Kohtulahend

22.novembril 2012

Juhindudes KrMS § § 240, § 246, § 245, § 248, § 249, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4, 180 lg.1, lg.3, KarS § maakohus o t s u s t a s:

RESOLUTSIOON :

Süüdi tunnistada G.V KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista vangistus 2 (kaks) aastat.

2(6)

G.V menetluskulud on: sundraha 435 eurot, asitõendi veoga seotud kulud 176,48 tasu riigi õigusabi eest kohtueelses ja kohtumenetluses kokku 106,08 eurot. Kokku menetluskulud 717,56 eurot. Menetluskulud tuleb hüvitada G.V . G.V tasumisele kuuluv menetluskulude hüvitis on 717 (seitsesada seitseteist) eurot ja 56 senti. Määrata advokaat Ahto Sirendi, (Advokaadibüroo Ann Saar, Küüni 7, 51004 Tartu) tasu õigusabi eest G.V-le kohtumenetluses summas 19,20 eurot. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmise riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab kohtuotsuse alusel advokatuur Menetluskulu hüvitis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või arvele nr . 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1-12-11230, G.V menetluskulu”. Menetluskulud tuleb hüvitada kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiste maksetena kuu viimaseks kuupäevaks kuni kogu menetluskulude tasumiseni. Ühes kuus makstava hüvitise suurus on 59 (viiskümmend üheksa) eurot ja 80 senti. Esimene makse tuleb teha kohtuotsuse jõustumisele järgneval kuul. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud kohtu määratud tähtaja jooksul, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see o n KarS-i järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui on mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik Süüasi on saabunud menetlemiseks kokkuleppemenetluses. Kohtule on esitatud kriminaalasja toimik ning prokuratuuris sõlmitud kokkulepe. Kohtunik kontrollis kriminaalasja materjali hulgas kohtualluvust määrava t alust KrMS § 24 lg.1 järgi - et tegu on toime pandud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja tööpiirkonnas. Vastavalt KrMS § 2451 lg 1 p 1 tegi kohus määruse süüdistatava G.V kohtu alla andmiseks kokkuleppemenetluses. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et G.V -le on esitatud süüdistus selles , et tema , olles alkoholijoobes ( ühes liitris väljahingatavas õhus 1,00 mg/l alkoholi ) , juhtis 3(6)

06.10.2012.a. kella 02.29 ajal Jõgevamaal Puur mani vallas, Puurmani-Härjanurme tee 10 km l mootorsõidukit Volkswagen Golf reg.nr.287 AYB. Sellise teoga pani süüdistatav toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava ku riteo. Asitõendina on vaadeldud ja PPA Lõuna Prefektuuris hoiule võetud G.V -le kuuluv sõiduauto Volkswagen Golg reg.nr.287 AYB ( tl.41 ) kui kuriteo toimepanemise vahend. Prokurör, süüdistatav ning tema kaitsja on sõlminud alljärgneva kokkuleppe, mille kinnitamist nad kohtult paluvad:

4(6)

