lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-1-1-104-12

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudRiigikohus · 08.11.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-1-1-104-12
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
08.11.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1129
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIGIIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-1-1-104-12 Määruse kuupäev 8. november 2012 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi Riigi õigusabi andmise vaidlustamine Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 22. mai 2012. a määrus kriminaalasjas nr 1-12-4786 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik N.-R. Ž. esindaja vandeadvokaat Gennadi Kull, määruskaebus Teised määruskaebemenetluseRiigiprokuratuur, esindaja riigiprokurör Alar Kirs pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja31. oktoober 2012, kirjalik menetlus viis

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 22. mai 2012. a määrus, millega rahuldati N.-R. Ž. taotlus riigi õigusabi saamiseks ja anti talle riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ning kulud.
2.Jätta N.-R. Ž. taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Määrata OÜ-le Kull Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks N.-R. Ž.-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, sealhulgas 9 (üheksa) eurot ning 60 (kuuskümmend) senti.
5.
Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kriminaalasjas nr 08230104198 alustati 16. märtsil 2008 KarS § 203 järgi menetlust selle kohta, et samal päeval kella 22.00 paiku toimus Viimsi vallas Muugal Xxxxxxx xxx x asuvas majas tulekahju. Maja koos seal hoitud katuseakendega hävis, millega tekitati hoone omanikele N. Ž.-le ja N.-R. Ž.-le 820 100 krooni suurune varaline kahju.
2.3. novembril 2008 lõpetas Põhja Prefektuur ringkonnaprokuröri nõusolekul kriminaalmenetluse kuriteo tõendamatuse tõttu.
3.Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale esitas 2. aprillil 2012 kaebuse N. Ž., taotledes kriminaalmenetluse uuendamist.
4.Riigiprokuratuuri 19. aprilli 2012. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata.
5.16. mail 2012 esitas N.-R. Ž. Tallinna Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, soovides advokaadi vahendusel vaidlustada Riigiprokuratuuri 19. aprilli 2012. a määrust.
6.Tallinna Ringkonnakohtu 22. mai 2012. a määrusega N.-R. Ž. taotlus rahuldati ja talle anti riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ning kulud. Selle määruse alusel määrati riigiõigusabi osutajaks vandeadvokaat Gennadi Kull.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7.Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse N.-R. Ž. esindaja vandeadvokaat G.

Kull, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmist. Kaebaja leiab, et riigi õigusabi saanud isikul puudub menetluslik alus Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks, kuna ta pole Riigiprokuratuurile kaebust esitanud. Seetõttu ei saa ka tema esindaja riigi õigusabi osutamiseks vastu võetud ülesannet täita. KrMS § 207 lg 2 kohaselt võib kannatanu esitada kaebuse Riigiprokuratuurile kriminaalmenetluse lõpetamise või prokuratuuri poolt KrMS § 207 lg-s 1 sätestatud kaebuse rahuldamata jätmise määruse peale. KrMS § 208 sätestab, et kui Riigiprokuratuuri määrusega on jäetud KrMS § 207 lg-tes 1 või 2 nimetatud kaebus rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul advokaadi vahendusel vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise ringkonnakohtus. Toimiku materjali hulgast puudub N.-R. Ž. kaebus Riigiprokuratuurile. Kaebuse Riigiprokuratuurile esitas N. Ž., kuid tema selle otsuse vaidlustamiseks ringkonnakohtus riigi õigusabi ei taotlenud.

