Võru maakonna alaealiste komisjoni taotlus alaealise Merit Kasaku suunamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli
Alaealine
MERIT KASAK, isikukood 49602236511, registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; tegelik elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Võrumaa, õpib Tilsi Põhikooli 8. klassis
Seaduslik esindaja
T. U. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Alaealiste komisjoni esindaja
K. T.
Sotsiaaltöötaja
P. V.
Kohtuistungi toimumise aeg ja osalejad
RESOLUTSIOON
27. november 2012; Merit Kasak, T. U. (Merit Kasaku ema), K. T. Tähe onu), K. L. Kasaku tugiisik), P. V. , K. T. .
Juhindudes KrMS § 404 ja § 406 lg 3 p 4, kohus määras:
1.Jätta Võru Maavalitsuse Võru maakonna alaealiste komisjoni taotlus rahuldamata ning mitte anda luba alaealise Merit Kasaku suunamiseks Kaagvere Erikooli.
2.Määruse koopia saata Võru maakonna alaealiste komisjonile, valla sotsiaaltöötajale, tugiisikule, Merit Kasakule, T. U. ning Kaagvere Erikoolile teadmiseks.
Edasikaebamise kord KrMS § 407 kohaselt võib määruse peale alaealiste komisjon või alaealise seaduslik esindaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) kaudu 10 päeva jooksul
alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA TAOTLUS
1.Võru maakonna alaealiste komisjon taotleb alaealise mõjutusvahendite seaduse § 3 löike 1 punkti 9 ja § 6 lõike 1 ja 2 alusel alaealise MERIT KASAK'U (isikukood 49602236511, elukoht sissekirjutuse järgi xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; tegelik elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Võru Maakond, õpib Tilsi Põhikoolis 8. klassis) suunamist Kaagvere Erikooli kuni kaheks aastaks arvestades 2013/ 2014 õppeaasta lõppu.
2.Taotluse kohaselt on Merit Kasak õppinud Misso Kooli 7.klassis alates 1. septembrist 2010. Kolmandast veerandist alates kadus tal huvi õppetöö vastu, hinded olid puudulikud, õppeaastal 2010/2011 puudus 175-st õppepäevast 60 päeva, neist 23 põhjuseta. Misso kooli iseloomustusest nähtuvalt viibis M. Kasak uuel õppeaastal 34-st õppepäevast koolis 4 päeva. Puudumistest on teavitatud nii valla sotsiaaltöötajat kui ka kodu. Kooli iseloomustuse järgi vanemate huvi koolielu vastu puudub, suhtumine kooli nõudmistesse on neutraalne ning suhtlemisel on aktiivne pool kool. 2.1 31. oktoobril 201la teisest õppeveerandist asus Merit Kasak õppima Sõmerpalu Põhikooli. Kooli 17.01.2012 antud teatisest järeldub, et Merit Kasak on kooli tulekust saadik puudunud 175 õppetundi. 14.02.2012 koostatud klassijuhataja iseloomustuse kohaselt on Merit koolist puudunud II ja III veerandil kokku 292 tundi. Sõmerpalu vallavalitsuse 01.03.2012 antud arvamusest nähtub, et põhjuseta puudumiste tõttu ei ole koolil olnud võimalik hinnata Meriti teadmisi. Merit läheb sageli mitmeks päevaks kodust ära ning vanemate väidete kohaselt ei tea nad tütre asukohta, samuti ei vasta ta nende kõnedele. Põhjuseta puudumiste kohta selgitab alaealine, et ta lihtsalt ei taha koolis käia. Sotsiaaltöötaja iseloomustusest tuleneb, et Merit ei pea kinni kokkulepetest, mille on sõlminud tugiisiku või spetsialistidega. 29.02.2012 korraldati vallas ümarlaud, et arutada Meriti kooliprobleeme ning otsiti võimalusi lahendusteks. Ümarlaual olid koos valla sotsiaaltöötaja, valla haridusspetsialist, kooli direktor, HEV koordinaator, vallavanem, Merit Kasak ja lapsevanemana T. U. . Merit teatas kohalolnutele, et ei soovi enam koolis käia ja Sõmerpalu kooli ta enam ei lähe. Sõmerpalu Põhikooli 12.04.2012 teatisest nr 4-7/16 nähtub, et Merit Kasak ei ole IV veerandil (alates 26.03.12-12.04.2012) viibinud koolis ühtegi õppepäeva.