Kaitsja esitab taotlused kinnitada kokkulepe , mis on seaduslik ja süüdistatava vaba tahe, ning määrata menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud. Vastavalt KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 p1 ja § 306 lg 1 leiab kohus, et G.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 sätestatud kuriteo toimepanemises ning prokuröri, süüdistatava ja kaitsja osavõtul sõlmitud kokkulepe tuleb kinnitada. Muuhulgas tuleb süüdistatavalt konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend- sõiduauto Volkswagen Golg reg.nr. 287AYB. Kohus, uurides tõendeid, kriminaalasja materjale ja prokuröri poolt esitatud kokkulepet, leiab, et G.V-le süüks pandav tegu on tema poolt toime pandud. Tunnistaja ütluste (tl 1-3) ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist (tl 4) nähtub, et G.V juhtis sõiduautot seisundis, kus tema poolt väljahingatavas õhus oli alkoholi 1,00 mg/l kohta, mis ületab liiklusseaduse § 69 lõike 4 punktis 1 sätestatud kontsentratsioonimäära. Selline seisund on käsitletav alkoholijoobena KarS § 424 tähenduses ni ng süüdistatava tegu on seega kvalifitseeritud õigesti. Süüdistatava poolt on süüks arvatav tegu toime pandud KarS § 16 tähenduses otsese tahtlusega (lõige 3). Õigusvastasust (KarS § 28 -31) ning süüd (§ 33-431 ) välistavad asjaolud puuduvad. G.V on vastavalt KarS § 32 lg 1 süüdi temale süüks arvatava kuriteo toimepanemises. KarS § 58 tähenduses raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavaks asjaoluks on vastavalt KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt kahetsus, mida süüdistatav on väljendanud nii kohtueelses menetluses kui ka kohtuistungil. Kohus on seisukohal, et karistuse liik ja määr on sõlmitud kokkuleppes määratud põhjendatult. Arvestades, et tegu on süüdistatava poolt korduva KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisega, on asjakohane mõista 2-aastane vangistus, mis ületab keskmist määra. Samas peab kohus võimalikuks mõista karistuseks vangistus, mida rakendada tingimuslikult. Ehkki G.V on neljal korral karistatud samaliigilise kuriteo eest ja kandnud selle teo eest juba ka reaalset vangistust, peab kohus võimalikuks veelkordselt püüda süüdistatavat mõjutada tema üle teostatava järelevalve ja kriminaalhoolduse abil. G.V vabanes ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt 26.10.2010.a., mis tähendab, et juba kinnipidamiskohas olid eeldused uskuda tema suutlikkusse ennast kokku võtta ja seaduskuulekalt käituda. Pärast vabanemist peaaegu kahe aasta jooksul (20 päeva kahest aastast puudu) ei ole ta uusi süütegusid toime pannud ja on ise muutnud oma elukorraldust selliselt, et see toetaks alkoholist hoidumist. Seetõttu on põhjendatud rakendada lisaks tema enda pingutustele kriminaalhoolduse distsiplineerivat tuge alkoholi tarvitamisest hoidumiseks. Eeldused on selleks olemas. G.V on nõus võtma lisakohustuse alkoholi tarvitamisest hoidumiseks. Riskide vähendamiseks on põhjendatud rakendada maksimaalselt eripreventiivseid abinõusid - juhtimisõiguse äravõtmist maksimaalseks võimalikuks tähtajaks ja sõiduki konfiskeerimist. Vastavalt KarS § 62 on põhjendatud määrata ka KarS § 50 lg 1 p 1 sätestatud lisakaristus. Kuivõrd sõiduki joobes juhtimine on enimohtlik süütegu ning on süüdistatava poolt toime pandud korduvalt, on põhjendatud võtta G.V -lt lisakaristusena juhtimisõigus maksimaalses määras, so kolmeks aastaks, ära.

5(6)

Asitõendina on hoiule võetud süüdistatavale kuuluv sõiduauto Volkswagen Golf kui kuriteo toimepanemise vahend. Kohus leiab, et põhjendatud on see KarS § 83 lg 1 alusel süüdistatavalt konfiskeerida, kuna G.V on aastate kestel pannud toime samaliigilisi süütegusid - olles alkoholijoobes juhtinud sõidukit . Ta ei suuda hoida sõiduki juhtimist lahus alkoholitarvitamisest. Konfiskeeritav sõiduk, millega kuritegu toime pandi, kuulub G.V-le (tl.24), on hinnatud (tl.28,) ja G.V on selle üle andnud (tl.29,40). Asitõendiks tunnistatud sõiduk on vaadeldud, antud hoiule (tl.30 -41), veokulud on hüvitatud (tl.42-45) summas 176,48 eurot. Konfiskeerimisele kuuluva asitõend võõrandamine ja saadud raha tagastamine toimub KrMS § 126 lg.6, lg.7 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Süüdistatava osas on kohaldatud tõkendit- elukohast lahkumise keeldu- alates 09.10.2012.a., mis tuleb tühistada alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, mil süüdistatav allutatakse käitumiskontrollile. Menetluskulud. KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega ja KrMS § 192 lg.1 alusel määrab kohus kuluhüvitise suuruse. Menetluskulud jäävad KrMS § 180 lõike 1 kohaselt süüdimõistetu kanda ning need tuleb välja mõista G.V-lt . Kaitsja on taotlenud tasu määramist kohtumenetluses osutatud õigusabi eest summas 19,20 eurot, mis vastab kehtestatud määrale ja tuleb määrata. Tl.60 leidub määrus kaitsjale tasu määramise kohta kohtueelses menetluses summas 86.88 eurot ja kogu õigusabi tasu ja kulu tuleb süüdistatavalt välja mõista summas 106,08 eurot. Menetluskuludeks on sundraha 435 eurot (KrMS § 179 lg 1 p 1), asitõendi veoga seotud kulud 176,48 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 6), t asu riigi õigusabi eest kohtueelses ja kohtumenetluses kokku 106,08 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 1). Kokku menetluskulud 717,56 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on- tagamaks menetluskulude tegeliku hüvitamise võimalus kaitsja taotlus võimaldada süüdimõistetul menetluskulud tasuda ühe aasta jooksul võrdsete osamaksetena (59,80 €/kuus) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

Kohtunik Ülle Raag

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.