8.Määruskaebusele esitatud vastuses peab riigiprokurör Alar Kirs kaebust põhjendatuks, leides kokkuvõtlikult, et N.-R. Ž. pole kaebuse esitanud isikuks KrMS § 208 lg 1 mõttes, kes saaks advokaadi vahendusel Riigiprokuratuuri määrust vaidlustada. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja määruskaebus rahuldada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Määruskaebemenetluse pooled leiavad põhjendatult, et N.-R. Ž., kellele anti riigi õigusabi Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks, pole KrMS § 208 lg 1 kohaselt õigustatud kõnealust menetlusotsustust ringkonnakohtus vaidlustama. KrMS § 208 lg 1 sätestab, et kui KrMS § 207 lg-s 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 2052 nimetatud alusel on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. Kriminaalasja materjalist nähtuvalt pole riigi õigusabi saanud isik, N.-R. Ž., eelnevalt kriminaalmenetluse lõpetamist vaidlustanud ega Riigiprokuratuurile kaebust esitanud. Kaebuse esitas N. Ž., kuid tema riigi õigusabi taotlenud ei ole.
10.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 2 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Ringkonnakohus oleks pidanud N.-R. Ž. taotluse lahendamisel ja riigi õigusabi andmise otsustamisel kontrollima, kas taotleja näol on tegemist isikuga, kellel on õigus KrMS § 208 lg 1 kohaselt Riigiprokuratuuri määrust vaidlustada. Kuna seda ringkonnakohus ei kontrollinud, on see minetus hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis on endaga kaasa toonud ebaseadusliku kohtulahendi.
11.RÕS § 17 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur riigi õigusabi osutava advokaadi taotluse alusel või oma algatusel igal ajal riigi õigusabi seaduses ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad riigi õigusabi seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine. Sama paragrahvi 6. lõikest tulenevalt vabaneb riigi õigusabi osutanud advokaat RÕS § 17 lg-te 1 ja 4 alusel riigi õigusabi andmise lõpetamise korral õigusabi andmise kohustusest ning kohus määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks temale riigi õigusabi tasu

suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse. Kriminaalkolleegium märgib, et tsiteeritud sätetest tulenevalt olnuks riigi õigusabi osutama nimetatud advokaadil võimalik esitada taotlus riigi õigusabi andmise lõpetamiseks ja riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks ka ringkonnakohtule. Mõistetavalt oleks advokaat pidanud enne vastavasisulise taotluse esitamist esindatavale selgitama, et KrMS § 208 lg 1 kohaselt puudub tal õigus Riigiprokuratuuri määrust vaidlustada. Kriminaalasja materjalist ei nähtu, kas advokaat esindatavale määruskaebuse aluseks olevaid asjaolusid selgitas. Lähtuvalt esindaja taotlusest ja RÕS § 17 lg-st 1 olnuks ringkonnakohtul õigus hinnata, kas jätkuvalt esineb alus isikule riigi õigusabi andmiseks ning vajadusel teha otsustus riigi õigusabi andmise lõpetamiseks ja riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks.

12.Kolleegium osutab sellelegi, et KrMS § 389 lg-te 2 ja 3 kohaselt on kohtumääruse teinud kohtukoosseis määruskaebuse saamisel pädev kaebuse ise läbi vaatama, vaidlustatud määruse tühistama ja vajaduse korral samas küsimuses uue määruse tegema. Nn enesekontrollimenetlus ei tohi piirduda pelgalt vaidlustatud kohtumääruse ja määruskaebuse edastamisega kõrgema astme kohtule, vaid selle raames tuleb kaebuse saanud kohtul ka sisuliselt hinnata, kas kaebuse väited annavad alust vaidlustatud määruse tühistamiseks.
13.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7, § 362 p-st 2 ning § 390 lg-st 1 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 22. mai 2012. a määruse ja jätab N.-R. Ž. taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Kuna N.-R. Ž. näol on tegemist isikuga, kes ei saa Riigiprokuratuuri määrust vaidlustada ja puudus alus temale riigi õigusabi andmiseks, ei raskenda selline otsustus tema olukorda. Määruskaebus tuleb rahuldada.
14.N.-R. Ž. esindaja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 57 euro ja 60 sendi suuruses summas, sh käibemaks 9 eurot ning 60 senti. Taotluse kohaselt on asja materjaliga tutvumiseks ja kaebuse koostamiseks kulutatud aega kolm pooltundi. Taotluses märgitud toiminguid saab pidada vajalikuks ja nende tegemisele kulutatud aega põhjendatuks. Juhindudes RÕS § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud korra pdest 2 ja 23 tuleb taotlus rahuldada ning määrata riigi õigusabi tasu suuruseks 57 eurot ja 60 senti (sh käibemaks 9 eurot ning 60 senti). KrMS § 187 lg 1 kohaselt tuleb see summa jätta riigi kanda. Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.