3.Võru maakonna alaealiste komisjoni otsusest 17.04.2012 nr 1.5/9 tuleneb, et Merit andis lubaduse osaleda projektis, mis on suunatud multiprobleemsetele peredele ja isikutele. Alaealisele leitakse tugiisik ning võimaluse korral asub ta sügisest õppima Tartu Kutsehariduskeskusesse. Senikaua täidab ta koolikohustust Sõmerpalu koolis. Täiendavalt määras komisjon alaealisele mõjutusvahendiks üldkasulikku tööd 50 tundi tähtajaga 31.07.2012. 18.09.2012 seisuga ei olnud Merit Kasak talle komisjoni otsusega määratud mõjutusvahendit täitma asunud. Sõmerpalu Põhikooli 13.09.2012 käskkirja nr 4-5/SÕ alusel on Merit Kasak kustutatud kooli nimekirjast seoses õppima asumisega Tilsi Põhikooli.
4.Merit Kasak ei ilmunud 24.09.2012 alaealiste komisjoni istungile. Sellel istungil oli päevakorras M. Kasaku suhtes kohaldatud mõjutusvahendi mittetäitmine. Komisjon kohaldas Merit Kasaku suhtes sundtoomist. Komisjoni 27.09.2012 istungil põhjendas Merit Kasak oma varasemat komisjoni mitteilmumist sellega, et ta ei julgenud eelmisel korral komisjoni tulla, kuna tal oli määratud mõjutusvahend täitmata. Põhjust, miks tunnid tegemata on, ei osanud Merit 2 (6)
komisjonis öelda. Meriti sõnul käib ta nüüd Tilsi Põhikoolis, kus talle meeldib ja kus klassikaaslased on teda omaks võtnud. Kodust välja kolimise põhjuseks oli Merili õe koju kolimine koos oma elukaaslase ja väikse lapsega. Komisjon, võttes arvesse alaealise senist ükskõikset suhtumist koolikohustuse täitmisse ja katteta lubaduste andmist, otsustas taotleda kohtult Meriti suunamist Kaagvere Erikooli kaheks õppeaastaks. Komisjonis selgitati alaealisele, et kuni kohtu istungini on tal võimalus end muuta, teha ära üldkasuliku töö tunnid ning täita koolikohustust. Merit andis komisjonis lubaduse, et teeb ära talle määratud 50 tundi ja täidab koolikohustust.
5.Tilsi Põhikooli direktor edastas 16.10.2012 e-posti vahendusel üldkasuliku töö kontroll-lehe, millest nähtub, et Merit on täitnud talle määratud 50-st töötunnist kõigest 4 tundi. Sõmerpalu Vallavalitsuse 17.10.2012 kodukülastusaktist nr 11-6/637 nähtub, et alaealine elab suvest saadik koos oma noormehega A. V. viimase vanavanemate M. T. U. T. .
6.Alaealise Merit Kasaku poolt koolikohustuse mittetäitmist on Võru maakonna alaealiste komisjon arutanud 5 korral (komisjoni istungid 02.11.2011, 14.11.2011, 20.03.2012, 17.04.2012, 24.09.2012, 27.09.2012). Vaatamata kohaldatud mõjutusvahenditele (vestlusele suunamine sotsiaalpedagoogi ja õppenõustamiskeskuse psühholoogi juurde, üldkasuliku töö määramine, kohaliku omavalitsuse kaudu tugiisiku leidmine) ei ole andnud soovitud tulemusi: Merit Kasak ei ole asunud seaduskuulekalt käituma, ei ole jätkuvalt täitnud koolikohustust, ei ole pidanud kinni ühestki antud lubadusest ega kokkuleppest, ei ole allunud vanemate korraldustele ega täitnud komisjoni poolt määratud mõjutusvahendeid. Komisjonile seadusega antud võimalused Merit Kasaku suhtes mõjutusvahendite kohaldamiseks on ammendumas, kuna ükski senine alaealisele määratud mõjutusvahenditest ei ole alaealise poolt täitmist leidnud.
