Kohtulahend

ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS

1-12-8659 Kohustuste mittetäitmine - ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Pärnu Maakohtu 18.09.2012 kohtuotsuse nr 1-12-8659 alusel määrati K.A 18 kuuks kriminaalhoolduse järelvalve alla. Kohus määras K.A-le kohustuse mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. 01.10.2012 tarvitas K.A alkoholi ja olles joobeseisundis vägivallatses oma *, K Š elukohas, aadressil *, Haapsalu. Lähisuhte vägivallast teatas politseisse * K Š. Haapsalu politseijaoskonna konstaabel Heigo Tõlva viis K.A kainenema ja koostas selle kohta 01.10.2012 kell 19.15 joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli nr 97.

KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST

Oma 21.11.2012.a antud seletuses kinnitab K.A oma joobes olekut.

KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE

Kriminaalhooldusaluse K.A-ga oleme 4 korda kohtunud Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse ruumides. Neljal esimesel kohtumistel ja vestlustel kriminaalhooldusametnikuga käis K.A regulaarselt ja õigeaegselt. Viimasele kokkulepitud registreerimisele 31.10.2012 K.A ei tulnud ega teatanud mitteilmumise põhjustest. K.A oli kohe esimesel kohtumisel nõus kriminaalhooldusametnikuga koostööd tegema, saades aru, et see on temale endale kasulik katseaja edukaks läbimiseks. Kohtumised ja vestlused on olnud töised ja asjalikud. Oleme rääkinud kriminaalhooldusalusele koostatud hoolduskavas äranäidatud kavapunktide täitmisest ning sotsiaalsest toimetulekust ja seadusekuuleka elu elamisest. Omavahelisi arusaamatusi ja üksteise mittemõistmist meie vahel esinenud ei ole ja minu hinnang katseajale on hea.

KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA

Võttes arvesse kriminaalhooldusaluse iseloomu ja isikuomadusi, on otstarbekas jätkuvalt rakendada K.A suhtes kriminaalhooldust ning juhindudes KrHS § 31 lg 1 ja KarS § 74 lg 4, teen ettepaneku pikendada K.A-le määratud katseaega 2 kuu võrra. Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) § 427 sätestab, et KarS § 74 lg 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega ja KrMS § 432 lg 1 lubab asja lahendada kirjalikus menetluses osapooli kohtusse kutsumata. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud asjaolud on vastuolulised. Vastavalt Pärnu Maakohtu 18.09.2012 otsusele on K.A kohustatud katseajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kriminaalhooldaja on erakorralises ettekandes kirjutanud, et K.A käis neljal korral õigeaegselt registreerimas, kuid 31.10.2012 K.A ei tulnud ega teatanud mitteilmumise põhjustest. Ettekandest ei nähtu, kas ja millal K.A kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele peale 31.10 ilmus. Eelkirjeldatud näitab, et K.A on rikkunud ka KarS § 75 lg 1 p 2 sätestatud kontrollnõuet – ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Erakorraline ettekanne on esitatud põhjusel, et K.A on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldaja poolt erakorralises ettekandes kirjutatu kohaselt on kohaselt K.A seletuses kohustuse rikkumist tunnistanud. Seega K.A poolt talle kohtuotsusega Kar S§ 75 lg 2 p 2 alusel pandud kohustust on K.A ka rikkunud. Seletust erakorralise ettekande juurde lisatud ei ole. Kohtuotsuses on K.A-le pandud kohustus mitte tarvitada alkoholi ja seda ilmselgelt seetõttu, et tagada õiguskuulekas käitumine K.A poolt. Nagu kohtuotsusest nähtub, pani K.A kuriteod toime alkoholijoobes, varastades kauplustest alkoholi.

1-12-8659 Kriminaalhooldaja on leidnud, et K.A oli kohe esimesel kohtumisel nõus kriminaalhooldusametnikuga koostööd tegema, saades aru, et see on temale endale kasulik katseaja edukaks läbimiseks. Kohtumised ja vestlused on olnud töised ja asjalikud. On rääkinud kriminaalhooldusalusele koostatud hoolduskavas äranäidatud kavapunktide täitmisest ning sotsiaalsest toimetulekust ja seadusekuuleka elu elamisest. Omavahelisi arusaamatusi ja üksteise mittemõistmist meie vahel esinenud ei ole ja kriminaalhooldaja hinnang katseajale on hea. Kohus leiab, et erakorralise ettekandes ei ole kriminaalhooldaja esitanud ei tõendeid ega asjaolusid , mis lubaks katseaega hinnata heaks. Pigem vastupidi – K.A on vähem kui 2-kuulise katseaja jooksul jätnud juba korra registreerimisele ilmumata ja on rikkunud talle kohtuotsusega pandud kohustust - mitte tarvitada alkoholi. K.A puhul on ilmselgelt esimeseks seaduskuuleka elu elamise eelduseks asjaolu, et ta ei tarbiks alkoholi. Kriminaalhooldaja on leidnud, et arvestades K.A iseloomu ja isikuomadusi, on otstarbekas jätkuvalt rakendada kriminaalhooldust. Kriminaalhooldaja ei ole ettekandes kirjutanud, millised on need isikuomadused ja iseloom, mis katseaega pikendades tagavad selle, et K.A ei tarvita enam alkoholi ja ei pane õigusrikkumisi toime. Kohus ei näe erakorralisest ettekandest, milline on K.A enda suhtumine kohustuse rikkumisse ja tema põhjendused, miks ta kohustust rikkus. Ilma sellise teadmiseta ei ole võimalik otsustada, milliseid abinõusid peaks kohustuse rikkumise tõttu K.A suhtes rakendama, miks täidaks karistuse eesmärgi. Kohus leiab, et olukorras, kus isikul on katseaeg kestnud vaid kaks kuud, ei ole põhjendatud katseaja pikendamine. Kohus leiab seda eelkõige seetõttu, et katseaega on veel ees 16-kuud ja katseaja pikendamine ei ole abinõuks, et isik ei rikuks enam kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja peab välja selgitama, kas isik üldse on valmis täitma talle kohtuotsusega pandud alkoholi tarvitamise keeldu ja sisuliselt kasutusele võtma kõik seaduses sätestatud abinõud, et isik seda kohustust täidaks. Kuna KarS § 74 lg 4 kohaselt kohus saab vaid kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata katseaja nõuete rikkumise korral abinõusid, siis kohus omal algatusel ei saa vaagida, milline oleks sobivaim abinõu, vaid saab otsustada kriminaalhooldaja ettekandes esitatud abinõu sobivuse kohta. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku poolt taotletud abinõu - katseaja pikendamine, ei ole abinõuks, mis tagab K.A poolt alkoholi tarvitamise keelu täitmist ja seeläbi karistuse eesmärgi saavutamise. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.