisadega ning arvestab, et kuigi advokaat A.Luberg tuli protsessi alles novembris 2012, on ta pidanud siiski läbi töötama kõik kriminaalasjas kogutud tõendid ja tutvuma senise menetluskäiguga. Maksualaste süütegude spetsiifikat ja kriminaalasja mahtu arvestades, on kaitsja esitatud taotlus õigusabikulude hüvitamiseks summas 4831.73 eurot põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. OÜ K / OÜ K esitas taotluse mõista välja äriühingu poolt advokaatidele tasutud õigusabi kulud summas 72149 krooni. Kohtule esitatud dokumendid käsitlevad aastatel 2008-2010 tasutud õigusabi kulusid. Harju Maakohtu 31.01.2012 otsusest ei nähtu, et OÜ K oleks esitanud kõnealuste õigusabikulude hüvitamise taotluse kriminaalasja esmakordsel arutamisel I astme kohtus. Riigikohtu praktika kohaselt peab menetluskulude hüvitamise taotluse esitama enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Taotluse esitamine pärast kohtu lahkumist nõupidamistuppa ei ole lubatav, mille tõttu tuleb hilinenult esitatud taotlus jätta läbi vaatamata (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-11-22-11, p 16). Samas on Riigikohtu kriminaalkolleegium juba 26. mai 2006.a otsuses nr 3-1-1-21-06 väljendanud seisukohta, mille kohaselt tuleb kriminaalmenetluse kulude otsustust sisaldav kohtumäärus teha samaaegselt asjas tehtava kohtuotsusega (RT III 2006, 20, 182). KrMS § 306 lg 1 p-s 14 loetletud küsimuste lahendamine kohtuotsuse või määrusega eeldab vastava taotluse ja kuludokumentide esitamist süüdistatava või tema kaitsja poolt. Vastasel korral ei oleks kohtul võimalik teha otsustust, millised on õigeksmõistetul tekkinud kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Sellise taotluse esitamine on aga KrMS § 306 lg 1 p-s 14 sätestatu pinnalt võimalik üksnes kohtumenetluse raames asja sisulise arutamise käigus. Arvestada tuleb sedagi, et
lahendamaks küsimust KrMS § 175 lg 1 p-s 1 sätestatud menetluskulude suuruse mõistlikkusest ja vajalikkusest, on kohtul õigus küsida taotluse põhjendatuse osas prokuröri ja menetlusosaliste arvamust. Pärast kohtu lahkumist nõupidamistuppa selline võimalus kohtulikku uurimist uuendamata puudub. Ka KrMS § 189 lg 2 kohaselt peab otsustus kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks olema tehtud kohtumenetluse käigus. Eeltoodust tulenevalt kuna asja esmakordsel menetlemisel I astme kohtus õigusabikulude hüvitamise taotlust ei esitatud, kuigi kulud olid selleks ajaks juba kantud, tuleb jätta OÜ K /K taotlus õigusabikulude hüvitamiseks rahuldamata. Määratud kaitsjale makstud tasud tuleb jätta riigi kanda. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et on äärmiselt taunimisväärne kui prokuratuur lisab süüdistusaktile KrMS § 226 lg 2p1 aluse tõendamiseks dokumendi, mis on 6 päeva peale selle koostamist tühistatud prokuratuuri enda määrusega. Eeltoodut arvestades ning juhindudes KrMS § 183, 274 lg 1, 2742 ja 276 lg 2 kohus m ä ä r a s: Lõpetada KrMS § 2742 lg 1 alusel kriminaalmenetlus: A K suhtes süüdistuses KarS § 386 lg 1 (alates 15.03.2007 3891 lg 1) järgi V V suhtes süüdistuses KarS § 386 lg 1 (alates 15.03.2007 3891 lg 1) järgi K OÜ (endine K OÜ) suhtes süüdistuses KarS § 386 lg 2 (alates 15.03.2007 3891 lg 3) järgi Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista V V a (isikukood XXX) kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 9029.79 eurot Riigi eelarve vahenditest.. Välja mõista A K (isikukood XXX) kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 4831.73 eurot Riigi eelarve vahenditest.. K OÜ (K OÜ) taotlus õigusabi kulude hüvitamiseks jätta rahuldamata. Määratud kaitsja tasud jätta riigi kanda. Asitõendid: OÜ K (endine OÜ K ) registrikood XXX raamatupidamisdokumendid (asuvad Põhja Ringkonnaprokuratuuris) tagastada OÜ-le K Määrusele võib KrMS § 15.peatükis sätestatud korras esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik Liina Pohlak
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.