7.Alaealiste komisjon tutvunud Merit Kasaku toimikuga, Sõmerpalu Vallavalitsuse sotsiaaltööja lastekaitsespetsialisti arvamusega kodusest olukorrast, Sõmerpalu Põhikooli ja Tilsi Põhikooli poolt antud iseloomustustega, arutanud alaealise käitumist komisjonis, analüüsinud alaealise vanemate suhtumist ja panust lapse kasvatamisse, arvesse võttes komisjoni määratud mõjutusvahendite mittetäitmist alaealise poolt, otsustas taotleda kohtult Merit Kasaku suunamist Kaagvere Erikooli kaheks õppeaastaks, eesmärgiga tagada alaealisele turvaline elukeskkond, kasvatuslik järelevalve ja põhihariduse omandamine tema huvides.
KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
8.Alaealiste komisjoni esindaja K. T. : jään esitatud taotluse juurde. Helistasin Tilsi põhikooli direktorile ja temalt saadud vastuse kohaselt on Meritil tehtud 12 üldkasuliku töö tundi. Direktori selgituste kohaselt läheb Meritil buss ja igapäev ei ole ka mida tööd, mida teha, samuti oli nädalane vaheaeg. Merit elab praegu Oleski külas, tema vanemad ei ole üldse küsinudki, kas Merit võib seal viibida või mitte. Meriti paigutamist erikooli taotleme põhjusel, et ta rikub koolikohustuse täitmist, see pole küll ei kuritegu ega väärtegu, aga tema üle ei saa järelevalvet muul viisil teostada. Hetkel on olukord muutunud, tema hinded on paranenud, ta on asunud teostama määratud üldkasuliku töö tunde, kuid jään siiski esitatud taotluse juurde.
9.Sõmerpalu valla sotsiaaltöötaja P. V. avaldas, et Merit elab tegelikult Lasva vallas, koos tugiisikuga oleme teda külastanud. Merit käib Tilsi Põhikoolis. Meriti ema on samuti Meriti olukorraga kursis. Merit teeb koostööd tugiisikuga. Meriti paigutamine erikooli ei ole vajalik siis, kui ta jätkab
3 (6)
sellist elu nagu praegu, teeb koostööd, käib koolis ning täidab üldkasuliku töö kohustust. Ta võiks jätkata õpinguid Tilsi põhikoolis.
10.Alaealise Merit Kasaku tugiisik K. L. , et on Meriti üle hea meel, Merit on ennast muutnud. Koostöö on tihe, suhtleme nädalas korra, kas internetis, helistame või saame kokku. Koostöö on paremaks muutunud peale kooli vahetamist, nüüd võtab juba ise minuga ühendust. Kui ta nii jätkab siis ma ei leia, et teda oleks vaja erikooli suunata. Kiidan ka Meriti iseseisvust, ta on ise läinud psühhiaatri juurde, kui on lubanud, algul oli raske usaldada aga ta on lubanud ja on ka läinud. Olen seisukohal, et tema turvalisus on tagatud ka praeguses elukohas. Seal, kus ta hetkel elab, on paremad tingimused kui eelmises elukohas.
11.Alaealise seaduslik esindaja T. U. : on esitatud taotlusega kursis. Meriti õppimine on paremaks läinud, käib ilusasti koolis, soovib, et Merit jätkaks Tilsis õppimist. Praeguses olukorras saab hakkama.
