Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
12. november 2012, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-11-13169
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 17. oktoobri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu S.A (S.A) kaitsja advokaat Anne Vissaku (Vissak) määruskaebus
Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:
Asjaolud Tartu Maakohtu 17.10.2012 määrusega jäeti S.A temale Tartu Maakohtu 30.11.2011 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. S.A tunnistati Tartu Maakohtu 30.11.2011 kohtuotsusega süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja karistati vangistusega 4 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati S.A-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 03.12.2010 kohtuotsusega mõistetud karistuse 1 aasta 8 kuud vangistust võrra, lugedes liitkaristuseks vangistuse 2 aastat. Karistuse kandmise aja algus on 02.09.2011 ja lõpp 02.09.2013. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 02.09.2012. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus asus seisukohale, et S.A tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus tuvastas, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav kahel korral kriminaalkorras karistatud ning kannab esimest reaalset vangistust. Lähtudes individuaalsest täitmiskavast olid vangistuse ajal planeeritud tegevused tööhõives osalemine ja sotsiaalprogrammi Õige hetk läbimine. Kinnipeetav osaleb alates 25.01.2012 vangla majandustöödel abitöölisena ning läbis ettenähtud sotsiaalprogrammi ajavahemikul 22.03.2012 kuni 13.06.2012. S.A on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, millest viimane on määratud 20.02.2012. S.A on olnud kahel korral kriminaalhooldusel ning mõlemal korral on olnud probleemiks registreerimisnõude ja kohtu poolt määratud kohustuste täitmine. Esimesel korral pikendati katseaega kolme kuu võrra ja määrati lisakohustused. Teise käitumiskontrolli ajal pikendati katseaega kuue kuu võrra, kuid järgneva erakorralise ettekande alusel pöörati karistus täitmisele, kuna kinnipeetav ei täitnud kohustust mitte tarvitada alkoholi ega asunud tekitatud kahjusid hüvitama. Seega varasemad kriminaalhoolduse perioodid ei suutnud tekitada muutusi kinnipeetava käitumises. Veel märkis kohus, et käesoleval ajal on Tartu Maakohtu Võru kohtumaja menetluses kriminaalasi nr 1-12-5963, kus S.A süüdistatakse KarS § 209 lg 2 p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes, mis on toime pandud 2009. aastal. Märkides, et kohus ei ole süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel seotud vangla ega menetlusosaliste seisukohtadega, leidis maakohus, et S.A tingimisi vabastamine vangistuse kandmiselt enne temale määratud karistusaja lõppu ei ole põhjendatud. Kohtu arvamus tugines eelkõige sellele, et S.A ei ole suutnud ühtegi temale varem määratud katseaega edukalt läbida, vaid on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja pannud toime uusi kuritegusid. Seega ei tekitanud süüdimõistetu eelnev elukäik veendumust, et ta suudaks seekord järgida kriminaalhoolduse nõudeid ja käituda õiguskuulekalt. Maakohtu hinnangul ei sobi S.A kriminaalhooldusele ja seda vaatamata asjaolule, et vangistuses on ta viimase kaheksa kuu jooksul suutnud vältida distsiplinaarüleastumisi ning täitnud täitmiskavas seatud ülesanded. Viimatinimetatud asjaolud olid maakohtu hinnangul küll positiivsed, kuid ei kaalunud hetkel negatiivseid asjaolusid üles. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S.A kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja seisukohad on järgmised. Kaitsja märgib, et S.A on vabanemisel olemas elukoht ema ja kasuisa juures, kes teda toetavad. S.A enda sõnul on õigusrikkumised olnud tingitud sellest, et ta on
olnud kergesti mõjutatav. S.A on avaldanud, et ei soovi enam suhelda kriminaalkorras karistatud tuttavatega, mis soodustab tema edasist õiguskuulekat käitumist. Vabanemisel on S.A olemas töökoht OÜ-s XXX , kus töötab ka tema kasuisa. Tööle asumisega saab suur osa riskidest maandatud, kuivõrd eelnevad rikkumised olid suuresti tingitud ka majanduslikest raskustest. Vangistuse kandmise ajal on S.A asunud vanglas tööle ning täitnud kõik isiklikus täitmiskavas ette nähtud ülesanded, sh läbinud sotsiaalprogrammi. Teda on küll kahel korral distsiplinaarkorras karistatud, kuid viimane karistus on määratud 20.02.2012. Kohtus andis S.A selgitusi, et ta on distsiplinaarkorras saanud karistada suitsetamise eest, kuid pärast viimast karistust jättis ta suitsetamise maha. Seega on vangistus talle positiivselt mõjunud. Veel palub kaitsja arvesse võtta, et S.A kannab esmakordselt vangistust ning prokurör toetab tema vabastamist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.