Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(5)

Veel asub apellant seisukohale, et J.T ei saa ega tohi isegi tema süü tõendatuse korral süüdistuses esitatu eest kriminaalkorras karistada, kuivõrd prokurör loobus süüdistusest ajavahemikul 01.10.2008 – 28.07.2009, sest selle eest on J.T korduva ja järjepideva helistamise eest Tallinna Tehnikaülikooli telefonile 620 2090 juba väärteokorras karistatud. Apellant on jätkuvalt seisukohal, et tegemist on ühe ja jätkuva teoga ning samal seisukohal on olnud ka prokuratuur süüdistust esitades. Seega ei ole võimalik tekitada olukorda, kus isikut on jätkuva teo ühe osa eest karistatud kui väärteo ning jätkuva teo teiste osade eest karistatakse teda kui kuriteo eest. Isegi kui lugeda erinevad ajaperioodid erinevateks tegudeks, ei saaks ka siis J.T kriminaalkorras karistada, kuna tema suhtes on juba sarnase teo eest kohaldatud kergemat ehk väärteo eest määratavat karistust. Kohus viitab ka ise, et J.T süüd tõendavad kaudsed tõendid, kuid kaudsete tõendite puhul ei ole tõendatud nende autentsust. Apellant leiab, et tõenditele osas, millele kohus tugineb, tuleb kohaldada KrMS § 7 lg 3.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

3(5)

Siinjuures viitab kohtukolleegium Riigikohtu otsustes nr 3-1-1-19-05 ja 3-1-1-77-05 väljendatud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Käesoleval juhul on esimese astme kohus tõendeid hinnates seda põhimõtet järginud, sest kohtuotsusest nähtub selgesti, millise kaalu ja miks, on kohus ühele või teisele tõendile omistanud. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et süüdimõistev kohtulahend võib tugineda ka kaudsetele tõenditele. Otsuses nr 3-1-1-8-10 on Riigikohus leidnud, et otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid selle poolest, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad. See, kas mingi kuriteo toimepanemise asjaolud igal konkreetsel juhul peegelduvad välismaailmas otseste või pelgalt kaudsete tõenditena, on üldjuhul puhtobjektiivne ja juhulikkuse põhimõttele alluv protsess, mille muutmine ei sõltu menetleja tahtest. Kui mingi kuriteo asjaolud on jätnud välismaailma vaid selliseid jälgi, millest saaks kujuneda üksnes kaudsed tõendeid, ei ole võimalik tõsiseltvõetavalt eitada kuriteo asjaolude selgitamise vajalikkust ja võimalikkust ka ainult nende kaudsete tõendite alusel. Kohtupraktika üldistamisest lähtuva ning süüteomenetluste alases erialakirjanduses sageli korratava arusaama kohaselt võib mingi kaudne tõend, eriti kogumis asitõendiga, olla otsesest tõendist oluliselt usaldusväärsem, seda eriti juhul, mil otsene tõend lähtub isikulisest tõendiallikast. Kohtukolleegiumi arvates käsitles kohus põhjendatult tõenditena kannatanu poolt saadetud e-kirju, seostades neid kannatanu ütlustega läbi ristküsitlemise. Nii leidis kohus õigesti, et kuigi tunnistajate M. L, M. Õ ja A. Je ütlused ei ole otseselt seotud J.T-le süüdistuses esitatud kõnedega, on tunnistajad andud ütlusi täpselt samasuguste süüdistatava käitumismallide kohta ning tõendavad seega kaudsete tõenditena L. L ütluste usaldusväärsust. Tunnistajate M. Õ ja A. Je ütlustega on kohus tuvastanud, et nende poolt fikseeritud telefoninumber 54543279 kuulus J.T-le , kes tunnistaja M. Õ ütluste kohaselt just selle telefoninumbri talle ise ütles. Et apellant ei ole kohtus kuulatud kõnesalvestustes süüdistatava hääle ja kõnepruugi äratuntavust kahtluse alla seadnud, on kohus põhjendatult arvestanud salvestust kaudse tõendina, mis kinnitavad kannatanu ütlusi J.T korduvate helistamiste ettearvamatusest ja järjepidevusest. Erinevalt kaitsja seisukohast tuleneb kohtupraktikast otseselt võimalus kasutada tõenditena ka süüdistuse ajalistest piiridest väljapoole jäävat. Nii on Riigikohus otsuses nr 3-1-1-21-10 märkinud, et süüdistuse ajalistest piiridest väljapoole jäänud käitumisel võib olla tähendus süüdistuse tõendatuse hindamise seisukohalt. Seda põhjusel, et kuriteo toimepanemine on ajaliselt piiritletud käitumisakt, mis on samas seotud süüdlase käitumisega nii enne kui ka pärast kuriteosündmust, ja süüdlase käitumine kuriteosündmusele eelnenud või sellele järgnenud ajal võib anda kaudset teavet, mis aitab tuvastada ka seda, milline oli isiku käitumine kuriteosündmuse ajal. Seega on J.T varasemate väärtegude materjalide, s.h ekspertiisiakti kasutamine, süü tõendamisel kaudse tõendina lubatav just hinnangu andmisel süüdistatava käitumisele, mis samastub tema käitumismalliga käesolevas kriminaalasjas ja millele on maakohus ka otsuses viidanud. Samuti on Riigikohus otsuses nr 3-1-1-8-10 leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn modus operandi) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. Seega nõustub kohtukolleegium kohtu otsustusega, et J.T süüdimõistmiseks oli piisavalt tõendeid. Tõendite omavahelist seotust on kohtuotsuses piisava põhjalikkusega kirjeldatud. Puutuvalt apellandi arusaama, et varasemalt samasisulise teo eest väärteokorras karistatud isikut ei saa enam kriminaalkorras karistada, märgib kohtukolleegium järgmist. Vaidlustatud otsuses andis

4(5)

maakohus süüdistatava käitumisele karistusõigusliku hinnangu L. L tehtud kõnede osas perioodi eest, mis ei olnud kaetud väärteomenetlusega. Käesolevas asjas ei ole J.T-le esitatud süüdistust aga mitte avaliku korra rikkumises, vaid lähenemiskeelu korduvas rikkumises. Lähenemiskeelu korduvaks rikkumiseks pani J.T iga kord toime uue teo – ta pidi valima telefoninumbri ja helistama ning seda ta tegi sadu kordi nagu kohtuistungil tuvastamist leidis. Kuigi J.T oli karistatud helistamiste eest väärteokorras, jätkas ta peale väärteokaristuse mõistmist uuesti kannatanule helistamist, rikkudes sellega talle kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeeldu. Kui nõustuda kaitsjaga, siis juhul kui isikut on väärteokorras seadustikus ette nähtud teo eest juba karistatud ning kui ta samasuguse teo uuesti toime paneb, ei saakski teda uue teo eest enam karistada ja isik saab karistamatult edasi tegutseda. KarS § 2 lg 2 järgi karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Maakohus on karistanud J.T perioodide eest, mis ei ole kaetud väärteootsusega.

Urmas Reinola

Pavel Gontšarov

Malle Preimer

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.