12.K. T. kohtule, et on Merit Kasaku elukaaslase onu. Merit elab ühes majas koos oma poisi ja minu vanematega, mina elan oma perega kõrvalmajas, majade vahe on umbes 50 meetrit. Meritiga suhtlen igapäevaselt. Minu vanemate tervislik seisund on kehv, vajad hoolt. Ise käin tööl ja elukaaslane ka. Isal peab olema 24 h silm peal. Meritist on palju abi. Tema kohta on ainult positiivsed sõnad. Mul endal on kaks last, kes käivad Tilsi Põhikoolis, tütar ja poeg. Merit saab kodutöödega hakkama hästi, aitab ema kodutöödes.
13.Merit Kasak avaldas kohtule, et alaealiste komisjoni võttis naljana aga siis asi läks kohtusse, sai aru, et asi läheb ikka väga hulluks kätte, otsustas, et ei ole endale jamasid vaja. Pööre toimus siis, kui mulle öeldi, et kohus tuleb ja ma pean minema Kaagverre õppima. Mõtles, et võtab ennast kokku, hakkab õppima ja koolis käima. Varem ei õppinud, sest tahtmine puudus. Üks põhjustest miks koolis käin on minu poiss, ta utsitab pidevalt takka. Poisil on põhiharidus ja teeb juhutöid. Poissi tunnen juba ammu, umbes paar aastat. Üldkasulikku tööd üritab teha ikka iga päev, ei tea millal kõik tehtud saab. Tulevikus on plaanis minna kuskile tööle, kas koristajaks või midagi. Kool tuleb ära lõpetada ja siis minna õppima puhastusteenindust. Alkoholi pole tarvitanud peale viimast korda.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud esitatud taotlusega ja sellele lisatud materjalidega, kuulanud ära kohtumenetluse pooled leiab, et alaealiste komisjoni taotlus Merit Kasaku erikooli suunamiseks tuleb jätta rahuldamata.
15.Kohus peab vajalikuks esmalt märkida, et Marit Kasak on koolikohustuslik laps. Sünnitõendist nähtuvalt on Merit Kasak sündinud 23 veebruaril 1996 (tl 46), seega on ta 16 aastane. Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 17 lg 1 järgi on koolikohustuslik laps, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saab seitsmeaastaseks; õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Sihtasutus Tartu Ülikooli kliinikum poolt 16.10.2012 väljastatud tõendist nähtub, et psühhiaatrilisi vastunäidustusi kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste erikooli suunamiseks ei esine (tl 47). Kohtule on esitatud Kaagvere Erikooli broneerimiskiri, millest nähtub, et Merit Kasaku paigutamiseks erikooli on kehtiv broneering 22.10.2012 kuni 05.12.2012 (tl 6).
16.Kriminaalmenetluse seadustiku § 404 kohaselt annab kohtunik loa alaealise paigutamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli või tema seal viibimise tähtaja pikendamiseks alaealise mõjutusvahendite seaduse § 6 lõikes 4 sätestatud korras alaealiste komisjoni kirjaliku põhjendatud taotluse alusel. Alaealise mõjutusvahendite seaduse (AMVS) § 6 lg 2 kohaselt on alaealiste komisjonil 4 (6)
õigus taotleda kohtult alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist, kui alaealine on toime pannud sama seaduse § 1 lg 2 sätestatud teo, mille eest kohaldatud mõjutusvahendid ei ole andnud tulemust ja kui kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine toimub alaealise kasvatusliku järelevalve huvides. AMVS § 1 lg 2 järgi kohaldatakse seadust alaealisele, kes on: 1) nooremana kui neljateistaastasena toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteokoosseisule vastava õigusvastase teo; 2) nooremana kui neljateistaastasena toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteokoosseisule vastava õigusvastase teo; 3) neljateist- kuni kaheksateistaastasena toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteo, kuid prokurör või kohus on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja kriminaalmenetlus on tema suhtes lõpetatud; 4) neljateist- kuni kaheksateistaastasena toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteo, kuid kohtuväline menetleja on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust kohaldamata, või kohus on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja väärteomenetlus on tema suhtes lõpetatud. AMVS § 6 lg 2 kohaselt on alaealiste komisjonil õigus taotleda kohtult alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist, kui alaealine on toime pannud käesoleva seaduse paragrahv 1 lõikes 2 sätestatud teo, mille eest kohaldatud mõjutusvahendid ei ole andnud tulemust ja kui kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine toimub alaealise kasvatusliku järelevalve huvides.
