Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-05-64
Kohtunik
Peet Teidearu
Kohtuistungi sekretär
Heli Nurmoja
Tõlk
Regina Laiapea
Kriminaalasi
Süüdimõistetu Boriss Lazarevi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
Boriss Lazarev (IK: 35408052224; viibimiskoht: Tartu Vangla)
Kaitsja
Niina Agarjova
Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 175, 180, 426 ja 432 lg 3, kohus
määras : Jätta vabastamata süüdimõistetu Boriss Lazarev temale Tartu Maakohtu 25. oktoobri 2005. a otsusega mõistetud ja Tartu Ringkonnakohtu 13. veebruari 2006. a otsusega muudetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. KrMS § 180 alusel välja mõista Boriss Lazarevilt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu nelikümmend kaheksa (48) eurot. Määrata, et Boriss Lazarevil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust kolme (3) kuu jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kolme (3) kuu jooksul peale kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.
Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitekulud. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Boriss Lazarev tunnistati Tartu Maakohtu 25. oktoobri 2005. a otsusega süüdi KarS § 141 lg 2 p 1 ja § 142 lg 2 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 8 aastat vangistust, mille algust arvata 13. oktoobrist 2004. a. Tartu Ringkonnakohtu 13. veebruari 2006. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu 25. oktoobri 2005. a otsus Boriss Lazarevile mõistetud karistuse osas ja liitkaristuseks mõisteti 10 aastat vangistust. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 04. mail 2006. a. Harju Maakohtu 17. veebruari 2010. a määrusega jäeti Boriss Lazarev temale mõistetud karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata ning samuti jäeti ta tingimisi ennetähtaegselt vabastamata Tartu Maakohtu 07. septembri 2011. a määrusega, mis jõustus 19. septembril 2011. a. Boriss Lazarevi karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 12. oktoobril 2014. a. Boriss Lazarevit on varem kriminaalkorras karistatud: - Tartu Maakohtu 19. mai 2003. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 1, 2 alusel 30päevase vangistusega; - Tartu Maakohtu 24. novembri 2004. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 1, 2 järgi 30-päevase vangistusega. Boriss Lazarevit on karistatud ka väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Boriss Lazarevil üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 20% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 40%. Seksuaal- ja vägivallakuritegudes süüdimõistmise tõenäosus on viie aasta jooksul 41-62%. Tartu Vangla ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt puudub süüdimõistetul vabanedes kindel elukoht ning samuti ei ole tal vabaduses toetavaid lähisuhteid. Süüdimõistetu elustiili vabaduses iseloomustas väljakujunenud sugulise kire rahuldamise tung, millega kaasnes sageli ka vägivald ning mis väljendus seksuaalkuritegude toimepanemises, naisterahvaste ahistamises ja seksuaalse ajakirjanduse lugemises. Tema käitumist vabaduses võivad negatiivselt
mõjutada alkoholi tarvitamine ja temal diagnoositud psüühika- ja isiksusehäired, mis mõjutavad tema arusaamist ümbritsevast ja enesekontrolli säilitamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Boriss Lazarev soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt. Vangistuses viibimisest on talle enda sõnul olnud kasu, ta on end parandanud ega kavatse hakata uusi kuritegusid sooritama. Samuti ei kavatse ta enam vabaduses alkoholi tarvitada. Elama asuks ta ühiselamusse või leiaks muu koha, kus elada. Vabanemisel on ta nõus täitma ka kõiki temale määratavaid kohustusi. Kaitsja toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist, leides, et vangistus on talle mõju avaldanud ning ta soovib elada edaspidiselt seadusekuulekalt. Samuti võimaldaks ennetähtaegne vabastamine hakata süüdimõistetul oma terviseprobleemidega tegelema. Prokurör kirjalikult esitatud arvamuses Boriss Lazarevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta, arvestades nii tema varasemaid karistusi, toimepandud kuritegusid, vangistuse aegset käitumist, maandamata kuriteoriske kui ka vabaduses elukoha puudumist. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Boriss Lazarev kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Boriss Lazarovi puhul on positiivne, et vabanemisel on tal võimalik üürida endale eluruum XXXX ning selleks on tal ilmselt vabanemisfondis olemas ka vajalikud rahalised vahendid. Samuti on positiivne, et vangistuses jooksul on ta töötanud majandusabitöödel. Samas aga tuleb kohtul arvestada, et Boriss Lazarev kannab karistust raskete seksuaalkuritegude eest, mis on toime pandud alaealiste laste suhtes, kasutades seejuures ka vägivalda, mistõttu tuleb kohtul sellise isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel eriti põhjalikult kaaluda, kas vabastamine on põhjendatud, uue kuriteo riskitegurid piisavalt maandatud ning kas isiku vabastamise puhul ei saaks liigselt riivatud ühiskonna õiglustunne. Süüdimõistetul on kokku kolm kehtivat kriminaalkaristust ning ka vangistust kannab ta reaalselt kolmandat korda. Käesoleva vangistuse ajal ei ole süüdimõistetu suutnud alluda temale kehtestatud reeglitele ning tal on vangistusest mitu kehtivat distsiplinaarkaristust, sealhulgas kaaskinnipeetava suhtes ähvardavate väljendite kasutamise ja vanglaametnike ebatsensuursete sõnadega sõimamise eest. Seega tuleb järeldada, et süüdimõistetu ei ole oma käitumisest vajalikke järeldusi teinud nii peale varasemate karistuste ärakandmist kui ka käesoleva vangistuse kandmise ajal. Kuigi enda sõnul on vangistus süüdimõistetule mõju avaldanud ning ta on motiveeritud elama vabaduses seadusekuulekalt ning järgima temale
ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi, siis puudub kohtul siiski piisav veendumus, et ta seda ka tegelikult teha suudaks. Nii süüdimõistetu varasemat kui ka vangistuse aegset käitumist iseloomustab kohatine impulsiivsus ja agressiivsus, mis on väljendunud ka õigusvastases tegevuses ning mida on ilmselt mõjutanud temal diagnoositud käitumis- ja psüühikahäired. Samuti on süüdimõistetu õigusvastast käitumist vabaduses oluliselt mõjutanud alkoholi kuritarvitamine, mis soodustas tema agressiivsust ning millele kulus ka praktiliselt kogu tema sissetulek. Kuigi enda sõnul kavatseb süüdimõistetu vabaduses alkoholi tarvitamisest hoiduda ning on aru saanud selle seosest kuritegeliku käitumisega, siis nähtub materjalidest, et sõltuvust alkoholist ta siiski tunnistanud ei ole, mistõttu on kohtul tekkinud kahtlusi sellest, kas süüdimõistetu ka tegelikult oma alkoholiga seotud käitumist adekvaatselt mõtestab ning ega väljendatud motivatsioon loobumiseks ole vaid pealiskaudne. Samuti nähtub materjalidest, et kuigi süüdimõistetu on vangistuse jooksul alustanud osalemist seksuaalkurjategijate tagasilanguse ennetamise programmis, siis on ta selle siiski katkestanud, kuna ei olnud võimeline kuriteopõhises programmis osalema. Eeltoodu põhjal ei ole kohtul tekkinud piisavat veendumust, et süüdimõistetu käitumisest tulenevad kuriteoriskid oleksid praeguseks piisavalt maandatud, ta suudaks oma probleemkäitumist ja selle ohutegureid adekvaatselt mõtestada ja vabaduses sellisest käitumisest hoiduda. Kohus leiab, et süüdimõistetul tuleks vangistuses oma käitumise ja selle põhjustegurite analüüsimisega edasi tegeleda ning võimalusel läbida ka kuriteoriskide maandamist toetavaid tegevusi, mida vanglal talle pakkuda on. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Boriss Lazarevi katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist. Samuti on kohtunikul alust kahelda selles, kas süüdimõistetu suudaks nõuetekohaselt kriminaalhoolduse ja katseaja nõudeid täita, arvestades eelkõige seda, et ka vangistuse ajal ei ole süüdimõistetu suutnud alluda vangla sisekorrale.
Peet Teidearu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.