17.AMVS § 7 lg 1 järgi on mõjutusvahendi eesmärgiks osutada kaasabi alaealise õiguserikkuja resotsialiseerumisele ning alaealise järgnevate võimalike õiguserikkumiste ennetamine. AMVS § 7 lg 2 järgi alaealise mõjutusvahendite seaduses ettenähtud mõjutusvahendi valikul lähtub alaealiste komisjon õiguserikkuja isikust, toimepandud õiguserikkumise raskusastmest ning tema suhtes varem kohaldatud mõjutusvahendite tulemuslikkusest. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas Merit Kasak on toime pannud AMVS § 1 lg 2 sätestatud teo so neljateist- kuni kaheksateistaastasena toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteo, kuid kohtuväline menetleja on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust kohaldamata, või kohus on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja väärteomenetlus on tema suhtes lõpetatud. Nähtuvalt kohtule esitatud taotlusest alaealiste komisjonile on ennetusteenistuse komissar teatanud, et Merit Kasak, olles alaealine, tarbis 01.06.2012 kella 21.00 ajal Võru linnas, Räpina mnt 1 lähedal alkohoolset jooki viina „Valge Viin“, millega rikkus Alkoholiseaduse § 46 nõudeid ja pani toime Alkoholiseaduse § 71 järgi kvalifitseeritava väärteo (tl 11). Samuti nähtub taotlusele lisatud teatest, et Merit Kasak alaealisena Võru Maakonnas, Antsla linnas, Põllu tänaval Antsla bussijaamas tarbis 27.08.2011 kella 21.30 ajal alkohoolset jooki viina „Ekstra“, millega rikkus Alkoholiseaduse § 46 nõudeid ja rikkumine on kvalifitseeritud alkoholiseaduse § 71 järgi. Merit Kasakut karistati rahatrahviga (tl 41).
18.Alaealiste komisjoni esindaja täpsustas kohtuistungil, et Merit Kasaku eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist taotletakse põhjusel, et Merit Kasak ei täida koolikohustust ja suunamine toimub alaealise kasvatusliku järelevalve huvides. Kohus sellise tõlgendusega ei nõustu. AMVS § 6 lg 2 säte näeb kaks eeldust, esiteks alaealine on toime pannud käesoleva seaduse paragrahv 1 lõikes 2 sätestatud teo, mille eest kohaldatud mõjutusvahendid ei ole andnud tulemust ja teiseks, kui kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine toimub alaealise kasvatusliku järelevalve huvides. Kohus leiab, et nimetatud sätet tuleb tõlgendada viisil, kus alaealine on toime pannud kuriteo või väärteo, menetlus süütegudes on lõpetatud, nende eest kohaldatud mõjutusvahendid ei ole andnud tulemust ning kooli suunamine toimub alaealise kasvatusliku järelevalve huvides. Pelgalt põhjusel, et alaealise üle tuleb tagada järelevalve ja ta ei täida koolikohustust, ei saa viidatud sätet kohaldada. Kohtule ei ole esitatud andmeid, millest järelduks, et Merit Kasak on toime pannud kuriteo. Kirjeldatud on 01.06.2012 5 (6)
rikkumist, kuid puuduvad andmed selle rikkumise edasise menetluse kohta. Seega ei ole kohtule teada, kas antud asjas on menetlus lõpetatud või mitte. Võru Maakonna alaealiste komisjon on Merit Kasaku käitumist püüdnud mõjutada selle tõttu, et Merit Kasak ei täida koolikohustust, millega rikub põhikooli – ja gümnaasiumiseaduse § 9 lg 1 sätteid. Viidatud sätte kohaselt on koolikohustus kohustus osaleda kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, täita õpiülesandeid ning omandada teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt. Koolikohustust ei loeta täidetuks, kui koolikohustuslik isik ei ole kantud ühegi kooli nimekirja või puudub õppest mõjuva põhjuseta. Selle sätte rikkumine ei ole seadusandja poolt tunnistatud ei kuri- ega ka väärteoks. Kohustuse rikkumise eest on Merit Kasakule määratud 50 tundi üldkasulikku tööd, mille täitmise aeg oli 31.07.2012 (tl 15). Seega ei ole täidetud AMVS § 6 lg 2 sätestatud eeldused ja Merit Kasaku suunamiseks eritingimusi vajavate õpilaste kooli puudub seaduslik alus.
19.Kohus märgib, et isegi juhul, kui nõutud eeldused oleksid täidetud, oleks Merit Kasaku Kaagvere erikooli suunamise ebaproportsionaalne. Tilsi Põhikooli 8. klassijuhataja iseloomustuse kohaselt on Merit uue kooliga kohanenud, klassikaaslaste ja õpetajatega saab läbi hästi, koolitöösse suhtub kohusetundlikult, kodused tööd on tehtud ja õigeaegselt esitatud, tunnis tähelepanelik ja hoolas, tunnitööst võtab aktiivselt osa. Olemas on vajalikud õppevahendid, kuulab õpetajate töökorraldusi. Kooli tuleb õigeaegselt, tundidesse hilinemist pole esinenud, peab kinni õpilasreeglitest – kannab vahetusjalanõusid, tunnis on mobiiltelefon välja lülitatud, suhtub heaperemehelikult kooli varasse ja ruumidesse. Tema käitumine vahetunnis on korrektne, tavaliselt suhtleb viisakalt õpetajate, koolitöötajate jt täiskasvanutega ja ka kaasõpilastega. Kasutab enamasti õpilasele sobivat sõnavara, tundub olevat salliv ja abivalmis (tl 54). Kooli direktori andmetel on Merit Kasak asunud teostama üldkasuliku töö tunde ning tänaseks on tehtud 12 tundi. Kohtuistungil ära kuulatud Sõmerpalu valla sotsiaaltöötaja, tugiisik, Merit ema ja K. T. märganud Meriti positiivset muutust ja avaldanud, et juhul, kui Merit jätkab käitumist samal viisil, ei ole tema erikooli suunamine vajalik. Hinnates kogutud andmeid kogumis asub kohus seisukohale, et Merit Kasaku käitumine võib paraneda ilma erikooli paigutamiseta. Eelneva koolikohustuse mittetäitmist selgitas Merit Kasak oma koduse olukorraga ja asjaoluga, et Misso koolis ei saanud teistega läbi. Samas Meriti käitumist Tilsi koolis annab aluse arvata, et Merit Kasak on oma käitumist muutnud paremuse poole ja saanud aru nii võetud kohtuste täitmise kui ka hariduse olulisusest. Merit Kasak elab koos A. V. , nad elavad A. V. M. T. U. T. , kellega läbisaamine ja suhted on head (tl 57-58). Seega on Merit Kasak saavutanud enda jaoks stabiilse keskkonna, mis omakorda positiivselt soodustab Merit Kasaku edaspidist arengut. Merit Kasaku hinnetest järeldub, et õppimine on paranenud (tl 55). Ta on koolis asunud teostama üldkasuliku töö tunde, aitab kodus majapidamistöödes. Eeltoodust järeldab kohus, et Merit Kasaku jaoks on saavutatud stabiilne keskkond, mis teda toetab, temale on saanud lähedaseks inimesed, kes samas tuletavad temale meelde ka tema kohustusi. Kohus leiab, et Merit Kasaku suunamine kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli ei vajalik tema poolt hariduse omandamiseks ja tema kasvatusliku järelevalve huvides, sest need nõuded on tagatud ka praeguses olukorras.
Heiki Kolk kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.